Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aurumasin (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Aurumasin
- Areng -
1. saj – Kreeka teadlane  Heron  (mänguasi)
1690. a – D. Papin, esimene töötav aurumasin
1699. ja 1712 . a – kasutati vee pumpamisteks, ilma 
kolvita
1769. a – täiustas Watt aurumasina
1784. a – I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis 
energiat teistele mehhanismidele üle kanda 

- Algus -
      Tuli mõte, et kui anumal, mil es  keeb  vesi, 
oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja 
pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse 
sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga 
edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel 
li kuma panna mõne teise masina.

- Aurumasinast - 
Aurumasin on  soojusmootor
Muundab rõhu all  olevas  aurus talletatud potensiaalse energia 
mehaaniliseks energiaks
Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud  aurukatel
Aurukatlast tulev aur paneb liikuma  kolvid , mis omakorda panevad 
liikuma rattad
Kasutatud läheb kondensaatorisse – vesi jahutatakse – aur 
kondenseerub

Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
James  Watti  esimese  patendi  järgi ehitatud aurumasin. 
Seda kasutati Saksamaa hõbedakaevanduses.
- Kütus -
      Kütusena kasutati aurumasinates 
peamiselt  tahkeid  kütuseid, sest 
vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. 
Tahket kütust kulus aga katlas palju ning 
masinat oli tarvis üsna tihti  laadida

- Tähtsus -
Pani aluse tööstuse ja  veonduse  arenemisele
Inimesed lahkusid maalt, et minna tööle 
vabrikuisse, kus olid auru jõul töötavad 
masinad
Aururaudtee võimaldas inimestel li kuda ki resti 
ja kaugele
Oli abil ka talupidamistöödel ( viljapeks )    

Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
         Aitäh!

Document Outline

  • Slide 1
  • - Areng -
  • - Algus -
  • - Aurumasinast - 
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • - Kütus -
  • - Tähtsus -
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Aurumasin #1 Aurumasin #2 Aurumasin #3 Aurumasin #4 Aurumasin #5 Aurumasin #6 Aurumasin #7 Aurumasin #8 Aurumasin #9 Aurumasin #10 Aurumasin #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maitroomus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Aurumasin ja James Watt
1
doc

Aurumasin ja James Watt

AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub.

Füüsika
Aurumasin
10
pptx

Aurumasin

AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja

Masinamehaanika
WATTI AURUMASIN
8
docx

WATTI AURUMASIN

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei

Mikrokontrollerid ja robootika
James Watt ning aurumasin
2
docx

James Watt ning aurumasin

James Watt James Watt (19. jaanuar 1736 ­ 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum ­ masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina.1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse

Ajalugu
Aurumasin
3
doc

Aurumasin

Kehra Gümnaasium Liis Aunapuu Aurumasin Referaat Kehras 2008 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Talle toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum - masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma

Füüsika
Aurumasin
11
doc

Aurumasin

Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlustava raske hooratta

Ajalugu
Soojusmasinad
14
doc

Soojusmasinad

kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". Newcomen'i atmosfääri aurumasin 6 James Watti aurumasin: James Watt (1736-1819): Üks esimesi jooniseid aurumasinast: Thomas Savery ,,Kaevuri

Füüsika
Soojusmasinad
9
docx

Soojusmasinad

Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegurid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. Saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, 35-45% diiselmootorid 7 Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun