Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris (0)

Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris
Eestis tegutseb veonduse ja laonduse tegevusalal umbkaudu 4500 ettevõtet. Kogu transpordi sektoris töötab umbes 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist tööl käivatest inimestest, neist ligi neli tuhat töötab väljaspool Eestit. Suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel , veondust abistavad tegevused (sadamad, ekspedeerimine) ja sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor ka raudteevedu, merevedu , õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi.
Arvestades tänapäeva tehnoloogia uskumatult kiiret arengut, siis on minu arvates suur tõenäosus, et tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris suureneb jõudsasti. Seda sellepärast, et tehnoloogia arenguga leitakse uusi viise (või arendatakse olemasolevaid) ning uusi strateegiaid , kuidas kauba/inimvedu teostada või seda organiseerida. Uued viisid nõuavad uut tööjõudu, kes nende viisidega tegeleksid. Näiteks võib tuua kasvõi e-kaubanduse. E-poe loomine on Eestis kerge ning hiljuti ka üsna populaarseks saanud. Seda juba sel põhjusel , et e-poodi on väga lihtne ning odav reklaamida läbi tänapäeva sotsiaalmeedia kanalite – Facebook , Twitter , Instagram jne. Kuid ka iga e- poega kaasnevad ka mitmed muud ülesanded ja kohustused – e-poe veebidisain , toodete ladustamine , logistika jpm. Vajatakse ka erinevaid IT-spetsialiste.
Kiire tehnoloogia arenguga kaasneb ka üks suur probleem. Suur hulk inimesi, kes logistikasektoris töötavad, peavad käima ajaga kaasas ning pidevalt ümber õppima ning ennast koolitama. See küll ei puuduta eriti veoautode-, busside -, rongide -, ega ka laevajuhte, vaid just neid, kes ei tegele transpordi teostamisega, vaid transpordi organiseerimisega. 40-60 aastased töötajad võisid küll omandada omal ajal õiglaselt ning suure vaevaga oma logistika erialase hariduse, läbinud tipptasemel koolitusi, kuid tänapäeva infotehnoloogia ja IT-maailma arenguga peavad nad väga palju uut juurde õppima. Preagusel ajal võivad olla tänased 20ndates eluaastates ambitsioonikad noored poole väärtuslikumad tööturul, kui vanemad generatsioonid. Äärmiselt oluline on olla kursis uusimate arvutiprogrammide- ja süsteemidega ning olla kiire õppija. Ühesõnaga olema väga hea tehnilise taibuga.
Usun, et on olemas vähemal määral tõenäosus, et ootamatult võib logistikasektoris tööjõu vajadus võib hoopiski väheneda. Seda jällegi imekiire tehnoloogia arengu tõttu. Kui vaadata ajas tagasi, siis oli kunagi vaja palju rohkem inimesi erinevatele ametitele, mis on nüüdseks asendatud tehnika- ja elektroonikaga. Lihtsa näitena võib tuua selle, et kui varem toimus kõikide ajalehtede, postkaartide ning kirjade edastamine läbi postiljonide paberkujul, siis täna on põhirõhk hoopis internetis e-mailidel ning e- ajakirjandusel . Sama toimub ka ladudes, tööstustes ning täiesti võimalik, et tulevikus ka transpordis . Lähemal aastakümnel veel ei usu, et see hakkab mõjutama erinevate logistika firmade veoauto -, ega bussijuhte, kuid mõnekümne aasta pärast on see täiesti võimalik. Isesõitvad autod on ju juba praegu täiesti olemas ning nende täiustamistega tegeletakse igapäevaselt.
Eesti logistikasektor hõlmab oluliselt suurt osa Eesti tööjõust ja majandusest. Logistika on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud ning tõenäoliselt areneb ka edasi. Selline arenemine nõuab aga väga palju ümber- ning juurde õppimist, mis tähendab, et 10 aastat tagasi logistika hariduse omandanud töötajad peavad suure osa ümber õppima, seda peamiselt just arvutiprogrammide kohapealt . Kokkuvõtteks võib öelda, et suure tõenäosusega areneb logistika edasi ning uute logistiliste viiside ning strateegiate välja arenemisel suureneb ka tööjõuvajadus, kuid minu arvates on ka võimalik, et mingil määral tööjõu vajadus võib väheneda ning seda just sellepärast, et tehnoloogia areneb ning mitmed ametid asendatakse tehnika ning elektroonikaga.