Sissejuhatus 25,7% Eesti kogu rahvastikust moodustavad venelased. Televiisori tähtis roll inimese elus. Venelaste vajadus emakeelsete telekanalite järgi. Hetkelised vene telekanalid Eestis Hetkel saavad Eesti elanikud vaadata Elioni DigiTV võrgus 7 kanalit. Nendeks on Pervõi Baltiiski Kanal, REN TV, RTR Planeta, Orsent, TVN, MUZTV, Pervõi Baltiiski Muzõkalnõi. Pervõi Baltiiski Kanal Balti riikides näidatav venekeelne telekanal, kus näidatakse kõige armastatumaid venekeelseid filme ja seriaale. Seal antakse ka lühike ülevaade uudistest Venemaal. REN TV Vene telekanal, kus jutusaated pakuvad mitmekülgset infot ja professionaalset analüüsi. Vaatajad pannakse kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. RTR Planeta RTR Planeta on üks 24-tunnistest Venemaa põhitelekanalitest. Eksklusiivsus, harukordsus ja professionaalsus koos slaavi ülevoolavusega saavad edastuse spordis, filmis ja kultuuris. Orsent TV Eestis toodetud venekeelne kanal on
01 Kell neli oli Toompea lossi plats täis punalippe kandvaid meeleavaldajaid ARNOLD RÜÜTLI 02 Nõuti rahva ette Ülemnõukogu VÄLJAKUTSUMINE MEELEAVALDAJATE esimeest ,,Arnold, võhodi odin!“ (Arnold, tule üksi välja!) 03 EMOTSIOONID SÜNDMUS Näidati näpuga üle kõri Eesti Kongressi liikmetele, viibutati rusikaid, karjuti venekeelseid roppusi TE KULG 04 TUNGITI HOOVI Keegi lossi teenistujate hulgast avas neile värava MIILITSA REAGEERING 05 Suurem osa venekeelne, väikearvuline, passiivne ,,TOOMPEAD 06 RÜNNATAKSE!“ Savisaar helistas raadiotoimetajale, EESTLASTE kutsus eesti rahvast astuma riigivõimu kaitsele SAABUMINE 07 Saavutati kiirelt enamus, piirati interliikujad sisse. Vilistati ,,Eesti!
prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi mõnusamaks, sest sulandusin justkui teosesse. Peale slängi oli autor sisse jätnud venekeelseid fraase, mis oli positiivne, kuid samas tegi lugemise raskemaks, sest tõlget pidi lehekülje alt lugema. Teosest saab välja tuua ka näite, et kurjategijad ja korrakaitsjad polegi erinevate maailmade esindajad, vaid moodustavad ühtse, kuid bipolaarse maailma. Neil on sarnane kõnepruuk, nii politsei kui ka kriminaalid tegutsesid koos, lisaks võivad nad kergelt sattuda teisele poole kujuteldavat piirjoont. Näiteks
mingi hinna eest lahti laskma. Jah, olge uhked, aga ära unustage, kus te elate. Kui vanemad ise keelduvad eesti keelt rääkimast, annavad nad samad moraalid edasi oma lastele ja nii ei lõppe see nõiaring kunagi. Kuigi keeleõpe saab alguse eelkõige kodust, ei tohiks unustada ka lasteaedu. See ei ole ju normaalne, et 21. sajandil asub keset iga suuremat Eesti linna lasteaed, kust kuuleb ainult venekeelseid hõiskeid. Harjutades maast-madalast lapsi austama riiki, kus nad elavad, aitavad vanemad oma järglastel valmistuda justnimelt Eestis elamiseks. Kui me jätkame vene keele välja juurutamisega, ongi tulemuseks eesti keele mitteoskajate halvemad võimalused tööturul ja igas muus eluvaldkonnas meie riigis.
võistlusel Riias 1998. ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995. aastast on ta korraldanud Üle-eestilisi Klaveriõpetajate Päevi, olnud paljude komisjonide ja züriide liige,andnud meistikursusi mitmel pool Eestis.Praegu töötab Martti Raide pedakoogina EMTA kammermuusika osakonnas ning Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta on klaveriosakonna juhataja. Konserdil laulis Mati Turi saksakeelseid,venekeelseid ja eestikeelseid laule.Saksakeelsedest lauludest oli näiteks:"Sehnsucht" tõlkes ,,Igatsus","Der Einsame" tõlkes ,,Üksik","Der zwerg" tõlkes ,,Kääbus","Wehmut",tõlkes ,,Kurbus" jne.Saksakeelsedest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Wehmut",sest seal kirjeldas ilusat loodust ja mis sugune tunne võib olla metsas jalutades.Venekeelsedest lauludest oli näiteks: Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära
Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks. Sõda ja vaimse surutise aastad andsid küll ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile, kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi
tegutseja tüüpi, kirjutades raamatuid ja koostades stsenaariumeid Kerttu Rakke sõnul on tema 2010.aastal ilmunud raamat "Seitse aastalt seebiselt" tema viimane isiklik intervjuu, millega ta "tõmbab alla joone ühele perioodile oma elus" Saavutused Kirjutas üksinda pikalt Eesti ühe menukaima seriaali "Kodu keset linna" stsenaariumi On kokku kirjutanud 11 teost, mille seas on jutustusi, jutukogumikke, elulooraamatuid ning ka venekeelseid teoseid Pälvis ajakirja Nädal auhinna oma tööpanuse eest Miinusmärgiga kuulsus Kerttu Rakke jäi 2011.aastal politseile autoroolis kriminaalse joobega (2.34 promilli) vahele Kahe kuu pikkune tingimisi vanglakaristus, kaheks kuuks võeti ära sõiduki juhtimise õigus On alasti poseerinud ajakirja DI esikaanel http://reporter.postimees.ee/3512755/purj uspai-autot-roolinud-kertu-rakke-moisteti- tingimisi-vangi
Nüüdisajal on olulisema rolliga uuendused, toetatakse innovatiivsemaid lahendusi ja aina enam leiavad toetust ka näiteks erinevad soolised enesemääramised. Traditsioonid on jäänud rohkem selja taha, tähistatakse vaid olulisemaid pühi ja sündmusi, näiteks peetakse laulupidu ja tähistatakse jaanipäeva, kuid mitte enam väiksemaid tähtpäevi. Rohkelt ühiskondlike uuendusi viidi Eestis läbi 19.sajandil, kui võimule tuli Aleksander III. Tema valitsusajal avati rohkelt venekeelseid koole ja isegi kohanimed muudeti venekeelseks. Tänapäeval on see aeg tuntud Venestusajana, ning eestlaste vaatepuntktist oli tegu küllaltki negatiivsete uuendustega. Samas viis positiivseid uuendusi läbi Aleksander III vanaonu Aleksander I, kelle valitsusajal said talupojad õiguse olla oma koduse vara omanikud. Seda kajastav regulatsioon algab tuntud väljendiga ,,Iggaüks...'' ja on tänini üks olulisemaid verstaposte Eesti ajaloos. Seega
rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist.Paleed ründasid KGB rühmad Zeniit ja Grom, kelle võitlejad olid riietunud Afganistani armee mundritesse, mille all olid kuulikindlad vestid. Käsivarre ümber tõmmati valge side, et eristuda päris afgaanidest. Paleed ründas ka rood õhudessantväelasi ja samal hommikul ja päeval paleed valvanud nn Musulmanide pataljon, kokku umbes 700 võitlejat. Lahingumöllus röökisid vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste.Kaitsjad, e. Aminile otsealluv sajameheline ihukaitse, avaldas tugevat vastupanu, kes aga tapeti, tapeti ka Amin.Pärast Amini tapmist asus riiki juhtima Nõukogude Liidule ustav Babrak Karmal. Karmali vahetas 1986 aastal välja Muhammad Najibullah. ÜRO vahendusel 1988 sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 15. veebruaril 1989.
vallutamist; ● Plahvatus oli teistele rühmadele märguanne rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ja staabihooneid.Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul; ● Paleed rünnanud KGB rühmad, mille võitlejad olid riietunud Afganistani armee mundritesse röökisid lahingumöllus vales mundris mehed venekeelseid vandesõnu, et mitte tappa üksteist ja palees olevaid Nõukogude arste; ● Kuna Afganistani sõda oli USA ja NSV Liidu vahelise Külma sõja kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis; ● Lisaks lahinguüksustele osalesid Afganistanis uute riigistruktuuride ülesehitamisel NSV Liidu ja sh. ka Eesti NSV Siseministeeriumi töötajad, kes suunati rotatsiooni korras ühe aasta kestnud nn
ka järge. Minu arvates on teose autoril vägagi rikkalik sõnavara. Leidus suur hulk sõnu ja slängi, millest ma varem midagi isegi kuulnud polnud ning mida ma ise kunagi ei kasutaks. Laused olid enamasti suurepärastelt kokku pandud ning see muutis loo veel veenvamaks ja põnevamaks. Sündmuseid oli põhjalikult kirjeldatud ning sündmustesse sai üsnagi hästi sisse elada. Ainus asi, mis mind kohati häiris oli see, et leidus venekeelseid laused, millest ma midagi aru ei saanud, kuna ma pole vene keelt õppinud ning see muutis mõne koha veidike arusaamatuks. Selles raamatu puhul meeldis mulle lugeda niiöelda koolipoisi mõttemaailmast ja näiteks suurepärastest skeemidest narkootikumide müügiks ja nendega tegelemiseks. Muljetavaldavad skeemid olid ka näiteks varguse puhuks valmis pandud, ent nagu ka teoses selgus, siis isegi parimad plaanid võivad minna vett vedama ning igal lool pole õnnelik lõpp.
venekeelsetest sõnadest. Noored paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida kasutavad. Hariduslikul tasandil oleme jõudnud selleni, et arutlusel on venekeelsed ülikoolikursused ja võimalus venekeelsetele lõpueksamitele. Meile märkamatult on suurriikide keeled hakanud konkureerima ka meie enda emakeelega. Meie keel on osa meie rahva identiteedist ja vene keelel ja inglisekeelel ei ole seal kohta. Kas järgmiseks hakkame andma välja venekeelseid ajalehti? President peab uusaastal kõne ka vene keeles? Eesti Vabariik ja eesti rahvas ei ole nii abitud, et peaksid kasutama võõra riigi emakeelt oma emakeelena. Peame seda vaid meeles pidama ja võibolla aitaks kaasa ka vahest mõne A.H Tammsaare raamatu avamine.
Üksikuid artikleid 19. Sajandist Õigus- ja ajaloolaseid artikleid alates aastast 1900 Enamus ajakirja- ja kogumikuartikleid alates 1993 Humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid Andmebaasi haldamisega tegeleb ELNET Konsortsium andmebaasi ISE töörühm. ISE andmebaasist on võimalik leida venekeelseid artikleid märksõnaga sekretär. Venekeelse artiklite otsingul peab teadma vene keelt, väljaande liiki ja artikli tüüpi. 5. URRAM ,,Sekretärid ajapeeglis’’ raamatut võib leida Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Selle raamatu autor on Sirje Orvet. Seda raamatut on võimalik laenutada järgnevates kogudest: Harju Maakonnaraamatukogu Saue Linna Raamatukogu Viimsi Raamatukogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid eriti oluline praegu. Lisa midagi selgituseks näiteks inimeste rände õppimisvõimaluste ja tööotsingute situatsioonis... Me oleme väga pikka aega olnud venelaste ja ka sakslaste võimu all, see aeg on jätnud oma jälje meie kultuuri ja ka keele kasutusse. Saksa ja vene keele mõjude tõrjumisega on nähtud kõvasti vaeva ehkki päris kadunud ei ole need meie keelest ja kõnepruugist praegugi. Siiamaani on kasutuses venekeelseid väljendeid ... Viimasel ajal tahab eesti keelde trügida inglise keel, eriti populaarne on see noorte seas. Noored on kasutama hakanud inglise-eesti segakeelt. Arvatavasti on inglise keelest risustatud juba enamiku eestlaste kõnepruuk. Inglise keelt kuuleme igapäevaselt väga palju, näiteks televisioonis, kus enamus filmidest on inglise keelsed, paljudes sportmängudes kasutatakse inglise keelseid termineid jne. Teiselt poolt on inglise keele positsioon maailmas
meistrite tee" (alates 2001. aastast), Baltimaade suurim rahvusvaheline taekwon-do turniir BaltCup (al. 2002), laste ja noorte turniir ,,Tiigripoeg" (al. 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (al. 2008). Aastal 2000 asutas noorsooühingu ,,Põlvkond", mis on aastate jooksul viinud läbi mitmeid noortele ja eaketele suunatud heategevusprojekte. Alates 2009. aastast on ta koordineerinud intellektuaalide klubi tegevust, mille eesmärgiks on kaasata venekeelseid noori ühiskondlikku diskussiooni. Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on
www.tlulib.ee andmebaas A-Z. ,,Environmental management" journals only. Tulemusi 11. Wiley Online Library Business Source Complete 11-14 küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee/) vahendusel. 11. Leidke Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Merino Liia" Autor 54 Intervjueerija 22 Koostaja 1 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,keelemängud" märksõna, keel ,,vene", artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 5 Teras, G. (14. Veebruar 2003). Stan zlatoustom. , lk.15 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Aastal 1985 ilmus Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid luuletusi. 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" , ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995). 3. Luulekogu üldiseloomustus ,,Tolmust ja värvidest" on Jaan Kaplinski teine luulekogu, mis ilmus Tallinnas 1967 aastal. Teose pealkiri moodustub esimese luuletuse esimestest sõnadest. See luulekogu sisaldab 42 luuletust.
Eesti organiseeritud kuritegevuse kronoloogia võib jaotada kolme etappi: väljapressimise periood ehk nn ,,katusepakkumine" 90-ndate alguses ehk kujunemise periood, metalliäri periood 1992. aastast ehk kapitali kogumise periood ja majanduskuritegevuse periood alates 1995. aastast. Eesti organiseeritud kuritegevuses eristatakse kahte arengusuunda, nn konservatiivset ehk vene ja nn progressiivset ehk euroopa suunda. Esimesele on omane vägivaldsus, sellega võib seostada eelkõige venekeelseid grupeeringuid, nn progressiivse suuna moodustavad eestlased, kellel on suurem rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Eesti organiseeritud kuritegevus ei ole võrreldav oma haardelt Lätiga, rääkimata Venemaast. Teatavasti sõltub endise NSV Liidu või sotsialismileeri kuulunud riikide organiseeritud kuritegevus suurel määral Vene organiseeritud kuritegevusest, mida ei saavat väita Eesti kohta. Eestis asuvad vaid sealse
milles omakorda on 1118 kirjet. 12. Leidke ajakirjas Toiduäri ilmunud artiklid sokolaadist. Mitu artiklit leiate? Esitage artiklite kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Valin Varia ning kirjutan väljaandeks Toiduäri ning märksõnaks shokolaad. Sõnaga sokolaad vasteid ei tule. Saan 2 vastet. Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, nr. 2, lk 4850. Miks shokolaadidel on vahed vahel.... (2003). Toiduäri, nr. 6, lk 1617. 13. Leidke venekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 19992007, keelemängude kohta. Esitage kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis
Wiley Online Library, SpringerLINK Journals, Academic Search Complete jne. 11-14 küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee/) vahendusel. 11. Leidke Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Otsin Merino Liia autori järgi lihtotingust, Autor on 35 artikli autor, 18 intervjueerija ja 1 koostaja 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, saan 1 tulemuse. , , , Postimees : (2009) 7 ., . 5,(3.10.12) 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, keel, kogumik ja artikkel. Saan 13 tulemust.
mail 1988 Pärnu Metsakombinaadi inseneri Vladimir Dombrovski üleskutse (mida on nimetatud isegi deklaratsiooniks, manifestiks, programmiks) EKP Keskkomiteele ja Eesti NSV töötajatele, et tema taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid oma tegevusjuhendiks võtsid. (T. Made raamat lk. 163) Internatsionaalne Rinne ehk Interrinne (rahvas ja eestikeelne press võttis kohe kasutusele mõiste "internatsid" - uus liikumine, mis kutsus 12. juunil 1988 Tallinna Poliitharidusmaja (nüüd Sakala Keskus) juurde EKP keskkomitee hoone (nüüd Välisministeerium) lähedusse kokku töötajate miitingu (ürituse eestvedajaks oli üleliidulise alluvusega Dvigateli sõjatehas).
septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada ----------------------- · 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest ------------------------------- Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP NSV Liit liiduleping iseseisvus ------------------------------- · 16. novembril (1988) võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste
kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav). Luulenäiteid Jaan Kaplinski luulekogust ,,Õhtu toob tagasi kõik." Õhtu, tagasi tood (Sappho) Õhtu, tagasi tood kõik,
Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan-buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav).
aastate lõpus kogus rahvapärimust Baseli Ülikooli tuntud folklorist Jelizaveta Mahler. Sel ajal olid populaarsed ka vene pulmade folkloorsed lavastused. Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid. Siinsetest kirjastustest tegelesid sellega Tartu kirjastus "Odamees", Tallinnas "Bibliofiil" ning "Russkaja Kniga" ("Vene Raamat"). Palju oli filosoofilist ja usukirjandust, aga avaldati ka ilukirjandust, kooliõpikuid ja lasteraamatuid. Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja venekeelse perioodilise väljaande. Enamus neist olid lühiajalised, kuid mõned ilmusid siiski ka läbi aastakümnete
Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse kasutamist, et vältida t(d) liiga segedast kordumist lauses, näit. maid mais, mailt; jälg, jälgi aga jälil; keel, keeli keelil jne. "NoorEesti" IV albumis (1912) esitab J. Aavik keeleuuendamise programmi põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg ónlåõ, Lücke liiåe jt. Keele kaunima kõlavuse nimel esitatud Aaviku ettepanekuist leidsid teiste keelemeeste poolt erilist heaksliitmist lühemad mitmuse osastava lõpud. Ta soovitab nimisõna laiendina kasutada enese asemal oma, näit. o m a koduse keele (mitte "enese koduse keele"). "Postimehe" 1913. a
minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust taodeldes eesti keele ära õppima. Nii elabki meie territootiumil lõimumata rahva grupp. Eesti on alles nüüd, 16 aastat peale iseseisvumist kaotamas venekeelseid koole selleks vastavalt välja töötatud integratsiooniprogrammidega. Arvan, et probleemi lahendamiseks peaks Eesti riik välja töötama ühtse ja selge integratsiooniplaani. Seni on Venemaa küsimust just kui peljatud ja oma kommuni moodustanud venelased on olnud siiani mormaalne nähtus. Eesti peaks aga väikeriigina tahtes oma kultuuri, keelt ja rahvust säilitada, juba lasteiast peale integreeruma vene noored eestlastega
3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine Eesti keeles öeldakse jätku leivale ja vastatakse jätku tarvis. Vorm head isu! on venepärane, tuleneb väljendist prijatnogo appetita ning on seega otsetõlge vene keelest. Häid saabuvaid pühi ja head saabuvat uut aastat (vene k. s nastupajushim!). Eestlastel pole kunagi sellist saabuvate pühade soovimise kommet olnud. Paljud kasutavad kokku saades venekeelseid sõnu privet ja pakaa. Tihti leiavad eestlaste seas kasutust sellised sõnad nagu palutska, natsalnik, daatsa, besseeda, kurjer, ustaav, vojaaz, nakaz. Kuna eestlased ei oska loomupäraselt hääldada s-tähte, siis kõlavad need sõnad vahel üsna naljakalt. Sõna ühetähenduslik tuleneb vene sõnast odnoznatsnõi. Selle sõna tõid eesti keelde poliitikud ja ajakirjanikud, ehkki vene-eesti sõnaraamat annab odnoznatsnõi vasteks ühemõtteline. Vene
esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi. Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil: Pikk jalg, Pikk tänav, NSV Liidu saatkonna hoone, Mere puiestee ja sealt Kadrioru lossi ette. Hüüti eesti- ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit. Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.
Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja- Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6
natuke rohkem ja mõned olid meist ka natuke vanemad või vähemalt suuremad. Ühel hetkel lõi keegi meie seltskonnast palli kaugemale ja see lendas üle vene poiste. Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk. Kui Mikk tuli palliga tagasi ja möödus venelaste seltskonnast, siis ütles keegi sealsest poiste kambast mingi venekeelse roppuse. Kuigi keegi meist peale mu sugulase ei rääkinud vene keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga poiss tuli tema poole ja lükkas ta maha. Märkasime seda, aga ei teinud midagi. Mikk tõusis püsti ja kõndis koos palliga meie poole edasi, kui ühel hetkel viskas üks vene poistest teda seljatagant
korruptiivsele käitumisele: valimiskampaaniaid rahastanud ettevõtted ja isikud soovivad enestelegi teatavaid õigusi ja eeliseid. Teisalt on pikaajaliselt odavana püsinud energiahind ilmselt Ameerika Ühendriikide ja Kanada pikaajalise majandusliku edu alus. Põhja-Ameerikast on Eesti põlevkivile kaks kosilast: NRG Energy (USA) ja SUNCOR (Kanada). Kummagi ettevõtte investeerimiskava kohaselt seotakse põlevkiviga järgmiseks paarikümneks aastaks suur hulk inimesi, enamjaolt venekeelseid. Just põlevkivisõltuvus takistab ka mistahes keeleõppeprotsesse ning Kirde-Eesti venekeelsete elanike sulandumist siinsesse kultuuri: elades ning töötades ühekeelsena tihedas asumis, ei teki mingit vajadust keeleõppe järele. Mistahes nõuded jäävad tahes-tahtmata formaalseks ning sellise olukorra kinnistamine suurte välisinvesteeringutega vähendab veelgi võimalust muuta eesti keel tegelikuks suhtluskeeleks Kirde-Eestis.
seostaks teda varasema kultuuriga. Kultuur ja haridus - Mida tähendab sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur? Rahvuslikud üritused üritati täita sotsialistliku sisuga. 70 ndatel muutus keskharidus kohustuslikuks. Miks muutumine kohustuslikuks vähendas hariduse väärtust? Seda anti kõigile, kes koolis käisid. Kõik pidid paberi kätte saama, kõik veeti läbi. Mis keeles Eesti NSV koolides õpiti? Eesti keeles. Oli olemas ka venekeelseid koole, kuid neis õppisid sisserännanud migrandid ja nende järeltulijad. Mida tähendab väliseesti ja kodueesti kultuur? Väliseesti oma – need, kes olid väljarännanud ja mis kultuur neil seal nüüd kujunes, 44 oli suur põgenemine, kui oma 80 000 inimest lahkus Eestist Rootsi või Saksamaale. Väliseesti kultuuriga seotud isikud – Karl Ristikivi, Marie Under, Gustav Suits, Visnapuu, Johannes Aavik. Mida tähendab, et Eesti NSV-s olu kultuur ideoloogilise surve all
Vaido sõnul kulub ühe relva valmistamiseks kuus kuud." Esmalt tekkib idee, mida hakkan paberile kandma. Joonestamisele kulub kõige enam aega, sest skeeme tuleb pidevalt täiendada ja ümber teha," rääkis Vaido. Detailid valmistati Võru Gaasitehases. Relvi katsetab Vaido alati üksi. Kuigi ohutustehnika reeglid töötas ta välja, peab ta üksi katsetamist ohutumaks. Vaido töökabinetis oli alati pakk venekeelseid ajakirju, nagu Oruzie, Master Rusjo jm. Sealt sai ta pidevalt uusi teadmisi. Osa ajakirju oli tellitud pataljoni, teisi ostis pealinnast relvapoest. Sealt sai ka relvi käsitlevaid raamatuid. Need olid kallid, aga nendeta ta läbi ei saanud. 8 Vaido on ennast täiendanud Iisraelis, Ameerikas ja Põhjamaades. ,, Iisraelis õppisin paar
Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta. Eesti majandus ei ole ka nii hea kui mõnes teises riigid niiet paljud eestlased lähevad paremat elu otsima mujalt. Kokkuvõttes niimoodi võib see keel ka kaduda. Mina arvan et see on täiesti võimalik, kuid kõik oleneb majandusest ja inimeste heaolust. Sooviks rääkida keele barjääridest. Sooviks kuulda teiste arvamust, kas midagi saaks teha paremaks või mitte. Kuidas panna venekeelseid inimesi õppima eesti keelt. Kas neil ei ole selleks soovi, sest see on kuidagi nende identiteedi vastu või neil ei ole lihtsalt viitsimist. Luxury consumption as identity markers in Tallinn: A study of Russian and Estonian everyday identity construction through consumer citizenship Eesti on küll osa Euroopast, kuid asub külg külje kõrval ida riikidega ning tihti liigitatakse meid nende koosseisu. Eestlaste jaoks on see väga ebameeldiv. Kui
juhuks kui mõnel raamatupidajal on neist koopiaid tarvis. 2.6 Töötamine letiteenindajana Kaupluses oli kaks suurt letti – lihatoodete lett ja kulinaariatoodete lett. 8 Letitöö juures oli väga tähtis hügieeninõuetest kinni pidada. Tuli kanda peas mütsi või rätti, ees pidi olema põll ja käes kindad. Klientide teenindamine oli kohati keeruline, kuna palju oli venekeelseid kliente ning minu vene keele oskus pole hea. Tuli välja selgitada kliendi soovid ning anda endast 100% nende täitmisel. Algselt oli keeruline saada kliendi soovitud kogus vorsti või muud kaaluga toodet, aga pikapeale sain juba paremini hakkama, kuigi oli palju kaalumist ja iseenda kontrollimist. Kulinaaria letis oli tunduvalt lihtsam. Sortimenti kuulusid erinevad salatid, koogid ja muud pagaritooted. Torte osteti enamasti tervikuna ning need oli vaja ainult ära pakkida
kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu. Ülevaade loomingust Jaan Kaplinskil on 17 luulekogu. "Jäljed allikal" "Tolmust ja värvidest" "Kalad punuvad pesi" "Valge joon Võrumaa kohale"
1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva. 4)Suhteliselt rahvuslikud XII ja XVII Üldlaulupidu. Miks loeti neid tolleaegsete EKP juhtkonna poolt poliitiliselt viljatuteks? V: 1947 a. toimus okupatsiooniaegne esimene pidu. Dirigendid: A. Karindi, Riho Päts, tuudur Vettik ja Gustav Ernesaks. See pidu oli väga eestimeelne ja kõik lauldud laulud kõlasid eesti keeles
Kelly Sule 12.a „Ta hoiab Puškini duellipüstolit enda ees, nii et ma pean seda luuleraamatuks.“ („Dina raamat“ lk 517) Vene luuletaja Aleksandr Puškin suri duellil. Duell oli aurikkumise lahendamiseks. Puškini tappis G. d'Anthes. Dina võrdles Leod Puškiniga, kuna luuletaja oli tolle lemmik ning mees oli Dinale palju lugusid Puškinist rääkinud. Leo tõlkis naisele ka venekeelseid luuletusi, seetõttu võrdlebki Dina seda püstolit luuleraamatuga. „Ma näitan Kaini peale ja teen talle pea peale märgi.“ („Dina raamat“ lk 517) Kain oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva esimene poeg. Kain tappis oma venna Aabeli. Jahve pagendas ta selle kuritöö eest, kuid pani temale märgi, mis teda kaitses, ning lubas Kaini tapjale seitsmekordset kättemaksu. Dina tulistas oma jahipüssist Leod pähe lootes, et nii kaitstakse teda teispoolsuses. Enne tunnistas
suurem loetavus on maakohas, kõige väiksem aga lihtsalt suurlinnas. Ilmselt saab seda seletada oletusega, et maal on rohkem aega muudeks tegevusteks; on teada fakt, et linnas liigub elu palju kiiremini. Viimaseks näitajaks on tabelis välja toodud regioon, millest saame teada, et Ida- 19 Virumaa on paik, kus nende ajakirjade näitel loetakse kõige vähem ning kõige rohkem Lõuna- Eestis. Ida-Virumaa vähese lugemuse saab lahti seletada oletusega, et seal leidb rohkem venekeelseid ajakirju. 9. Keel Eestis võib ajakirjad liigitada eesti-, vene-, soome-, saksa- ja ingliskeelseteks. On vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi)
Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust. Nimestik nr. 3. keelas ajakirju, albumeid, broshüüre, käsiraamatud, kõik kirjastuse Loodus väljaaned, Tänapäeva romaani jm. 4. nimestik oli avaldatutest kõige pikem. Sisaldas ka võõr- ja venekeelseid raamatuid, ajakirjandust, usukirjandust, hariduse, poliitika, filosoofia-alast kirjandust, ajalooõpikuid jm. Need neli nimekirja avaldati Hariduse Rahvakomissariaadi Teatajas ja esialgu nad ei olnud salastatud. Lisaks oli veel keelatud lavateoste nimekiri, milles 111 näidendit ja osaliselt keelatud raamatute nimestik (siin peamiselt kooliõpikud), mida lubatud ajutiselt kasutada. Nimesti nr.5 oli kõige mahukam, see valmis 19. novembril 1940 ja seda trükis ei avaldatud
kaasa tunda.. Sõstsikov sai aga täieliku võimu raamatukogu üle. Spesfondi määrati juba 7 töötajat tööle. Lisaks tuli NSVL kõrgharidusministri käsul läbi viia raamatute inventuur. Nende kõigi ülesannete kõrval tuli töötajail ikka lugejaid teenendada, vastu võtta ja töödeda uusi raamatuid, katalooge koostada jne. Põhitöö hakkas aga teiste pealepandud ülesannete tõttu lonkama ja nii tekkiski õppejõudude hulgas nurin, kui 1948.a. saabunud venekeelseid sundeksemplaridena saadud raamatuid ei saadud kätte, kuna need olid kataloogimata. 1949. aasta kevadest hakati pärast 1917.a. ilmunud väiskirjanduse laenutamist piirama. Erifondide keeldude ja käskude tõttu tekkis raamatukogus lugejavõõras õhkond. Must vari oli nagu raamatukogu peal ja sinna ei mindud enam meelsasti. Direktor Weltmanni tööga poldud jätkuvalt rahul ja nii ta vabastatigi sellest ametist ja tema asemele määrati 1949
Keele seisukohalt oli tõlkimine eelmise sajandi alguses kindlasti väga oluline, seda eriti just terminoloogia rikastamise ja eestindamise osas. Tammsaare tõlkis 1918.aastal soome keelest Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti "Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende "lahti hammustamiseks" kasutas Tammsaare saksa- ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati "Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt mereasjanduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust, et tõlkimine ei valmista talle erilisi raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest
(Ivanov, 2015). 2. Oma mõtete, hinnangute, huvide jms esitamine teiste omade pähe: ’’ Igaüks mõistab seda iseviisi, kuid inimestele, kes ei kuulu Toomi fänniklubisse, on ilmselge, et Toom formuleeris põhjenduse, miks mitte-eestlastest lapsed ei pea pingutama eesti keele õpingutega (Samorodni, 2014).’’ ’’ Eestikeelsed küsivad, kes on need reeturid. Venekeelseid huvitab, kes on need lollid (Ivanov, 2015).’’ ’’Pärast on siis hea kritiseerida ja maha teha. Muidu oleks ju võinud olla, et paljudest inimestest oleks uue kanali käikulaskmine suisa mööda läinud. Nii, et nähkem asjas helget külge ka (Ventsel, 2015).’’ 3. Apelleerimine enamusele või üldsusele: ’’ See on meie ühine probleem, kui me tõesti oleme huvitatud Eesti riigi stabiilsest arengust (Samorodni, 2014).’’
· Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamine (alates 2004) töötute tööalaseks aktiviseerimiseks · Eelpensioni võimalused Mitte-eestlaste töötuse põhjused · Eesti keele oskuse puudumine · Tööturunõudmistele vastava eriala puudumine · Kogukondlik isoleeritus Ida-Virumaal, elatakse ja töötatakse venekeelses keskkonnas, sõbrad ja tuttavad on mitte- eestlased · Puuduvad tutvused · Eestikeelsed tööandjad ei soovi venekeelseid töötajaid tööle võtta · Eesti riigi integratsiooniprogramm ei ole olnud piisavalt tulemuslik Tööturuametis registreeritud töötud 27.märtsi 2009.a. seisuga · TTA-s oli 27.märtsi seisuga registreeritud 54 214 töötut. Viimase nädalaga (23-27.03) lisandus 2365 töötut, kellest koondatuid oli 428 ( 18%) · TTA-s oli 27.märtsi seisuga 1369 vaba töökohta. Seega on TTA-s ühe töökoha kohta keskmiselt 40 töötut.
teenida. Eriti oluliseks elatusallikaks oli tõlkimine talle Kaukaasias viibimise ajal , kui ta seal end ravis. Paljudele teostele kirjuats Tammsaare kirjastuse ülesandel ees-või järelsõna. Tammsaare tõlkis 1918. aastal soome keelest Lauri Pihkala ,,Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti ,,Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende lahti mõtestamiseks kasutas Tammsaare saksa-ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinnna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati ,,Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt merenduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust ,et tõlkimine ei valmista talle erilist raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks, sest keeli, millest ta tõlgib, valdab
Peale läbivaatamist saadeti nad, kui vigu leiti, Tartu tagasi parandamiseks, siit jälle Peeterburi ja nii ad infinitum. Neis kauakestvates toimingutes oli tihti süüdi ka asjaolu, et Tartus töötavad arkitektid olid suuremalt jaolt kõik täitsa tähtsuseta ja koguni viletsad. Jacobi igatahes võis vahest ehk olla tubli arkitekt (tehnilises suhtes), teda segas aga väga kohalikkude olude mittetundmine, kõige pealt aga see, et ta ei osanud vene keelt; ta pidi aga tarvitama eelarveteks venekeelseid hinnakirju, mille tõttu tema tehtud eelarved olid alati vigu täis. Hoopis segaseks muutus olukord, kui Jacobi juba aasta pärast (1837) Peeterburi oli sunnitud minema; siin asutati nimelt komisjon, kes pidi kontrollima Jacobi katseid tarvitada raua elektromagneedilisi omadusi masinate liikumapanemiseks ja Jacobi pidi loomulikult olema ise seal juures. Jacobi jäigi nüüd Peeterburi elu lõpuni, kuid teda ei vabastatud mitte kohe Tartu ülikooli teenistusest,
mida tal polnud. · Peeter suhtus niisamuti külalistesse soojalt. Paraku võttis ta Sophiet rohkem kui sõpra ja mängukaaslast. Kopsupõletik · Sophie oli innukas õppija, kes oli ise siiralt huvitatud omandamaks vene keelt ning tutvudes õigeusu liturgiaga. Talle sai omaseks ärgata keset ööd üles ning kõndida märtsikuises külmas paljajalu mööda marmorpõrandat, korrates samal ajal venekeelseid sõnu. Külma tõttu haigestus aga kopsupõletikku. · Sophie vaagis ligi kuu aega hinge, kuni lõpuks toibus. Vahepeal oli õukond ta omaks võtnud tema vene keele ja õigeusule pühendumuse tõttu. · Peatüki lõpus sai isalt lõpuks loa vahetada usku. Friedrich II pidi Christian Augustit selleks päris korralikult töötleda laskma. Vaheltlõigatud kirjad · Kui Preisi ja Prantsuse saadik saatsid konstantselt kirju oma valitsejatele, mainides
võimalused on tunduvalt suuremad ning nende asutuste tulusus ei ole nii tähtis, sest omavalitsustel on võimalus üleliigsed kulud hüvitada. Seega võib ennustada erahooldekodude omahinna tõusu ja sellest tulenevalt ka müügihinna tõusu. 8.SWOT - ANALÜÜS Ettevõtte sisemised tugevused: · Teenuste ja elutingimuste kõrge kvaliteet · Koolitatud ja kvalifitseeritud personal · Võime pakkuda konkurentsivõimelist teenust · Võime teenindada eesti- ja venekeelseid kliente · Kogemustega juhtkond · Juhtidel head suhted vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtetega · Hea logistiline asukoht · Looduslähedane rahulik keskkond · Töötajate kohapealne majutus Ettevõtte sisemised nõrkused: · Tulude suurendamise piiratud võimalus · Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kõikide plaanide elluviimiseks · Ettevõtte väike tuntus turul · Tööjõu kaugus · Töötajate hooletusest tulenevad õnnetused
kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav). Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995)
annaabi.ee 
