Vene
keele ja inglisekeele kasvav
mõjujõud Eesti ühiskonnas
Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel
on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval
teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide
lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui
teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord
Eestile küll
soodsam , kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht
kaotada oma
imeilus riigikeel.
Meid varitsev oht on kui aastate
pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei
pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu
istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast
keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber
võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti
Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel.
Eesti keele väljasuremine võib
praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid kas
mitte iga suur muutus ei saa alguse väiksemast? Praegu on vaid
televisioon ja meelelahutus võõrkeelse suuna saanud, kuid aastate
pärast juba heidame eesti keele kui kõnekeele kõrvale, sest
inglisekeel ja vene keel oleks oleks
välispoliitika suhtes palju
praktilisem. Vene keele muutmine teiseks riigikeeleks on juba
aastaid arutlusel olnud.
Pöörates pilgu tänapäeva
haridusele ja keskendudes rohkem noorte keelekasutusele, võib
koheselt märgata
mõjutusi inglise- ning vene keelest. Eks see ole
omat moodi arusaadav, televiisorites on tänapäeval rohkem
inglisekeelseid kanaleid kui eestikeelseid. See kõik aga mõjutab
eesti keelt suuresti, sest tänapäeval on väga vähe noori, kes ei
kasuta igapäevaselt mitte ühtegi
slängisõna inglisekeelest.
Selfie, chill, hey – need
inglisekeelsed sõnad kuuluvad iga keskmise teismelise
igapäevase sõnavara hulka. Noored suudavad uue keelega kiirelt kohaneda.
Tugevalt on
tunda võõrkeelte mõju ka koolipingis. Võin öelda, et enamus minu
sõpru tunneb ennast mugavamalt inglisekeele tunnis kui eesti keele
tunnis. Riigieksamil muretsetaks samuti rohkem eesti keele eksmi kui
inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja
keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele
selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult
jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele
edasikandjad?
Vene keelega
on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga
aastaga ja selle asemel, et
venelased kohastuksid Meie riigikeelega
tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on
juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne. Vihjates siin
reklaamidele, kuulutustele ja bussijuhtidele. Kas varsti juhtub nii
nagu komikeelega? Lähme vene keelele üle puht sellepärast, et vene
keele kõnelejaid on rohkem kui eesti keele kõnelejaid? Siin ei aita
ka Eesti Vabariigi Ja Venemaa olematu riigipiir.
Noorte seas
kasutatakse ka vene keelt väga laialdaselt. Suur tegur on siin juba
eelmainitud venelaste kasvav hulk eesti vabariigis. Ka kõnekeelde on
jõudnud väga
kirjud variatsioonid venekeelsetest sõnadest. Noored
paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida
kasutavad. Hariduslikul tasandil oleme jõudnud
selleni , et arutlusel
on
venekeelsed ülikoolikursused ja võimalus venekeelsetele
lõpueksamitele.
Meile
märkamatult on suurriikide keeled hakanud
konkureerima ka meie enda
emakeelega. Meie keel on osa meie rahva
identiteedist ja vene keelel
ja inglisekeelel ei ole seal kohta. Kas järgmiseks hakkame andma
välja venekeelseid ajalehti?
President peab uusaastal kõne ka vene
keeles? Eesti Vabariik ja eesti rahvas ei ole nii abitud, et peaksid
kasutama võõra riigi emakeelt oma emakeelena. Peame seda vaid
meeles
pidama ja võibolla aitaks kaasa ka vahest mõne A.H Tammsaare
raamatu avamine.
Kõik kommentaarid