Vene keele ja inglise keele kasvav mõjujõud Eesti ühiskonnas (0)

Vene keele ja inglisekeele kasvav mõjujõud Eesti ühiskonnas
Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam , kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel.
Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel.
Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid kas mitte iga suur muutus ei saa alguse väiksemast? Praegu on vaid televisioon ja meelelahutus võõrkeelse suuna saanud, kuid aastate pärast juba heidame eesti keele kui kõnekeele kõrvale, sest inglisekeel ja vene keel oleks oleks välispoliitika suhtes palju praktilisem. Vene keele muutmine teiseks riigikeeleks on juba aastaid arutlusel olnud.
Pöörates pilgu tänapäeva haridusele ja keskendudes rohkem noorte keelekasutusele, võib koheselt märgata mõjutusi inglise- ning vene keelest. Eks see ole omat moodi arusaadav, televiisorites on tänapäeval rohkem inglisekeelseid kanaleid kui eestikeelseid. See kõik aga mõjutab eesti keelt suuresti, sest tänapäeval on väga vähe noori, kes ei kasuta igapäevaselt mitte ühtegi slängisõna inglisekeelest. Selfie, chill, hey – need inglisekeelsed sõnad kuuluvad iga keskmise teismelise igapäevase sõnavara hulka. Noored suudavad uue keelega kiirelt kohaneda.
Tugevalt on tunda võõrkeelte mõju ka koolipingis. Võin öelda, et enamus minu sõpru tunneb ennast mugavamalt inglisekeele tunnis kui eesti keele tunnis. Riigieksamil muretsetaks samuti rohkem eesti keele eksmi kui inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad?
Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja selle asemel, et venelased kohastuksid Meie riigikeelega tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne. Vihjates siin reklaamidele, kuulutustele ja bussijuhtidele. Kas varsti juhtub nii nagu komikeelega? Lähme vene keelele üle puht sellepärast, et vene keele kõnelejaid on rohkem kui eesti keele kõnelejaid? Siin ei aita ka Eesti Vabariigi Ja Venemaa olematu riigipiir.
Noorte seas kasutatakse ka vene keelt väga laialdaselt. Suur tegur on siin juba eelmainitud venelaste kasvav hulk eesti vabariigis. Ka kõnekeelde on jõudnud väga kirjud variatsioonid venekeelsetest sõnadest. Noored paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida kasutavad. Hariduslikul tasandil oleme jõudnud selleni , et arutlusel on venekeelsed ülikoolikursused ja võimalus venekeelsetele lõpueksamitele.
Meile märkamatult on suurriikide keeled hakanud konkureerima ka meie enda emakeelega. Meie keel on osa meie rahva identiteedist ja vene keelel ja inglisekeelel ei ole seal kohta. Kas järgmiseks hakkame andma välja venekeelseid ajalehti? President peab uusaastal kõne ka vene keeles? Eesti Vabariik ja eesti rahvas ei ole nii abitud, et peaksid kasutama võõra riigi emakeelt oma emakeelena. Peame seda vaid meeles pidama ja võibolla aitaks kaasa ka vahest mõne A.H Tammsaare raamatu avamine.