Toompea ründamine 1990 - Esitlus Kõne | Ajalugu

40

pdf

Eesti taasiseseisvumine ja sündmused

Märts 1989, Esimese Eesti Kongressi istungjärgust osavõtjad hääletamas, esireas Tunne Kelam. 23.09.1989 Balti kett 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas kett 1990-1994 Veebruar 1990 Eesti Kongressi valimised Eesti kodanike esindusorgan, alustas tööd 1990.a., esimeheks Tunne Kelam Märts 1990, ENSV Ülemnõukogu valimised. ENSV Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja valitsusjuhiks Edgar Savisaar Interrinde meeleavaldajate katse rünnata Toompea lossi, 15. mai 1990. Tankikolonn suundumas läbi Võru Tallinna poole, 20. august 1991. Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures, 21

12. klassi ajalugu

40

pdf

Eesti taasiseseisvumine ja südmused

Märts 1989, Esimese Eesti Kongressi istungjärgust osavõtjad hääletamas, esireas Tunne Kelam. 23.09.1989 Balti kett 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas kett 1990-1994 Veebruar 1990 Eesti Kongressi valimised Eesti kodanike esindusorgan, alustas tööd 1990.a., esimeheks Tunne Kelam Märts 1990, ENSV Ülemnõukogu valimised. ENSV Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja valitsusjuhiks Edgar Savisaar Interrinde meeleavaldajate katse rünnata Toompea lossi, 15. mai 1990. Tankikolonn suundumas läbi Võru Tallinna poole, 20. august 1991. Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures, 21

12. klassi ajalugu

7

doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele.

Ajalugu

4

docx

Sammud Eesti iseseisvuse poole

avalikku suhtumist Balti rahvaste vabadusetahtesse. 1989 aastal tekkis Eestis kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli EV taastamine ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks taheti registreerida EV kodanikud ning viia läbi seadusliku rahvaesinduse ehk Eesti Kongressi valimised. Seda ei toetanud pikka aega Rahvarinne ja EKP, kes pelgasid liigset vastandumist siinsete muulastega ja samuti pidid ka uue Ülemnõukogu valimised toimuma 1990. aasta algul. Eesti rahvas aga toetas kõike, mis natukenegi edu tõotas. Valimised toimusid 24. veebruaril 1990. Etteotsa valiti Tunne Kelam. Ülemnõukogu valimised toimusid märtsis 1990 ning selle tulemusena radikaalsed rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30

Ajalugu