VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS Vesi Vesi on meie kõige tähtsam loodusvara. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Puhas joogivesi pärineb maapõuest põjaveest. Vee saaste allikad Erinevad heitveed. Nafta põlevkivi, paberitööstus jms. Tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusveed. Põldude väetised. Veereostusele viitavad tavaliselt veekvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, jt. Vee reoveest puhastamine? Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata.
Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning nõuab suurt investeeringut. Hüdroelektrijaamad Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest muud kulutused on väikesed. Suurim HEJ Maailmas
siselahtede puhul on suureks probleemiks ka fosfori sissekanne. Atmosfäärist satub vette lämmastikku, seda põhjustab energeetika, tööstus, transport ja muidugi ka põllumajandus. Teiseks suurimaks lämmastiku allikaks, ühtlasi suurimaks fosfori allikaks on reostus. Tagajärjed Ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) produktsioon suureneb ehk taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud Veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Mis eutrofeeruvad ja mis on tagajärjed? Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess
Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
veekogudes (u 450 veekogu) 50% töönduslikus koguses 1949 1955 tegeleti vähkide juurde asustamisega. Paiguti oli sellest ka kasu, kuid endiseid olusid siiski ei taastatud. (Siia maani ei ole) 1950 - 1990 Kui 1950ndatel olid jõevähile sobivateks elupaikadeks üle 90% vooluveekogudest ja 50% järvedest, siis 1990ndate alguseks kõigest 15% jõgedest ja 30% järvedest. Püüki taluvaid veekogusid 10% Maaparandus tööd, Eutrofeerumine Veekvaliteedi langemine Vähikatk endiselt Tänapäev Viimased 10-15 aastat seisund stabiilne, kuid madal. Vähki leidub u 250 veekogus Kohati esineb seisundi paranemist, kohati halvenemist, olenevalt veekogust. Harrastajate poolt püütakse umbes 10000 vähki aastas. Siia lisandub röövpüük, mis on ilmselt suurem. Kasutatud materjal Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia. Medar, K., Paaver, T., Hurt, M., Kukk, L., Recent trends in the status of the
tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon WWF "Kliimamuutuse mõjudest Läänemere eutrofeerumisele", kus hinnatakse esimest korda kliimamuutuste poolt põhjustatud muutusi Läänemere vetikasaastele ja ökoloogiale. Soojenemise mõjud Soojenemine on toonud kaasa rohkem sademeid, veetemperatuuri tõusu ning jääkatte vähenemise, mis annab hoogu vetikate kasvule ja veekvaliteedi halvenemisele. Raportis esitatud tulemuste põhjal mõjutab kliimamuutus enim just neid kohti, kus vetikasaaste on juba praegu jõgede kaudu vette jõudnud toitainetekoguste tõttu suurem - need paigad on Soome lahel, Saaristomerel ja Riia lahel. Mida teha? WWF kutsus üles vähendama Läänemerre jõudvate toitainete, eriti fosforiühendite kogust. Merre jõudnud fosfori- ja lämmastikuühendid on viimase 40 aastaga pannud kasvama pilliroo paikadesse, kus seda varem polnud
Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähenemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees püsinud enam-vähem stabiilne: Pandivere nitraaditundlikul alal keskmiselt 20 mg/l. Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on: Pandivere Riiklik Veekaitseala (1988), Pandivere põhjavee alamvesikond (2001), Pandivere nitraaditundlik ala (2003), kuid ükski eelnimetatutest ei toimi seni haldussuutlikult
reageerivad veega, moodustades H2SO3 ja H2SO4. Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase
Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofeerumise ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. PÕHJUSED
Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mille tagajärjeks on laiaulatuslik toksiliste vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine. Laevade heitvesi kannab edasi baktereid, viirusi ja teisi haigusetekitajaid ja sisaldab lisaks puhastusvahendeid ning raskemetalle. Mis on reokoormus(reovesi)? Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. Reovett liigitatakse kolmeks: olmereovesi, mis tekib elamuis,ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtteis, tootmisreovesi, mis tekib tööstus- ja põllumajandusettevõtteis ja sademevesi
Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad nendest, madal kütteväärtus, saaste-gaasid, tuhk Hüdroelektrijaamad-plussid-puudub õhusaaste, elektrit saab genereerida pidevalt, tootmise peale minevad kulud on väikesed. Miinused-kalade liikumise häirimine, veekvaliteedi rikkumine, jaama ehitamine väga kulukas. Suurim on Hiinas Tuumaelektri jaamad-plussid-ei eralda kasvuhoonegaase, normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Miinused-tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kulukad, katastroofioht. Tuumajaam Eestisse- ei, kuna on kallis, on terroristide oht, turvajäätmete turvaline hoiustamine Alternatiivenergia-taastuv, ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia plussid-
vetikarühmasid: rohevetikaid, sinivetikaid ja ränivetikaid. Biofilmi kooslus on mõjutatud: veevoolust, vee sügavusest, valgusreziimist, vee keemiast, toitelisusest (eutrofeerumine) ning reostusest. Nende näitajate mõjusid ränivetikatele on uuritud sest: neid leidub terve jõe ulatuses ränivetikad on jõgedes kõige suurem ja levinum vetikarühm, neid saab kiirelt ja lihtsalt koguda, leidub liike, mis on väga tundlikud veekvaliteedi (keemia), eutrofeerumise ja reostuse suhtes, neil on kiire kasvutsükkel ja nad reageerivad kiirelt keskkonnahäiringutele. Füüsikaliste ja keemiliste näitajate pikisuunalised muutused on paralleelsed kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutustega vetikate biofilmis. Need on kokku võetud tabelis 2. Tabelis on näha suurenenud eutrofeerumist jõgedes, mis saavad alguse puhta vee allikast (Tsoon 1) ning millele järgneb suurenenud toiteainete sissekanne
kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev *keskk.standardid *teadus (tehnopark) *turumehh vähi ning pärilike haiguste levik *Keskkonnamürkide ("keskk.sõbralik") *maj vahendid (toetused, maksud) kuhjumine akumulatsioon looduses *Veekogude *survegrupid reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. ÖKOLOOGIA Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 Rooma Autoökoloogia üksikorganismide suhteid ümbritseva klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi.
DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT. DDT mõjutab palju lindude munakoore paksust. 4. Prügi, mis ei lagune EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine vee rikastumine toitesooladega, eriti lämmastiku ja fosforiga, mis põhjustab kõrgemate taimede ja vetikate kiirenenud kasvu tekitades asjaomaste organismide ja veekvaliteedi tasakaalu ebasoovitava häirimise (Euroopa Komisjoni linnade heitvee puhastamise direktiiv, 1991) Termin eutrofeerumine pärineb limnooogiast. Mere eutrofeerumise tagajärjed: · `Red tides' vee värvikaotus ja vahutamine seda põhjustab näiteks Põhjamere lõunaosas koloniaalne flagellaat Phaeocystis pouchetii. Looded võivad olla ka rohelied. See sõtub mikroobi liigist, mis loodeid põhjustavd. Looded esinevad ka siis, kui eutrofeerumist ei toimu
kujunenud põhjaveekiht. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga Põhjavee reziimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: Veetaseme alanemine Veekvaliteedi halvenemine Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Tähistage kolm tõest väidet Xga. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage. Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tsehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult t õstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. 1. ...
Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast? Tuulekaitsetsoonid, ventilatsioonikanalid, värske õhu tekke alad, puhveralad ja stagnatsiooni ning ohualad. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Sadevee infiltratsiooni- ja puhastusalad,
Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad.
lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerimise tagajärjel. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades 4 negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes. Mis on veeringe? Looduses toimub pidev veeringe. Vesi esineb looduses vedelas, tahkes ja kaasilises. Aur – vesi – jää = kondenseerumine. Vett aurustub õhku praktiliselt kõikjalt, kõige rohkem maailmameredel.
Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine - Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte - Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel – võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2 Veekvaliteedi halvenemine - Lekkiv reoveetorustik - Sõnnikuhoidlad - Prügilad - Liigne väetiste ja mürkide kasutamine - Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks - Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse Põhjavee kaitse Heitvee süvalasud – mere põhjas 1-3 m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne km kaugusele
Guri -Venezuela 40. Eesti pinnavee meetmeprogramm. Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad meetmed. Veekogumitel, mille puhul on tuvastatud veekvaliteedi osas mittehea seisund, ja millel ei ole silmapaistvalt olulisi punktallikaid, on seisundi põhjustaja hajukoormus. Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest
Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil. Veetõusu põhjused on intensiivsed vihmad, kiire tegemist vulkaanilise piirkonnaga, tekivad termaal- ehk kuumad veed. lume sulamine, kuid peamine on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. (Voolava vee halvenemise näol. Veetaseme alanemist põhjustavad näit pumpamine, suure energia: N=Qxhxg ; Q-jõe vooluhulk, h-vee paisutuskõrgus, g-raskuskiirendus). veevõtu korral- siis tekib veevõtu kohta ümber alanduslehter. Põhjavee taset 6.5 Voolusäng ja selle seotud protsessid alandatakse ka teadlikult maavarade kaevandamisel.
kõrbe osaks ja ei kasva seal ükski vili ega ei ela ka mitte ükski loom, sest karjamaal puudub taimestik. Eutrofeerumine on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Kui toitaineid on palju viib see vetikate vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks. Vee õitsengud on eutrofeerumise esimesi märke. Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee elustikku, lagunedes tarbib see mass suurema osa vabast hapnikust vees mis võib põhjustada hapnikupuudust ning teiste veeorganismide, sealhulgas kalade, surma. Eutrofeerumise
Näeme, et ülemjooksul asuval Hiinal on teiste ees selge eelis. Birmal kui Mekongist suhteliselt vähe huvitunud riigil on üsna hea positsioon, aga ülejäänud alamjooksu riigid sõltuvad olulisel määral ülemiste tegemistest. Eriti ohustatud on Kambodža ja Vietnam, kes kipuvad ebasoodsa asukoha tõttu teiste tegude kriitilisi tagajärgi oma nahal tunda saama. Jõe ülemjooksule rajatavate hüdroenergiaprojektide tõsisemad tagajärjed on pinnase erosioon, metsade hävimine, veekvaliteedi ja -taseme muutus, looma- ja taimeliikide hävimine ning kalasaagi vähenemine. Tuhanded elanikud on pidanud ehitamise jalust kodudest lahkuma ning kaebavad ebaõiglaselt väikese valuraha üle. Teavitamine ja uuringud on puudulikud. Näiteks kuulevad kohalikud kalamehed uutest projektidest sageli viimasena ning mitmel pool ei leia kalad üles nende ümbersuunamiseks mõeldud kalatreppe või ei kasuta neid nii usinalt kui eksperdid lootsid
Prioriteet peab olema loodus ja eeskätt Emajõe veekvaliteet. Vajame kindlat teadmist, et keskkonnamõjude hindamist, millelt eeldame kõrget kvaliteeti ja läbipaistvust. Tartu Heaks- Oleme seisukohal, et puidurafineerimistehase rajamine Tartu lähistele eeldab, et seadusega sätestatud Eesti metsapoliitika tagab säästva metsanduse põhimõtete rakendamise. Mulle teeb tehase rajamisega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele et
termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral 7 kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui
heast seisukorrast. D4. Teadaolevate mere toiduvõrgustike elementide arvukused ja mitmekesisus on tasemel, mis võimaldab tagada pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise. D5. Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine (vetikate ülemäärased õitsengud, hapnikunappus põhjavetes jne) ja üldine veekvaliteedi langus on minimeeritud. D6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud. D7. Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele. D8. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid. D9. Saasteained kalades ja muudes mereandides ei ületa õigusaktide või muude
Seisundi hinnang antakse 2/3 näitajate seisundiklassi järgi. Osa kvaliteedinäitajate väärtustest võib viidata ka koondhinnangust madalamale kvaliteedile, kuid selliste kvaliteedinäitajate arv ei tohi ületada 1/3 näitajate üldarvust. Tabelist võib välja lugeda, et Jõksi järve usaldusväärsus on kõrge. Kõrgeks hinnati usaldusväärsus, kui seireandmeid oli kõigi kolme või mõnedel juhtudel ka kahe bioloogilise kvaliteedielemendi ja veekvaliteedi kohta ja hinnang ei olnud klassipiiride lähedal. Ning Tabelis g tähistab heas seisundis järve. 10 KOKKUVÕTE Vaadeldes neid andmeid, mis kasutatud on, selgub, et Jõksi järv on heas seisukorras väikejärv. Järve suurimaks probleemiks osutus üldlämmastiku kõrgem sisaldus, kui peaks olema, kuid muud parameetrid olid enamvähem normaalsed. Jõksi järvele võib
Saadaval ainult tavatoode 1000 m 1.9.2 Care Fix 1+1 Keemilise loki palsamkinniti värvitud ja varem keemiliselt töödeldud või lihtsalt õhukestele juustele. Toodet lahjendatakse veega suhtes 1:1, mõjuaeg 5 minutit. Loputada rohke veega. Sobib kasutamiseks kõigi Cutrini lokivedelikega. Saadaval ainult tavatoode 1000 ml. 1.9.3 Vita Fix Kasutusvalmis keemilise loki kinniti blondeeritud juustele. Toodet ei lahjendata, mõjuaeg 5 minutit. Soovitatav kasutada halva veekvaliteedi korral. Loputada rohke veega. Sobib kasutamiseks kõigi Cutrini lokivedelikega. Saadaval ainult tavatoode 1000 ml. 1.9.4 Cutrin Quick-fix Kiire ja tõhus keemilise loki kiirkinnitikonsentraat normaalsetele ja raskelt lokki jäävatele juustele. Eriti sobilik lühikestele ja poolpikkadele juustele. Toodet lahjendatakse segades 75 ml kiirkinnitit 425 ml veega, mõjuaega ei ole. Saadaval ainult tavatoode 75 ml. 1.10 Lokivedelik 1.10.1 NutriForm 0/F Resistant
Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja
1) Veehaarderajatiste teenindamine 2) Metsa hooldamine 3) Heintaimede niitmine 4) Veeseire Nõuded veehaardele: - Peab tagama vee kaitse reostamise, risustamise ja liigivähenemise eest - Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutamisaja jooksul - Kaitsma veevärki prahi, jää, kalade, veetaimestiku, muda eest - Veeseadusest tulenevalt juhtudel peab olema tagatud sanitaarkaitseala Veeallika valik Valiku aluseks on: Veekvaliteedi hulk Põhjavee moodustamise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus Pumbad ja pumplad Pump- on seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks Pumpla- on ehitis ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest. Pumpade liigitus:
Veekaitse piiratakse tegevusi, et vältida reostuse tekkimise ohtu. Joogivee kvaliteedi jälgimist korraldab terviseamet. 3.4. VEESEISUNDI HINDAMINE Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema looduslikult puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata. Selle tagamiseks hinnatakse vete olukorda igal aastal rohkem kui 750 veekogu, veekogu osa ja põhjavee kohta. Hinnangute tulemusi ajakohastatakse ja avaldatakse igal aastal keskkonnaagentuuri veebilehel. Veekvaliteedi uuringuid teevad laborid. Veeproovivõtja, kes peab olema atesteeritud, tuleb ise kohapeale proove võtma. Kõik laborid, kes uuringuid teevad, peavad olema akrediteeritud, et tulemused oleks usaldusväärsed. Kui soovite tellida veeanalüüse laboritest, saate infot näiteks OÜ Keskkonnauuringute Keskus laborist. Laborite akrediteerimist ja veeproovivõtjate atesteerimist korraldab keskkonnaministeerium. KOKKUVÕTTE
kokkupuuteaeg väga pikk Põhjaveereziimi, eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus: 1) Veetaseme alanemine Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2-d /Kirde Eesti/ 2) Veekvaliteedi halvenemine · Lekkiv reoveetorustik · Sõnnikuhoidlad · Prügilad · Liigne väetiste ja mürkide kasutamine · Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks · Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse Maailmamajanduse kujunemine Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis. Tootmisviisid võivad olla : · Traditsioonilised · Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi:
4.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Inimesed otsest kahju ei saa. Pigem teeb järve regulaarne puhastamine ja hooldamine head, kuna on olnud olukordi, kus Harku järvel on olnud väga tugevad veeõitsengud. Vee läbipaistvus on seal kunagi olnud vaid 9 cm. Põhjuseks olid kunagised reoveepumplate rikked. Seal on planktonis palju organisme, kes tahavad kergesti lagunevat orgaanilist ainet ehk eesti keeles solki. Seega pidev seire ja puhastamine tagab hea veekvaliteedi, mis peaks suplejatele ja kalastjatele meeldima. Spaa ise pakub väga palju erinevaid võimalus ka kohalikud ise saaksid kasutada neid huvisi ja ei peaks kaugele trenni, jõusaali või ujulasse sõitma vaid kõik oleks ligidal olemas. Haabersti linnaosad 20
Looduslähedased puhastusmeetodid: Biotiigid – looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad, tehismärgalad- Märgalad ja nende kaitse- Valdavalt niisked mullad, niiskust nõudev taimestik, nt sood ja rabad. Aitavad magevee resurssi säilitada, veekvaliteedi hoidmine (pm filter), mitmekesisuse kaitse, üleujutuste kontroll, pikem veeviibeaeg (soodustab looduse poolset isepuhastust). Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse: • Isolatsioon maailmamerest • Väga madal soolsus • Geoloogiliselt väga noor veekogu • Madal liigiline mitmekesisus • Kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest • Vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspia merega
kogu magevee hulka, mis kulub selle toote valmistamiseks Mis on eutrofeerumine? tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Selle nähtused ja meetmed probleemi lahendamiseks? Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus; liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks Vee keemiline töötlemine
Quick Fix VolumeFix Vita Fix Foam Fix 1+1 Care Fix 1+1 Kiirkinnitid Quick Fix kiirkinniti 75 ml Normaalsetele ja raskesti lokki jäävatele juustele Lühikestele ja poolpikkadele juustele Sobib kõikide Cutrini lokivedelikega 17 75 + 425 vett 0+0 minutit VolumeFix -kiirkinniti 75 ml Ainult volüümiloki vedeliku jaoks 75 + 425 vett 0+0 minutit Vita Fix - kasutamisvalmis kinniti 1000ml Sobib kõikide Cutrini lokivedelikega Soovitav eriti blondeeritud juustele Soovitav eriti halva veekvaliteedi korral 5+5 minutit Foam Fix 1+1 vahtkinniti 1000 ml Normaalsetele ja raskesti lokki jäävatele juustele Sobib kõikide Cutrini lokivedelikega 5+5 minutit Care Fix 1+1 1000 ml Ravitoimega vahtkinniti Värvitud ja õhukestele juustele Sobib kõikide Cutrini lokivedelikega 5+5 minutit Cutrin Professional tooted Purifying shampoo- süvapuhastav sampoon 1000 ml Kasutada enne keemilisi töötlemisi Kanda juustele Masseerida vahtu Mõjuaeg 1 minut Võib pesta 2 x järjest
69 70 Vee reostamine Mida võib veest leida? vee molekulid · Eutrofeerumine - veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- H3O+ ja lämmastikuühenditega (toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise) gaasid metalliioonid: Fe2+, Fe3+, Ca2+, Mg2+ jne. saasteelementid: Co2+, Ni2+, Sr2+, Cd2+, Ba2+. 71 72
Kristel Pankseppa, kes määras veeproovidest fütoplanktoni indikaatorliigid. Tänan ka vastuste eest Vello Sulakatkot, kes andis väärtuslikku informatsiooni paisjärvede rajamise kohta. 3 1. MATERJAL JA METOODIKA Uurimistöö tarbeks on autor Undi veehoidlast võtnud veeproove aastaringselt (oktoober 2008 - september 2009), kokku 10 korda. Veekvaliteedi hindamiseks mõõdeti keemilistest parameetritest elektrijuhtivust, aluselisust (pH), värvust, lahustunud hapniku sisaldust ja hapnikuga küllastatust. Lisaks uuris töö autor ka vee füüsikalistest parameetritest temperatuuri ja läbipaistvust (tabel 1). Vee- O2 O2 Kuupäev Läbipaistvus Värvus temperatuur küllastus Elektrijuhtivus pH sisaldus
mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjavesi on üks peamisi joogiveeallikaid ning väga oluline on selle hoidmine puhtana. Põhjavee seisundi kontrolliks teostataksegi põhjavee seiret, mille abil saab teada näiteks põhjavee nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi kohta. Inimtegevus on aastate jooksul mõjutanud infiltratsiooni ehk sademetevee imbumist põhjavette. Põhjaveerežiimi mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivsel vee väljapumpamisel, kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma maa põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist.
38. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. Suuremad hüdroelektrijaamad. Suuremad hüdroelektrijaamad: Three Gorges, Jangtse Hiina; Itaipu, Brasiilia ja Paraguai piiril; Xiluodu, Jinsha Hiina; Guri, Venetsueela; Tucurui Brasiilia; Grand Coulee USA; veel Hiina ja Venemaa. 39. Eesti pinnavee meetmeprogramm. Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad meetmed. Hajukoormuse mõju vähendamise meetmed. Veekogumitel, mille puhul on tuvastatud veekvaliteedi osas mittehea seisund, ja millel ei ole silmapaistvalt olulisi punktallikaid, on seisundi põhjustaja hajukoormus. Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest tulenevat koormust (ühiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad) ja metsamajandust. Peamised valdkonnaga seotud meetmed: · sõnnikuhoidlate olemasolu ja keskkonnanõuetele vastavuse kontroll; · sõnnikuhoidla olemasolu kohustusega seotud loomühikute künnistaseme karmistamine
Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
· Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus · Sademete intensiivsus(mm/h) ja kestvus · sademete ruumiline jaotus 29. Põhjave kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavad tegurid · saju kestus · saju intensiivsus · taimkatte esinemine · nõlva kalle · pinnase niiskus 30. Näited põhjavee alanemise ja reostumise põhjustestja tagajärgedest Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset
2. ordinaatide vahe integraalkõvera kahe punkti A ja B vahel võrdub antud punktidele vastava ajavahemiku Δ t äravoolu mahuga (lõik BC) 3. kui äravool on konstantne, siis integraalkõver on sirge W=Q*t 4. Sirgjoone tõusunurga tan α vastab keskmisele äravoolule ajavahemikul Δ t tanα = BC/AC= Δ W/ Δ t=Qkesk. 29. Veehoidla omaduste muutumine (mudastumine, eutrofeerumine, veekvaliteedi mõjutavad tegurid jt). Ülemine bjef: H >, h sügavused >, V kiirus <, Veepeegli pindala >; aurumine >, soolsuse suurenemine, maaala üleujutamine, kallaste uhtumine ... Alumine bjef: Q max <, Q min>, jõesängi erosioon hüdrosõlmest allpool Kui paisu kevadise ja sügisese suurvee ajal regulaarselt ei avata, koguneb aastate jooksul paisjärve hulgaliselt peensetet. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest heljumist, mida jõgi vooluga kaasa kannab, setib paisjärve põhja
või jõelõikudel on keelatud koelmuala kaitseks uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Keelatud on ka veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise reziimi muutmine. Suplusvee kvaliteedi nõuded on antud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruses nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. 3.3.2 Täiendavad meetmed Maapinnalähedase veekihi vett kasutatavate veehaarete veekvaliteedi garanteerimiseks on sageli vajalik põllumajandustootmise intensiivsuse vähendamine veehaarde toitealal, eriti ettevaatlik tuleb olla sõnniku kasutamisel karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel. Veehaarde toiteala suurus oleneb veehaarde tootlikkusest ja võib ulatuda kuni 2 km kaugusele veehaardest. Foto 3. Karstilehter põllul21 3. VEEHOID Väikejärvede kaitseks reostamise eest on soovitatav kasutada vähem väetisi ja mürkkemikaale
2.läänemere eutrofeerumisest. Pilet 17 Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka troph 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes. Suhteliselt noor meri (ca 10 000 aastat). Läänemere on suletud, piiratud veevahetus ookeaniga (vesi uueneb ca 25 aastaga). Riimveeline, ruumala veidi üle 20 000 km3; sissevool jõgedest ca 470 km3 aastas. Valgala tunduvalt suurem kui mere pindala. Liigendatud kaldajoon ja topograafia; varieeruv
meile jälle kasuks näidata maailmale reaalseid numbreid. Hea oli ju ka näidata, et me võitleme oma elukeskkonna eest, mitte kommunismi vastu. Me võitleme sissetoodud väärtushinnangute vastu ja meid tahetakse välja suretada. Viimati arutati linnavalitsuses, kas rand reostuse tõttu kinni panna ja kuulutada ujumine mitte soovitavaks, 1994. aasta kevadel. Asi ei olnudki mitte niipalju konkreetses reostuses, vaid selles, kas me suudame tagada terve suve jooksul ühtlaselt normide kohase veekvaliteedi. Tegelikult suutsime ja samal aastal sai Jahtklubi sinise lipu. See küll ei näidanud merevee kvaliteeti, sest sel ajal olid näitajad kohati nii ebastabiilsed ja kahtlased, et niikuinii ei oleks saanud taotleda ranna sinilippu. Ranna sinilipu saime alles kuus aastat hiljem. Seega tuli 1990. aastatel merevee kvaliteediga tõsiselt tööd teha veeproove regulaarselt jälgides. Euroopale võisime ausalt öelda alles 1998.1999. aastal, et olukord on
kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise. See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Läänemeres Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mille tagajärjeks on laiaulatuslik toksiliste vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine. Laevade heitvesi kannab edasi baktereid, viirusi ja teisi haigusetekitajaid ja sisaldab lisaks puhastusvahendeid ning raskemetalle. Heitvee mõjud: Intensiivne vetikate kasv: liigne niitjate vetikate ja fütoplanktoni õitsemine Liigse orgaanilise aine tootmine Hapniku tarbimise kasv Hapnikuvarude ammendumine Pentiliste organismide ja kalade surm eutrofeerumine 161. Veekogude peamised isepuhastumisprotsessid.
annaabi.ee 
