Sissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud
Põhilised rohelised energiallikad on päike, tuul ja vesi. 5 Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia eelised: Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga või kuplilises piirkonnas sisemaal on tuuletingimused piisavalt head väikegeneraatorite 6 paigaldamiseks. 7 Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel.
SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2
2 ENERGIAALLIKAD Energia saamiseks kasutatakse nii kütuseid kui mittekütuselisi energiaallikaid. Energia ja energiaallikad võivad olla kas taastumatud või taastuvad. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraan jne). Peamisteks taastuvateks energia allikateks on otsene päikeseenergia ning sellega seotud energiallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi;
Kõik kommentaarid