Jõevähi arvukuse muutus Eestis (0)

Jõevähk
 
 
Astacus astacus
Taksonoomia
Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda)
Klass: Vähid (Crustacea)
Selts: Kümnejalalised (Decapoda)
Sugukond : Jõevähklased (Astacidae)
Perekond: Jõevähk (Astacus)
Liik: Jõevähk (Astacus astacus) 
 
 
Jõevähk Eestis
 Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta 
esineb nii jõgedes kui järvedes.
 Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem 
veeselgrootu. 
 Vastavalt EL loodusdirekti vile, Berni 
konventsioonile ja punasele raamatule on 
jõevähk ohustatud või  ohualdis  liik.
 
 
Vähki ohustavad tegurid
 Vähihaigused (eeskätt vähikatk)
 Elupaikade kvaliteedi halvenemine ( reostus , 
maaparandus,  eutrofeerumine , kopra 
paisutus )
 Vaenlased – nii loomad kui inimesed 
 Röövpüük
 
 
Vähivarud
 Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja 
järvedes.
 Vähk tundus olevat lõputu ressurss.
  Eksport  Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti 
aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj 
vähki.
 
 
 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis.
 Nakatus kogu  Peipsi -Pihkva-Võrtsjärve 
vesikond .
 Eksport vähenes, varud vähenesid.
 Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati 
edasi.
 
 
Eksport 1924 – 1939 a
 Püügi järelvalve 
olematu
 Röövpüük
 Suurust ei valitud
 Püük keeluajal
 40-ndatel arvukused 
vähenes veelgi 
 
 
 1930. a vähki leidus peaaegu kõigis sobilikes 
veekogudes (u 450 veekogu)
 50% töönduslikus koguses
 1949 – 1955 tegeleti vähkide juurde 
asustamisega.
 Paiguti oli sellest ka kasu, kuid endiseid 
olusid siiski ei taastatud.
 (Siia  maani  ei ole)
 
 
1950 - 1990
 Kui 1950ndatel olid jõevähile sobivateks 
elupaikadeks üle 90% vooluveekogudest ja 50% 
järvedest, siis 1990ndate alguseks kõigest 15% 
jõgedest ja 30% järvedest.
 Püüki taluvaid veekogusid 10%
 Maaparandus tööd, 
 Eutrofeerumine
 Veekvaliteedi  langemine
 Vähikatk endiselt
 
 
Tänapäev
 Vi mased 10-15 aastat seisund stabi lne, kuid 
madal.
 Vähki leidub u 250 veekogus
 Kohati esineb seisundi paranemist, kohati 
halvenemist, olenevalt veekogust.
 Harrastajate poolt püütakse umbes 10000 vähki 
aastas. Si a lisandub röövpüük, mis on ilmselt 
suurem.
 
 
Kasutatud materjal
 Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia.
  Medar , K., Paaver, T.,  Hurt , M., Kukk, L.,  Recent  trends in the  status  of the 
stock  of the  noble  crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti 
Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium.
 Paaver, T., Hurt, M., Status and  management  of noble crayfish Astacus 
astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja 
loomakasvatuse instituut.
 Paaver, T., Vähikasvatuse  tehnoloogia  väljaarendamine Eestis, 
2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut 
Kalakasvatuse  osakond
 Hurt, M., Jõevähk, vähivaru seisund ja selle ohustatus, vähipüük. Eesti 
Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut kalakasvatuse 
osakond
 
 

Document Outline

• Jõevähk
• Astacus astacus
• Taksonoomia
• Jõevähk Eestis
• Vähki ohustavad tegurid
• Vähivarud
• Slide 7
• Eksport 1924 – 1939 a
• Slide 9
• 1950 - 1990
• Tänapäev
• Slide 12
• Slide 13
• Kasutatud materjal