Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.............3 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused............................................................................4 3. Metoodika............................................................................................................................... 5 3.1 Seireprogrammi eesmärk.................................................................................................. 5 3
..........................................................................................................6 6.4.2 Vastkoorunud.........................................................................................................6 6.5 Toitumine .....................................................................................................................6 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon...................................................................................... 7 7. Jõevähi ohustatuse põhjused............................................................................................ 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7.3 Haigused ja parasiidid..................................................................................................8
viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS: 8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale).
2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562 miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323 miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848 miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas). Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas 69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit inimest, neist 1,202 arenenud riikides ja 5,112 arengumaades: I koht Hiina 1,289 miljardit inimest; II koht India 1,069 miljardit inimest ja III koht USA 0,292 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% inimestest maal ja 74% linnas. Arengumaades elas 60% maal ja 40% linnas
Kõik kommentaarid