Ökoloogia seminari neljas teema (0)

Mis on veekasutus dünaamika ( ringe )?
Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo -, hüdro-, lito -, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul.
Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus
Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre.
Aurumine on vedela aine gaasilisse agregaatolekuse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks .
Sublimatsioon ehk sublimeerumine on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia.
Aastas aurab maakera pinnalt atmosfääri u. 518 600 km3 vett. Selline hulk vett loob veevarud atmosfääris.
Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.
Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelta ja tahket kirmet.
Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda  liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid.
Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks.
Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist.
Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage . Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides.
Mis on heitvesi , kuidas tekib?
Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit , mille tagajärjeks on laiaulatuslik toksiliste vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine. Laevade heitvesi kannab edasi baktereid, viirusi ja teisi haigusetekitajaid ja sisaldab lisaks puhastusvahendeid ning raskemetalle.
Mis on reokoormus (reovesi)?
Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. Reovett liigitatakse kolmeks: olmereovesi, mis tekib elamuis,ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtteis, tootmisreovesi, mis tekib tööstus- ja põllumajandusettevõtteis ja sademevesi . Kui räägitakse toomisreoveega, siis räägitakse erireostusest, mida väljendatakse kas reoainekogusena kg-des või tonnides ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Vees leiduvad reoained esinevad kas kolloidosakestena või lahustunud kujul. Reovett on võimalik puhastada erinevatel meetoditel, näiteks keemiliselt ja aktiivmudaprotsessi kaudu.
Reokoormusega kaasnevad probleemid
Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed tavapärased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nõutud.Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Järjest enam suureneb vajadus vähekulukate ning keskkonnasõbralike puhastusmeetodite järele.
 Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on väga raske reoveest täielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetõttu sadendatakse see enamasti välja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, väikepuhastites ei ole neid aga mõtekas kasutada ei ökoloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on väga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nõuab peaaaegu igapäevaselt spetsiaalset tööjõudu ja kus tekkinud muda käitlemine on probleem omaette .