Jõgede toitumine ja veerežiim (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Hüdrosfäär

• Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad?

Hüdrosfäär

23

pptx

Jõgede veerežiim

Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO  Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim lähistroopilise mussoonkliima alade omaga sarnane.  Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal

Geograafia

5

doc

Hüdrosfääri kokkuvõte.

Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne.  · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. · Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse

Geograafia

3

docx

Kontrolltöö teemal hüdrosfäär

*2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus ­ * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges ­ * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis. Neide ehitamine on mõtekas vee rikastele või suure languga jõgedele. Ära vooluühtlustamiseks on vaja rajada tamm, mis toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimile: 1)takistavad settee edasi kandumist. 2)häirivad kalade liikumist. Positiivsed küljed: 1)väheneb üleujutuse oht

Geograafia

10

docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

õhuniiskust palju  Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p.  Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust  Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga  Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini  Toitub sademetest (lumesulamisveest)

Geograafia

12

docx

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7

Bioloogia

13

docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole

Hüdrosfäär

14

docx

Hüdrosfäär

aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)