Jõgede toitumine ja veerežiim (0)

Üldmaateadus gümnaasiumile,  AVITA ,2003 
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004
http://et.wikipedia.org/wiki/
www.ekk.edu.ee
http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html   
                             Koostaja : J. Vidinjova,   
Maardu Gümnaasium
Jõed on vooluveekogud
Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme
Jõed kujundavad Maa  pinnamoodi
Jõgi  on veeringega seotud ainete 
ümberpaigutamise kõige olulisem lüli
Jõed ja ojad saavad alguse 
allikast,liustikust,soost,järvest.
Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
Lume ja  igilume  sulamisest
Sademetest
Liustikujää sulamisest
Põhjaveest
Teistest veekogudest
JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI
Jõe veerežiim  on  jõe 
veetaseme ajaline muutumine
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse 
muutumine sõltub 
 kliimast , 
 aastaajast , 
jõe geograafilisest                              asendist, 
pinnamoest, 
 muld ­ja taimkattest 
ning maakasutusest.
Olulised mõisted
Vooluhulk
Hüdrograaf 
Valgla  ehk 
TULV
äravooluala
See on vee 
See on jõe 
Maa­ala, 
lühiajaline 
kogus  kuup ­
äravoolu­
mil elt 
järsk ja
meetrites  või  diagramm, 
veekogu või 
juhuslik 
li trites, mis 
mis kajastab  sel e osa 
veetaseme 
ühe sekundi  jõe voolu­
saab oma 
tõus, 
jooksul läbib  hulkade 
vee
mida võivad 
jõe ristlõiget 
hooajalist 
põhjustada
muutlikust
hoogvihmad 
jne
Kaart jõgede 
äravooludiagrammidega
Volga(  Volgograd )
Toitub valdavalt lume 
sulamisveest ( 60%)
Tasandiku jõgi, 5­6 kuud on 
lumevangis ja väikese 
äravooluga
2­3 kuud on kõrge veeseis
Rein  ­Lääne­Euroopa jõgi
Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest
•Toitub  aastaringselt  peamiselt sademetest
•Reini( Baseli  jaam) hüdrograaf
•
Kongo jõgi
Asub ekvatoriaalses 
kliimavöötmes
Toitub peamiselt sademetest
AMAZONASE   
vooluhulk
Niilus­ maailma  pikim  jõgi
Saab alguse mäestikust
Läbib mitut kliimavöödet
Voolab kesk­ ja  alamjooksul  
tasandikul
Toitub peamiselt   
sademetest
Tiber  ja Sakramento asuvad 
vahemerelise kliimaga piirkonnas
Tiber saab alguse 
Toituvad talvistest sademetest
Apenniinidest
Suvel on väga madal veeseis
Talvel vihmasadude tõttu on kõrge 
veeseis, mis võib põhjustada 
üleujutusi
Tigris ( Bagdad)­kõrbe­ja 
poolkõrbevööndi jõgi
Algab Türgi kaguosa mägedest, 
kesk­ ja alamjooksul voolab 
Mesopotaamias settelisel 
tasandikul. 
Toitub sademetest
Lühiajalise kõrge veeseisuga
Ülejäänud osa aastast väga 
vähese veega
Ganges algab Gangotri       liustikust 
Himaalajas.
• Asub mussoonkliimaga alal
• Toitub peamiselt sademetest  
• Toitub ka mäestikes lume sulamisest       
• Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib 
põhjustada üleujutusi
• Talvel on madalvesi
Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, 
ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. 
Suubub  Kollasesse merre.
Toitub mäestikes lume 
sulamisest ja sademetest 
( mussoonvihmadest)
Suvel ja sügisel on kõrge 
veeseis
Talvel on madal veeseis
Jenissei   on jõgi Venemaal Lääne­ ja 
Ida­Siberi piiril.
• Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. 
• Ta toitub peamiselt         lume sulamisest
• Suurvesi kestab 2–3 kuud. 
• Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 
kuud.
Voolav vesi kujundab pinnamoodi
PÕHJAVESI
Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, 
lõhedes ja tühikutes olevat vett.
Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel 
aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.
Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi 
esineb seal  ajutiselt .
Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on 
kujunenud põhjaveekiht.
Termaalvete kujunemine 
sügavamates kihtides vulkaanilises 
piirkonnas
 Termaalveed  
kujunevad maa 
sisesoojuse mõjul
Termaalveed on 
kõrgema 
mineralisatsiooniga
Põhjavee režiimi võib mõjutada 
inimtegevus.
Inimtegevuse mõju tagajärjed:
Veetaseme alanemine
Veekvaliteedi halvenemine
Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui  kaevust  
A linna tarbeks intensiivselt vett välja  pumbata ? 
Tähistage kolm tõest väidet X­ga.
Kummal pildil kujutatud  rannas  on ülekaalus 
mere kulutav tegevus? Põhjendage.
Vi mastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti 
saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus
kestvad  vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud 
veetaset jõgedes. 2 p
Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud 
suurte üleujutuste tekkele Euroopas.
1. .............................................................
2. .............................................................
Õige vastus:
Suured üleujutused Euroopas on tingitud 
1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga  
laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“  Põhja­Atlandil 
2) See  suurendab aurumist ja intensiivistab 
tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on 
sagedased pikaajalised paduvihmad, mis 
põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, 
Prantsusmaal, Saksamaal,  Austrias , Tśehhimaal, 
Slovakkias ja Poolas.
Kus paikneb 69% 
Miks soojeneb ookean 
Maa  magevee  
aeglasemalt kui maismaa? 
varudest? 
Tõesed väited tähistage X­
Õige vastus tähistage 
ga 
X­ga.
A liustikes
A  Vesi on pidevas   
liikumises.
B jõgedes
B  Aurumise tõttu vee 
C järvedes
temperatuur  alaneb .
D põhjavees
C  Vee  soojusmahtuvus  
E  soodes
  on väiksem kui    
maismaal.
Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe 
ääres  juhtunut . Kuidas nimetatakse
nähtust, mis Pärnumaal aset leidis?
Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse
Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile 
kutsuda.
Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda.
Õige vastus:
 Looduslikud tegurid, mis võivad  maalihke  kutsuda:
1) kallakpind, maapinna kallakus,
2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda,
3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões,
4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks)
5)  viirsavi  kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis,
6) tugevad vihmasajud, 
7) ebaühtlane lume  sulamine  kevadel, 
 Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada:
1) hoonete ehitamine orupervele,
2) autoliiklusest tulenev vibratsioon
3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)
4) metsa maha võtmine nõlvadelt
Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. 
Tähista  noolte  ja numbritega
järgmised protsessid: 1)  aurumine , 2) veeauru 
kondenseerumine  3) sademed 
4)maapinda imendumine 5)  pindmine  äravool 6) 
maasisene  äravool
Miks sajab Kairos väga vähe?
Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse 
vooluhulga  muutumist aasta jooksul 
Miks on aasta sademed jaotunud 
kahes
Entebbes ühtlasemalt kui Bahir 
erinevas kohas, Hartumis ja Kairos. 
Daris?
Kumb   graafik   kumba  kohta 
iseloomustab?
Põhjendage.
Õige vastus:
Kairos sajab väga vähe, sest  Kairo  paikneb 
troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu 
valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad 
õhumassid, mis sademeid ei anna.
Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt 
kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses  
kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses 
kliimas.
Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis 
iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja 
suur vooluhulk langevad mõlemal  diagrammil  samale 
perioodile.
Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab 
graafik A, sest Aswani pais/Nasseri veehoidla 
ühtlustab vooluhulka.
Selgitage näidete abil Läänemere mõju 
pinnamoele ja kliimale.
1.
2.
Nimeta!
A.lauskmaa   B.jõgi       C.saar
D. meri         E.jõgi        F.  kanal  

Document Outline

• Slide 1
• Jõed on vooluveekogud
• Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest.   
• Jõe veerežiim  on  jõe  veetaseme ajaline muutumine
• Olulised mõisted
• Kaart jõgede äravooludiagrammidega
• Volga( Volgograd)
• Rein -Lääne-Euroopa jõgi
• Kongo jõgi
• Niilus- maailma pikim jõgi
• Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas
• Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja poolkõrbevööndi jõgi
• Ganges algab Gangotri       liustikust Himaalajas.
• Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre.
• Jenissei  on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril.
• Voolav vesi kujundab pinnamoodi
• PÕHJAVESI
• Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas
• Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus.
• Slide 20
• Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga.
• Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage.
• Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas.
• Õige vastus:
• Slide 25
• Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust, mis Pärnumaal aset leidis?
• Slide 27
• Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed  4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool 6) maasisene äravool
• Slide 29
• Slide 30
• Selgitage näidete abil Läänemere mõju pinnamoele ja kliimale.
• Nimeta! A.lauskmaa   B.jõgi       C.saar D. meri         E.jõgi        F. kanal