Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Piisad on kerged ja hõljuvad õhus. Alla nad ei lange. Väikesed veepiisad moodustavad kõrgel taevas pilvi. Kui õhk jahtub, tekib rohkem ja suuremaid veepiisku. Need ühinevad omavahel ja muutuvad lõpuks nii raskeks, et sajavad vihmana alla. Veeauruna liigub vesi üles pilvedesse ja sajab Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse. vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe. SUUR VEERINGE Vee ringlemine maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud on suur veeringe. Kuidas ringleb vesi suures veeringes? Osa maailmamerest aurunud vett kandub tuultega maismaa kohale. Seal langeb see sademetena maapinnale.
AINE OMADUSED Aine omadusteks nimetatakse aine teatud kindlaid tunnuseid. Igal puhtal ainel on kindlad fsikalised omadused, ei sltu teiste ainete mjust antud ainele. 1.VRVUS 2.LHN 3.OLEK Olekuid on 3: tahke, gaasiline ja vedel.( vesi esineb jna, veena ja veeauruna) 4.KEEMIS TEMPERATUUR. Puhta aine keemisel psib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Temperatuur sltub hust. keemis temperatuur on 100 kraadi. 5.SULAMIS TEMPERATUUR puhta aine sulmaisel psib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. 6.AINE TIHEDUS Tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumalaga aine koguse mass. 7.AINE KVADUS Aine kvadus nitab aine vastupidavust likamise ja kriimustamise suhtes. 8
..80%. · Vesi eraldub inimorganismist uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises. · Kogu aeg tiirleb Maad ümbritsevas atmosfääris 12 miljardit tonni vett. · Kolm neljandikku maakerast on vesi. · Vesi läheb keema 100 kraadi juures. · Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. · Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. · Õhus on vesi veeauruna, millest tekivad pilved ning ka sademed. · Looduses leiduv vesi pole kunagi täiesti puhas see sisaldab mitmesuguseid mineraalseid ja orgaanilisi aineid. · Vesi ringleb maakeral pidevalt.
Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu p...
uriin koguneb. P v Kui põis on täis, tunneme vajadust seda tühjendada ning uriin ÕI väljub kehast kusiti kaudu. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K OP SU D v Eemaldavad kehast süsihappegaasi ja vett veeauruna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level N A H K v Eraldab koos higiga kehast liigset vett ja mineraalsooli v Higistamine aitab säilitada keha temperatuuri Aitäh kuulamast ! Küsimusi ?
Elementide kogunemine org.-tippkiskjatesse kuhjuvad elemendid Sõltub tarbitavast toidust-toidunõud, toidu kval. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil vesi on fotosünteesi lähteaineks osaleb hüdrolüüsi reakts. universaalne lahusti kindlustab rakkudes OK sisekeskkonna kaitseb rakke ülekuumenemise eest hoiab org. norm kuju kaitseb aitab kaasa org. arengule Vesi tuleb.. joogist, söögist, ainevahetuses moodustub vett Vesi väljub.. uriin, higi, hingates veeauruna. väljaheidetega Mida noorem on org, seda suurem on veesisaldus ja seda kiirem on veevahetus vesi kui-kliimat kujundav faktor, elukeskkond, arengukeskkond, levikukeskkond, bioproduktsiooni määraja.
● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus
mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub
ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest
moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu • Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt • Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus Kasutatud allikad • http://kmpharma.eu/vesi
silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse
kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin.
9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2.Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. 3.Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. 4.Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. 5
Seepärast hoitakse vesinikku rõhu all spetsiaalses tsisternis vedelal kujul ning selle pumpamisel peab olema ülimalt ettevaatlik. Üheks ideeks on aga tehnoloogia, mis hoiaks vesinikku pulbrisarnases olekus: imeväikesed süsinikukapslid (fullereenid) võiks olla vesiniku konteineriteks, mis võivad hoida vesinikku tihedalt pakituna. 3) Kütuseelemendis toimub protsess, kus vesinik ja hapnik ühinevad ning tekib vesi. Autost väljub see osaliselt veeauruna, aga vedelas olekus ülejäägid võivad külmas kliimas teed jäätada. 4) Tänapäeval toodetakse vesinikku peamiselt ning protsessis vabaneb CO. Seega pole saadud vesinikk sugugi keskkonnasõbralik. 5) Vesiniku tootmiseks kulutatakse palju elektrit Õnneks on vesinikautodel ka plusspooled 1) Vee varud ei saa iialgi otsa, sest vett ,nagu kõigile teada, leidub kõikjal. 2) Vesi ei saasta keskkonda
Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine. Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse. Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas). Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt: kõige
ning sellepärast valisingi sellise teema. Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto. Samuti tahaks teada, kas on ka vesinikautol miinuseid, ehk kas on see ka kuidagi kahjulik. Auto tööpõhimõte Vesinikauto töötab üldiselt sisepõlemismootoriga, kus kasutatakse hapnikku vesiniku põletamiseks. Selle põlemise saaduseks on ainult vesi (veeauruna, samuti on saadusteks lämmastik, mis sisenes mootorisse õhust ja kuna lämmastik ei põle väljub seda samal hulgal [6] ) , seega on see väga keskkonnasõbralik ja ei saasta loodust üldsegi nii nagu seda teevad bensiini või diisliga sõitvad autod. Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse, süüdatakse ja selle tulemusel hakkab silindris kolb liikuma. Kolvi liikumise tulemusena
olemasolu. Maa õhkkond ja vesikond on tekkinud peale maakoore kujunemist ja jahtumist . Maa esialgne atmosfäär on bioloogiliste protsesside ja inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutnud , Praegu koosneb see põhiliselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) , CO2 on vaid 0.03%. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Maa hüdrosfäär tekkis esialgu veeauruna Maa sisemuses , tungis sealt välja ja kondenseerus maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on
3507,03kJ/3600 = 0,97 kW/h 13 Kokkuvõte Kuivatatud puuvilja on söödud juba tuhandeid aastaid Kuivatatud puuviljad on väisemahulised , koosnevad peamiselt süsivesikutest ja säilivad kaua. Kuivatamisel liigub niiskus toidu pinnale ja aurustub seal, Külmutuskuivatamisel liigub niiskus toidu pinnale mitte vedelalt vaid veeauruna. Külmutuskuivatamine on ilmselt parim kuivatusmeetod, kuid selle miinusteks on kulukus ja aeganõudvus 14 Kasutatud kirjandus ja allikad http://ww.nzifst.org.nz/unitedoperations/drying1.html http://plantvalor.ee/index.php/esileht/masinapark/ http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula tor.htm https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16.pdf
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED:
· vesiniku põlemisel vabaneb 3-4 korda rohkem energiat kui sama koguse söe või nafta põlemisel, seetõttu on väga perspektiivne vesiniku kasutamise kütuseelemendis. See on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub vesiniku aeglane leegita põlemine õhus või hapnikus. Selle tulemusel vabaneb energia elektrienergiana. Kütuseelement on keskkonnasõbralik, sest reaktsioonisaaduseks on ainult vesi (veeauruna). Samuti võib vesinikku saada veest, mille varud on aga lõpmatud. Kahjuks on vesiniku tootmine veest kallis, sest selleks tuleb kasutada elektrienergiat (elektrolüüs). · inimkeha massist on 10% vesinikku; vesinik on organismis kõikide orgaaniliste ühendite ja vee koostiselement; organismis on mitmeid happeid (maomahlas esineb ~0,5% vesinikkloriidhape HCl, väljahingatava süsihappegaasi reageerimisel veega moodustub süsihape H2CO3 )
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku.
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet
Sümplastis orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku. Apoplastis vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade vahel või rakukestades. Kiireim vee liikumise viis on mööda surnud juhtkimburakkude valendikke. Vee liikumisel takistused: 1. Juure kesksilindri ümber rakukiht mille kestad on veele läbimatud nn Caspari joon. 2. Lehti katab kutiikula, vesi pääseb välja õhulõhedest veeauruna kui õhulõhed on avatud. Ainete transport toimub juhtkimpudes: *Ksüleemis vesi liigub juurtest rakkudesse. Liikumapanev jõud vee aurumine lehtedest. *Floeemis liiguvad orgaanilised ained lehtedest juurteni. Liikumapanev jõud rõhkude vahe. Taimede toiteelemendid - C, H, N, O, P, S element Kust saadakse Milleks kasutatakse C - süsinik süsihappegaasist orgaaniliste ainete
kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest. Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru. Ruumi sattudes õhk soojeneb ja suhteline niiskus võib olla nii madal, et tekib staatiline elekter. SADEMED Veekogudest aurustuv veeaur tungib ülespoole, kondenseerub külmas õhus ja langeb vihmana või lumena maa peale tagasi. Sademed on oluline
kui inimkehal – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Vett tekib inimese kehas ainevahetusprotsesside tulemusena. See veekogus on siiski võrdlemisi väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna. Vedelikubilanss peab 7 tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada. Vedelikukaotus kehalisel tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0.5 – 1,5 liitrit vedelikku tunnis, intensiivse koormusel märgtavalt enam. Kehalisel koormusel
ühtlaselt üle maakera pinna, siis tekiks maailmameri, mille sügavus oleks 2400- 2500 m (ookeanide keskmine sügavus tänapäeval); 58% merepinnast paikneb alade kohal, mis on sügavamad kui 400 m. Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus (veeringe). Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus Evaporatsioon e. aurumine Evapotranspiratsioon evaporatsioon e. aurumine (maismaa pinnalt) + taimede hingamine (õhulõhede kaudu) vesi veeauruna atmosfääri Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse ilma vahepealse vedela faasita; jää veeaur Jää sulamine Kondensatsioon üleminek gaasilisest faasist vedelasse; veeaur vesi ( pilved) Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt
005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001 Veeringe 1. Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10 % sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. Veeringe 4. Pinna äravool. Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon
1. Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4. Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6
ja käivitada fotosünteesi või mõjutada kasvu ja arengut. Keemilised omadused · Hüdratatsioonikiht, mis moodustub mineraalsete ioonide ümber, soodustab nende reaktiivsust. Hüdratatsioonikiht suurte orgaaniliste molekulide (näit. valgud) pinnal hoiab neid lahustunud olekus ja väldib nende väljasadenemist. Vee liikumine taimedes Taimed võtavad mullast vett juurte kaudu, kust see liigub varre juhtkudedesse, mis mööda juhtsooni transpordivad vee lehtedesse. Vesi lahkub lehtedest veeauruna õhulõhede kaudu- transpiratsioon. Vesi liigub taimes vooluna hüdrostaatilise jõu abil ja difusiooni ning osmoosi teel (molekulide kaupa). Intensiivse kasvu ajal paneb vee liikuma lehtede transpiratsioonist tingitud veedefitsiit ja kapillaarne tõmme ülespoole. Varakevadel, kui juurtes on varuainete hüdrolüüsi tõttu kõrge lahustunud ainete kontsentratsioon, neelavad juured vett osmoosi teel. Juurtes kujunev kõrge
Nendest võivad langeda sademed, millega vesi jõuab Maa pinnale tagasi. Kondensatsioon on aurumise vastandnähtus. Kondensatsioon põhjustab ka udu ning sinu prilliklaaside uduseks muutumist, kui lähed soojal niiskel päeval jahedast toast välja, aga ka veetilkade nõrgumist mööda joogiklaasi välispinda ja aknaklaaside sisepinnale ilmuvat vett külmal päeval. Kondensatsioon õhus Kuigi pilvi ei ole kristallselges sinitaevas näha, on vesi seal veeauruna ja silmale nähtamatute pisipiiskadena olemas. Vihmapiisad tekivad pilvedes siis, kui veeaur koguneb õhus olevatele tolmu-, soola- ja suitsukübemetele. Kui need piisad liituvad ja suuremaks kasvavad, võivad nad sademeid tekitada. Miks on kõrgemal olev õhk külmem? Pilved tekivad atmosfääris seetõttu, et veeauru sisaldav õhk tõuseb kõrgemale ja jahtub. Selles protsessis on oluline tähtsus maapinnalähedast õhku soojendaval päikesekiirgusel.
toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1.Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2.Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3.Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4.Pinna äravool.Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5.Auramine.Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6.Kondensatsioon
3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides.
sildasid ja hinnata nende suurust; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust; hinnata ehituskvaliteeti; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 22.Niiskus ehitusmaterjalides, hügroskoopne ala, kapillaarne ala, adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub:
Seadmetelt tulev soojus Valgustusest tulev soojus Päiksekiirgusest tulev soojus Soojust ja selle käitumist ehitises saab hinnata ja mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet:
3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega (põhimõtteliselt veeaur, kuna saab liikuda ainult aurustudes). Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiski võimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette (see kiht vett ümbritseb absortsioonivett molekulaarjõudude abil) ja edasi vabasse vette
peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne. Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette . Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav.
atmosfääris suureneb kasvuhooneefekt, mis mõjutab kliimat. Hüdrosfäär. Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest: Magedat vett on alla 3%. Maakeral ringleva mageda vee hulk: 1) igijää ja lumi 75% 2) põhjavesi 24% 3) ülejäänud 1%, sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nim vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist
Mulla õhk (20-30%) täidab mineraal- ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi pärineb enamasti sademetest ning võtab osa nii kivimite murenemisest kui ka elusorganismide elutegevusest. Vesi esineb mullas veeauruna ja seotud veena, kuuludes mineraalide ja huumuse koostisse. Need veeliigid on taimedele raskesti omastatavad või omastamatud. Mullas esineb veel vaba vett - mulda tunginud sademete vesi (nõrguv gravitatsioon vesi) ja kapilaarvesi, mis liigub mulla peentes poorides ja on taimedele hõlpsasti omastatav. Mulla oluliseks omaduseks on veemahutatavus, mille all mõistetakse mulla võimet mahutada ja endas kinni pidada vett ning mis sõltub suuresti mulla
6.)peensool-vajalike ainete imendumine, kõik toitained peale rasvade verre. Rasvad imenduvad lümfi, seedimist enam ei toimu. 7.)pimesool- ehk ussiripik, imendub tagasi vesi ja jääkide mass muutub tahkeks. Seal on bakterid, mis aitavad toota vajalikke vitamiine. 8.)pärasool-eritab tahked jäägid. Ülesanne-varustab organismi energiaga ja vajalike ühenditega. Haigused-pikaajaline kõhulahtisus. 4.Erituselundkond- Osad: 1.)Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett. 2.)Neerud-eemaldavad suurema osa liigsest veest, kusiainest ja ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. 3.)Naha-kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett, vähesel määral mineraalsooli. Higi moodustab nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt:kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, tallal ja peopesas. 4
4 peamist süsteemi: Litosfäär Maakera tahke väline osa. Hõlmab ülemise osa maakoorest u.1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest. Läbimõõt 5-35 km. Koosneb kivimitest, mis liigituvad vastavalt tekkele: Tardkivimid (vulkaanilised, näit graniit), Settekivimid (paekivi, liivakivi) Moondekivimid (marmor). Hüdrosfäär vesi Maa pinnal või maa sees. 70% Maa pinnast on kaetud veega, 97% kogu veest ookeanides, 2% liustikes, 0,09% järvedes ja jõgedes, 0,001 atmosfääris veeauruna. Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25
asub atmosfääris ja maa tahke koore vahel ja osaliselt nende sees. Kogu planeedi pinnast 71% on veega kaetud. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku sellest on kasutus kõlbmatu, sest see on kinni polaaralade jää kilpides, või liigub põhjaveena sügaval maa põues. Maakeral ringleva mageda veehulk: 1. Igijää ja lumi 75% 2. Põhjavesi 24% 3. Ülejäänud 1%-sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0.5% jõgedes, 4.5%veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nimetatakse vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hõdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikuva panevaks jõuks on päikese kiirgus. Eelistatakse Suur ja Väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagsi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena
Liigitus, sõltuvalt sellest, kuidas niiskus on kütusega seotud: ·pindmiseks niiskuseks, ·kapillaarniiskuseks, ·kolloidseks ehk adsorptsioonniiskuseks, ·hüdraatniiskuseks Tahketes kütustes kõigub tarbimisaine niiskus väga suurtes piirides mõnest protsendist kuni 60%- ni. Suure niiskusesisaldusega kütused on puit, turvas ja pruunsüsi. Vedelkütuste niiskusesisaldus jääb mõne protsendi piiridesse. Gaasilistes kütustes esineb niiskus veeauruna, mis väljendub grammides 1m3 gaasi kohta. Väline niiskus Sisemine niiskus Hüdraatniiskus Pindmine niiskus Kapillaarniiskus (kolloidne) (kristallvesi) Eraldub õhu käes kuivatamisel Eraldub kuivatamisel Eraldub temperatuuril temperatuuril 20...30 °C temperatuuril üle üle 500 °C 100 °C Hüdraatniiskus
-3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu entalpia suureneb. Õhk siseneb ülekuumentatud veeauruna meie kliimasse. Entalpia arvutame alati valemiga 14. Niiske õhu entalpia on keerulisem. Võib esineda vee uduna või jää uduna. H = H + H a + H v + H j = C p t + ha da + hv dv + h j d j KJ Kg 2 Na N N da = ,dv = v ,d j = j M M M Kastepunkti temp-iks.(tp) ..
ainevahetusjääkidest. püsivat kehatemperatuuri. Kopsud Rakkudes toimuvate Eemaldavad ainevahetusprotsessid organismist e käigus moodustub süsihappegaasi. jääkainene Väljahingatava õhuga süsihappegaas, mis eritavad kopsud vett verega veeauruna transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. Soolestik Seedimata toiduosad Eemaldab kogunevad organismist jämesoolde. seedumatud Väljaheide koosneb toidujäägid. põhiliselt seedimata Väljaheitega koos
· Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides.
2. Aseta mõlemad taldrikud aknale päikese kätte. Ühe taldriku ette lahtine raamat, nii et taldrik oleks varjus. Teine taldrik peab seisma päikese käes. 3. Kontrolli taldrikuid korrapäraste ajavahemike tagant. Otse päikese käes seisvast taldrikust kaob vesi kiiresti, kuid varjus seisvast taldrikus on suurem osa vett alles. Miks vesi ära kaob? Päike annab soojust ja soojus paneb vee kiiremini aurustuma. Vesi tõuseb veeauruna õhus üha kõrgemale, kuni jahtub täiesti ja moodustab pilve. Päike ja tuul teevad koostööd. Kui päike ja tuul teineteisele appi tulevad, aurustub vesi veelgi kiiremini. Täida taldrik mulla ja veega, pane see õue päikese kätte. Tuul ja päike viivad vee minema ja alles jääb kõva savimuld. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 26) VESI AURUSTUB 2 Võta kolm laualinikut või niisama suurt riidetükki. Leota neid vees ja jäta need seejärel erinevatesse kohtadesse kuivama. 1
Taimkatte esinemine. Nõlva kalle. Pinnase niiskus. *kondensatsioon atmosfäärist või pinnaveest pärit veeaur kondensatsioon pinnases, *sedimentatsioon setete (turvas, sapropeel jt.) koostises oleva vee infiltratsioon pinnasesse. Endogeenne põhjavesi tekib litosfääris: *pinnase hüdratatsioon veeauruna vabaneb kivimite koostises olnud vesi, *vulkaanilistel või sügavamal litosfäärist toimuvatest protsessidest ja magmast pärit veeaur, mis kondenseerub jahedamates maapõue ülakihtides. Magmast suurel sügavusel tekkinud põhjavett nim. juveniilveeks Põhjavee teke sademete- ja lumesulaveest Õhustus e. aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa
Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia väärtused on tavaliselt 1...10 kcal/mool. Vedelikel on kohesioonienergia ligikaudu võrdne aurustumissoojusega, tahketel ainetel sublimatsioonisoojusega. 109 f02-09-P088530 Vesi · Maakeral oleva vee levinuim vesiniku ühendi - hulk 1,46×1021 kilogrammi. · Vesi katab 71% Maakera pinnast. · Pinnases on 1,6% veehulgast, veeauruna, pilvedena jne atmosfääris 0,001%. · Soolase vee hulk 97% koguhulgast. · 2,4% veest jääna ja 0,6% jõgede ja järvedes. H2 + 1/2 O2 H2O Auru tekkeenergia (H) on 242 kJ/mol ja vedela vee jaoks -286 kJ/mol 111 f03-03-P088530 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia on energiahulk, mida tuleb kulutada molekulidevahelise sideme A-A lõhkumiseks ja nende molekulide
mistõttu on kaltsiumiühenditele iseloomulik suur jäikus. .Kaltsiumoksiid CaO on põletatud ehk kustutamata lubi. See saadakse lubjakivi põletamisel erilistes lubjaahjudes, kus koksi põlemisel vabaneva soojusenergia arvel saadakse ahjus kõrge temp, mille arvel lubjakivi laguneb: CaCO3CaO+CO2. CaO tekkimine lihtainetest on eksotermiline: 2Ca+O2CaO. Oksiidi reageerimine veega on eksotermiline ja seejuures tekkiv vesi eraldub veeauruna. Seda protsessi nim lubja kustutamiseks ja reaktsioonisaadust (Ca(OH)2) kustutatud lubjaks. CaO on tähtis sideaine ehituses. Kustutamata lubi leiab laialdast kasutamist: rauasulatuses: CaO(s) + SiO2(s) CaSiO3(l) Kaltsiumhüdroksiid- tehnikas nim kustutatud lubjaks. Vees vähelahustuv. CaO+H2OCa(OH)2 või toatemp tõrjub välja H2-he: Ca+2H2OCa(OH)2+H2. Kaltsiumhüdroksiid on vees suhteliselt vähelahustuv, tema lahust kasutatakse CO2
0,02 16 40 0,35 0,002 50 0,09 0,0002 TURBA KÜTTEVÄÄRTUS Eripõlemissoojus on aine massi või mahuühiku täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Seda määratakse kalorimeetriliselt ning väljendatakse kJ/ kg või gaaside korral kJ/m3 kohta. Kütuse eripõlemissoojust nimetatakse kütteväärtuseks ja praktikas mõõdetakse seda sageli kilokalorites. (1 kcal = 4,1868 kJ). Alumine kütteväärtus leitakse eeldusel, et tekkiv vesi lendub veeauruna, ülemine kütteväärtus sisaldab ka vee kondensatsioonisoojuse. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse saab ligikaudu määrata nende elementkoostise järgi. Erisuguse kütteväärtusega kütuste võrdlemiseks kasutatakse tingkütuse mõistet. Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringutest on teada, et turba analüütiline kütteväärtus Qa jääb tavaliselt vahemikku 18…23 MJ/kg. Turba kasutamisel kütusena on vajalik teada tema
annaabi.ee 
