Vesinikautod (1)

Maailmas hakatakse üha rohkem ja rohkem tootma vesinikkütusega autosid: nii USA-s, Kanadas, Aasias kui ka Euroopas. Tänu vesinikumootori leiuatajale François Isaac de Rivazile võivad vanad, bensiiniga, diisliga, propaaniga, maagaasiga ning bioetanooliga sõitvad autod ununeda.
Näiteks Euroopas, Saksamaal avati 2003. aastal esimene ja 2006.aastal teine vesiniktankla. Seal liigub juba 17 vesinikkütusel töötavat eksperimentaalaoutot.
Esimene firma, mis üldse vesinikmootoreid looma hakkas on Allis -Chalmers Manufacturing Company, 1959 aasta, Ameerika, Lõuna California . Paljud firmad kasutavad vesinikkütuse tootmiseks keemilisi aineid, kuid see firma kasutab teisi meetodeid - valgust ehk fotosünteesi. Kütuse tootmise protsessil on isegi olemas 3 staadiumi.
Vesinikumootoriga automargid on näiteks Honda, Mazda , Ford, Oopel, Mercedes , Audi , Toyota,Volkaswagen ja BMW.
Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru.
Tarbija24, 19.aprill 2006

Siiski pole need imeautod müügile veel jõudnud ja kui olekski , siis vaevalt keegi neid ka ostaks. Vesinik kui kütus on muidugi odav, aga kütuseelementi kuuluv plaatina on vägagi kallis.100 g plaatina maksab umbes 36000 krooni. Pealegi ei jätkuks seda vesinikautode massiliseks toodanguks, sest lihtsalt ei jõuta piisavalt plaatina kaevandada ning erinevalt vesinikust peavad plaatina varud kunagi lõppema. Lisanduvad veel ka energia kulutused vesiniku transportimisele, kokkupressimisele ning ka kütuseelemendis toimuvale elektrolüüsile.
Probleemid jätkuvad

Pole piisavalt vesiniktanklaid

Ei teata kuidas vesinikku paagis hoida, sest midagi ei tohi välja minna. See võibolla väga ohtlik. Seepärast hoitakse vesinikku rõhu all spetsiaalses tsisternis vedelal kujul ning selle pumpamisel peab olema ülimalt ettevaatlik. Üheks ideeks on aga tehnoloogia , mis hoiaks vesinikku pulbrisarnases olekus: imeväikesed süsinikukapslid (fullereenid) võiks olla vesiniku konteineriteks, mis võivad hoida vesinikku tihedalt pakituna.

Kütuseelemendis toimub protsess, kus vesinik ja hapnik ühinevad ning tekib vesi. Autost väljub see osaliselt veeauruna, aga vedelas olekus ülejäägid võivad külmas kliimas teed jäätada.

Tänapäeval toodetakse vesinikku peamiselt ning protsessis vabaneb CO. Seega pole saadud vesinikk sugugi keskkonnasõbralik.

Vesiniku tootmiseks kulutatakse palju elektrit
Õnneks on vesinikautodel ka plusspooled

Vee varud ei saa iialgi otsa, sest vett ,nagu kõigile teada, leidub kõikjal.

Vesi ei saasta keskkonda

Lisaks keskkonnasõbralikkusele on vesinikautod ka vaiksemad ning erksamad, sest gaasipedaali vajutamisel ei ole viivitust nagu sisepõlemismootoriga autodel.

Paljudes riikides, nt USA-s, on juba ammu vaja vabaneda naftasõltuvusest (Riik sõltub sellest riigist,kellel on nafta . Sõltuvuses riigile antakse naftat nii palju kui tahetakse ja nõutakse raha nii palju kui tahetakse) ning vesinikautode kasutuselevõtmine võib nafta kütusena asendada.
Palju maksab see imevärk?
Kui praegu on vesinikkütuselemendi hind 5000 eurot/kW, siis aastaks 2010 nähakse seda tasemel 500 eurot/kW ning 2015. aastal juba 50 eurot/kW.
Tulevik
2015. aastaks prognoositakse 100 000 vesinikauto kasutuselevõtmist. See võib tunduda kättesaamatuna, kuna arendustöö tulemused pole olnud edukad . Autonduses on täidetud vaid mõned olulised nõuded: kiirkäivitus ehk valmidus sõidu alustamiseks ja emissioonid. Täitmata on klimaatilised tingimused külmumisolukorras, hooldus , kasutusiga, sõidu ulatus jne. Probleemide lahendamiseks tuleb senisest leidlikumalt kasutada uusimaid tehnomaterjale. See aga tähendab autode kõrget omahinda ja ilmselt ka tarbimisajastu lõppu - tulevikus tuleb autot kasutada kauem, kui seda on praegu pankade määratud liisinguperioodid.
Me ei näe ilmselt Eesti maanteedel enne 2015. aastat vesinikautosid, küll aga kuuleme paiksetest kütuseelementidest, mille abil toodetakse majades nii soojus - kui ka elektrienergiat.
Äripäev, 15. märts 2006.a.
Kokkuvõtteks
Paljud inimesed siiski veel ei arva, et vesinikuautode kasutusele võtmine võib päästa naftasõltuvusest , sest kaheldakse, kas ongi võimalik kõik vesinikukütusega seostuvaid probleeme lahendada, kuid mina isiklikult usun, et tänapäeval on kõik võimalik ja aega on küllalt mõtlemiseks.
Kasutatud materjal (internetileheküljed)
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1781
http://www.dermatix.ee/?id=7&s=1&blog=93
http://v2rskeaju.wordpress.com/2009/01/02/kas-vesinik-auto-paastab-nafta-soltuvusest/
http://www.tarbija24.ee/210906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/219246.php
Tallinna Inglise Kolledz
VESINIKAUTOD
Alla Bõkova
8b
juhendaja : L.Kippasto
Tallinn 2009