HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

MITTEMETALLID

HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik). T on radioaktiivne. 2.Saamine. Laboratoorselt saadakse vesinikku: a) tsingi reageerimisel hapetega (asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil:

Keemia

12

doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised

Keemia

18

doc

Keemia

Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus

rekursiooni- ja keerukusteooria

29

doc

Keemia aluste KT3

5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid ­ hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga · Tugevalt elektropositiivsed (leelis- ja leelismuld) metallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik on hüdriidioonina, H-. Ioonilised on leelis- ja leelisemuldmetallide hüdriidid, nt KH ja CaH2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemp tahked kritallilised ained ehk soolad. Esimese rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi

Keemia alused

34

pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3

Üldkeemia

53

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

kattumisel: H⁺ + e⁻ + ↑↓H⁻→ H↑↓H Põhiseisukohad: •Aatomid säilitavad molekulis oma individuaalsuse; • Moodustuvad 2 tsentrilised, kahe elektronilised kovalentsed sidemed; • Kõik keemilised sidemed molekulis on kirjeldatavad kombinatsioonina 2 tsentrilistest 2 elektronilistest sidemetest. • Meetod annab häid tulemusi keemilise sideme kirjeldamiseks, eriti kui moodustuvad s (sigma) sidemed s elektronide osavõtul. • Ei anna tulemusi hapniku molekuli korral, kus peaks katsete tulemusena olema 2 paardumata elektroni (O2 on paramagnetiline), CO, NO, NO2 ja boraanid (B2H6). Sõltuvalt aatomorbitaalide kattumise iseloomust eristatakse δ(delta), σ(sigma) ja π(pi) sidet Σ- side võib tekkida 2s orbitaalide kattumisel. Kordinatsiooniarvuks nimetatakse seda, kui palju sigma sidemeid tekib. π - side moodustub p- d ja f orbitaalide kattumisel: p-p, p-d, d-d. Π- side tekib kui moodustub ka σ-side, põhjustab sideme kordsuse. 28

Üldine keemia

72

pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 4 22. Mis on REACH? Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals  Euroopa parlamendi määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 23. Gaas ja aur-definitsioonid.  GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.  AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused.  Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda.  Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju.  Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub.

Keemia ja materjaliõpetus

80

docx

Keemia ja materjaliõpetus

11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14. Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave 4 22. Mis on REACH? – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused.

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (0)