Geo. Ookeanid suuruse j� rjekorras : Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean P�hja-J��meri Ookeanid keskmise s�gavuse j�rjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean P�hja-J��meri Sisemeri ? Sisemeri on �mbritsetud maismaaga ; ookeani v�i naabermerega �hendavad seda � ksnes kitsad v�inad. ��remeri ? ��remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist v�i naabermerest eraldavad seda poolsaared , saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused k�rgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida �mbritsevad saarestikud . Veeringe . Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri , siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides , meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja k�rgm�estikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja j��ks. P�ikesekiirguse toimel vesi aurub ja t�useb auruna atmosf��ri. Sama vesi, mis voolas �rgsetes j�gedes miljoneid aastaid tagasi, v�ib praegu peituda Antarktise j��kilbis, liikuda maailmavere hoovuses v�i voolata kraanist. V�ike veeringe - ooken -atmosf��r-ookean Suur veeringe - ooken-atmosf��r-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene k�tte, sest see on kinni polaaralade j��kilpides ja m�giliustikes v�i
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
numb
Õppematerjali autor
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem
Hüdrosfääri saab jagada: magedad veed - 3% 71% liustikes 25% põhjavesi ülejäänud pinnavesi soolased veed - 97% Hüdrosfäär on teiste sfääridega läbi põimunud Atmosfääris on veeauru Litosfääris ja mullas leidub põhjavett Organismide koostises on samuti palju vett. Vee koguhulk maakeral 1,4 kuni 1,8 mld km³ 2.Veeringe maakeral. Veeringe vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb
Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke
täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 2. MAA TEKE JA ARENG
Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides, meredes, siseveekogudes ja maapõues on vesi harilikult vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel (poolustel) ja kõrgmäestikes muutub see tahkeks - jääks ja lumeks. Päikesekiirguse toimel vesi aurub ja õuseb auruna atmosfääri. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Skeemina võib veeringet kujutada nii: aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine Suur veeringe Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht, seetõttu võime alustada ookeanist. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid