Looduslikud ja tehismaterjalid (3)

Looduslikud & tehismaterjalid
Puit / Mineraalid & kivimid
1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks.
2.a) post – valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust.
b) laud – valmistatakse ümarpuidust.
c) pruss – valmistatakse ümarpuidust.
d) vineer – saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel.
3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest .
4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid:
a) oksiid – kvarts , korund, magnetiit
b) kloriid – haliit
c) fluoriid – fluoriit
d) sulfiid – püriit
e) sulfaat – kips
f) karbonaat – kaltsiit
g) ehe lihtaine – eheväävel, teemant või grafiit
5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist.
b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest.
6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat . Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi . Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit.
7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid.
Teemant – kõige kõvem looduslik mineraal .Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev.
Smaragd – kroomi sisaldav tumeroheline berüll.
Rubiin – punaka värvusega korund.
Safiir – sinaka värvusega korund.
Klaas & tsement
1.Klaasi hakati valmistama 6-7 tuhat aastat tagasi.
2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil.
3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi.
4.Klaasi koostis oksiidide abil – Na2O * CaO * SiO2
5.Kristallklaas on pliioksiidi sisaldav klaas.
6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi.
7.a) lobri – tsemendi toorained, mis on veega segatud
b) tsemendiklinker – aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist.
c) tsement – tsemendiklinkri jahvatamisel saadud peenpulber.
d) betoon – tsemendi, liiva ja kruusa segu.
8.Ehituslupja toodetakse lubjakivi kuumutamisel erilistes ahjudes 900-1000 kraadi juures.
9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2
10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga .
11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked , sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna.
Polümeerid & plastid
1.Polüetüleen – argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel.
2.Polümeerimine – polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks.
3.Polümeeride eelisomadused – väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit.
4.Polümeeride miinused – vähene temperatuurikindlus, vananemine , looduse saastamine .
5.Polüetüleeni kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valmistatakse kilet kasvuhoonele, mahuteid, pakkematerjale, šampoonipudeleid, tuube, mänguasju jne.
Polüvinüülkloriidist (PVCst) valmistatakse lehtmaterjale, torusid , pudeleid, akukeresid, jalatseid, sellest saadakse ka tehisnahka.
Polüstüroolist tehakse olmeesemeid: kausse, karpe, prilliraame, raadioosi, toidunõusid, kandikuid jne.
Teflonist tehakse taarat toiduainetele, sellega kaetakse panne.
Orgaanilisest klaasist tehakse valgusteid , aparatuuriosi, sanitaartehnilisi seadmeid jne.
Fenoplastidest tehakse lüliteid, pistiku otsi.
Polükarbonaatidest tehakse seadmete ja aparatuuriosi, kuulikindlat klaasi.
Looduslikud, keemilised ja sünteeskiudained
1.Looduslikud kiud on kas taimse v loomse päritoluga, tehiskiudained saadakse looduslike materjalide töötlemisel ning sünteeskiudained saadakse sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest.
2.a) puuvill – saadakse pikkadest tselluloosikiududest, mis katavad puuvillapõõsa seemneid.Leeliste suhtes on püsiv, happed aga lõhustavad seda.
b) lina – saadakse rohttaime lina niineosast.Pikad linakiud koosnevad tselluloosist.Kõige tugevam looduslik kiudaine .Imeb rohkem niiskust kui puuvill.
c) vill – lamba karvkatte pügamisel saadud kiudaine.Tundlik leelistele, mis muudavad ta rabedaks.Hapete suhtes on vastupidavam.
3.Kiudaine saamiseks tõmmatakse lahust või sulatatud massi läbi ketrusdüüsi.
4.Keemilised kiudained on tugevamad, kulumiskindlamad, vähem kortsuvad, elastsemad, vastupidavamad ja odavamad kui looduslikud kiudained.Nende puuduseks on väike kuumakindlus ja kergesti elektriseeritavus.Nad ei lase läbi õhku ega niiskust.
5.Märgumisnähtus – kui vesi märgab materjali valgub ta selle pinnal laiali, mittemärgumise puhul jääb vesi pinnale tilkadena.
6.Looduslik kautšuk – saadakse hevea piimamahlast, lateksist.Elastne, kleepuv materjal.Kuumas muutub pehkeks, külmas hapraks.
7.Kummi venitamisel pikenevad selles olevad keerdunud molekuli ahelad .Jõu lakkamisel omandavad nad endise kuju.
8.Kautšuki vulkaniseerimine – kautšuki kuumutamine väävliga.
9.Sünteeskautšukit toodetakse nafta töötlemissaadustest.