Päikesesüsteemi sünd (0)

Päikesesüsteem.
Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani .Päikesesüsteemi teke on osa tähe enda tekkimisest.
Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat , millest langeb planeetidele umbes sajamiljondik , Merkuur on Päikesele lähim planeet , natuke suurem , kui Kuu. Ta liigub kiiremini , kui teised planeedid . Atmosfääri Merkuuril prakktiliselt pole . Veenus on kauguselt teine planeet Päikesele . Veenuuse pind on tahketest kivimitest koorik , kaetud meteoriidi kraatritega . Atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust . Atmosfäärirõhk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m sügavusel. Marss paistab meile suure punaka tähena. Tal on kaks umbes 20 km läbimõõduga kaaslast. Marsi pind on kivikõrb . Marsil on pinnavormid , mis on tekkinud vee voolamisest.Marsil võis kunagi voolata vesi , tegutseda vulkaanid , ja võibolla ka oli seal mingi primitiivne elu. Marsi kliima on võrreldes maaga karm , aga siiski teistest planeetidest leebem. Marsi atmosfäär koosneb 95% süsihappegaasist ja 3% lämmastiukust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnale 60 korda väiksem , kui Maal.Maa on päiksesesüsteemi unikaalne planeet ja ilmselt ainus , kus võis tärgata elu. Maa on kõige olulisem iseära on kolme faasi olemasolu .Tahke pinnakihi (maakoore) , küllalt tiheheda gaasilise õhkkonna atmosfääri ja vedela keskkonna (hüdrosfääri)samaaegne olemasolu. Maa õhkkond ja vesikond on tekkinud peale maakoore kujunemist ja jahtumist . Maa esialgne atmosfäär on bioloogiliste protsesside ja inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutnud , Praegu koosneb see põhiliselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) , CO2 on vaid 0.03%. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht . Maa hüdrosfäär tekkis esialgu veeauruna Maa sisemuses , tungis sealt välja ja kondenseerus maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende läbimõõt ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km-ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959 .a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat " Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu- missioon aastatel 1968-72 " Apollo" - seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti . Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga . Arvatakse ,et neil puudub üldse mingisugune eristattav pind .Arvatavasti on kõigil hiidplaneetidel metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma mõõtmete , keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 16 kuud. Saturn , Jupiterist järgmine planeet , on Päikesesüsteemi tõeline ehe ja haruldane oma ilusate rõngaste poolest .Need koosnevad väiksestest ainekamakatest . Kosmoseaparaatidelt saadud viimaste andmete kohaselt on need 4-30cm suurused lumise , härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid või kivikamakad.Pluuto on kõige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane . Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad . Suuremad , mis ei jõua ära põleda langevad meteoriitidena Maale.