AS personalijuhile, kes edastas selle kõigile müügiosakonna töötajatele e-maili teel. Rahuloluuuring viidi läbi 100 müügosakonna töötaja seas, kellest vastas veidi üle poole ehk 53 inimest. Küsimustikule oli võimalik vastata 03.märts - 10.märts 2016. Kuna vastajad ei olnud eriti aktiivsed, siis saadeti paari päeva pärast müügitöötajatele meeldetuletusmeil. Siinkohal tulid ka meie poolt valitud uurimismeetodi miinused välja. Nimelt väike vastanute protsent ning ka see, et küsimusi ega vastuseid ei ole võimalik täpsustada. Selle meetodi plussiks võib pidada seda, et meie poolt kasutatud meetodit on kerge läbi viia ning andmeid hiljem lihtne töödelda. Ehk ei pea ükshaaval andmeid sisestama ja kokkuvõtteid tegema. Võimalik, et välja prinditud kujul läbi viidud küsimustik oleks andnud suurema vastanute protsendi, kuna see oleks veidi personaalsem olnud ning inimesed oleksid soovi
Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel loosime välja 3 spordiklubi aastast treeningpaketti väärtusega 750 eurot. Vastamiseks tõmmake palun Teile sobivale variandile ring ümber (mõne küsimuse puhul on võimalik valida ka mitu varianti). Kui mõni küsimus on arusaamatu või Te soovite midagi täpsutada, siis palun võtke meiega ühendust jaluses olevate kontaktandmete kaudu. TÄNAME TEID VASTUSTE EEST! 1. Kas Te hoolite enda tervisest? Jah 1 Ei 2 2. Kas Te tegelete spordiga
Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui
40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% Poisid Tüdrukud Joonis 1. Hasartmängude mängimine Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker 60,00% Blackjack
vanemate kontrollist oma täisealiste laste üle. Samuti ka sellest, millele peavad täisealised vanemate puhul tähelepanu pöörama. 4 1. Rahalised suhted Minu poolt esitatud hüpoteesiks oli, et need, kes elavad iseseisvalt, ei ole oma vanematest rahaliselt sõltuvad. Kuid selgus, et vanematest rahaliselt sõltuvaid täisealisi on siiski nii vanematega koos kui ka iseseisvalt elavate vastanute seas. Nagu on näha ka allpoololevas diagrammis, on koos vanematega elavate täisealiste vanemate poolse toetuse protsent suurem. 58% neist sõltuvad vanematest kas täielikult või osaliselt. See on ka loogiline, kuna vastanute seas oli palju noori, kes on lõpetamas keskharidust ning alustamas õpingutega ülikoolis. Nii mõnigi kirjutas, et seni kuni elatakse vanematega koos ja käiakse koolis, ei olegi vaja muretseda raha pärast, kuna vanemad katavad materiaalsed kulud
saadetega. 2. Millist ajalehte Te kõige enam loete? Tulemus: 7% 13% 7% 20% Eesti Päevaleht Sakala Õhtuleht Postimees Ei loe üldse ajalehti 53% Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht. Postimeest loeb peamiselt vaid üks vastanutest, samuti oli ka keegi, kes üldse ajalehti ei loe. Tulemusest võib järeldada, et ollakse huvitatud ja teadlikud kohalikest maakonna uudistest. Kahjuks ei kajasta maakonnaleht Eesti ega välismaa uudiseid ja seega ei pruugi nad väljaspool maakonda toimuvast hästi kursis olla. Samuti oli mitmete vastanute seas neid, kes peamiselt Õhtulehte loevad, mis on kerge
Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta soojenduste ja venituste tähtsust. Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega. TULEMUSED Joonis1. Küsitlustele vastajate vanuseline jagunemine Joonis 2. Hinded kannakõõluse rebendi tõsisusele Joonis 3. Küsitlusele vastanute kokkupuude spordivigastustega Joonis 4. Enimlevinud spordivigastused KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda seda, et ma sain tänu sellele uurimustööle teada küsitlusele vastanute isiklikke teadmisi. · Aitäh kuulamast! Ja ma tänan oma juhendajaid Signe Sumet ja Eva Palki · On küsimusi?
2. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS 2.1. Valim ja läbiviimine Autor viis läbi Kullamaa Keskkooli 9. – 12. klasside õpilaste seas läbi elektroonilise küsitluse. Küsimustikule vastas 24 õpilast 38-st, kellest neli olid meessoost ja 20 naissoost (vt joonist 1). 9. klassist vastas kaheksa õpilast kümnest, 10. klassist neli õpilast kaheksast, 11. klassist kümme õpilast 14-st ja 12. klassist kaks õpilast kuuest (vt joonist 2). Küsimustikule vastanute vanused olid vahemikus 15-20 (vt joonist 3). 25 20 15 Mees Naine 10 5 0 Joonis 1. Küsimustikule vastanute sooline koosseis 14 12 10 8 10. klassis
3 2 1 0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Vanus Joonis 2 Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi Meessoost vastajad on 29-36 eluaastani. Samas naissoost vastajate vanus on 26-32 eluaastani. Naistest vastas enim 28-aastased, meestest 31-aastased. Vastanute aritmeetiliseks keskmiseks vanuseks kujunes 30.15, mis ei ole ka üllatav, arvestades asjaolu, et küsitlus oli läbiviidud 26-36 eluaastates inimeste vahel. Antud tulemuste põhjal ei saa järeldada muud, kui seda, et küsitleja tutvumisringkonnas on mehed vanemad kui naised., kui vaadata seda, mis vanusest alates on mehed vastanud ja mis vanusest alates naised. VASTAJATE JAGUNEMINE LASTE JÄRGI Üldiselt saavad lasteta naised/mehed lubada endale suuremaid kulutusi. Kuid kas nad oleksid
5 2. TASKURAHA KASUTAMINE SAKU GÜMNAASIUMIS Küsitlus viidi läbi Saku Gümnaasiumi 7.-12. klasside õpilaste seas ning vastanud õpilasi oli kokku 199. Kõige rohkem vastajaid oli üheksandatest klassidest, 66 õpilast. Küsitluses paluti õpilastel vastata kuuele erinevale nende taskuraha puudutavale küsimusele. Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus 6 2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis Küsitlusele vastas seitsmendast klassist 21 õpilast, kellest 15 olid naissoost ja 6 meessoost. Kui sageli taskuraha saad? Naissoost õpilaste seas oli kõige populaarsemaks vastuseks ''ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele''. Meessoost õpilaste seas oli selleks aga ''kord nädalas''. Samuti
Intervjuude põhjal selekteerisime välja olulised punktid ja koostasime ankeetküsimustiku (Lisa 3). 1.3 Ankeetküsitlus Ankeetküsitluse koostasime elektrooniliselt GoogleForms keskkonnas. Ankeetküsitluse küsimused on toodud (Lisa 3). Ankeetküsitluse eesmärk oli: a) Määratleda toote sihtgrupp; b) saada teada potentsiaalsete klientide ootused tootele; c) hinnata klientide maksevõimet. 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused Vastanute sugu ja vanus: Ankeetküsitlusele vastas 31 isikut, neist 19 meest ja 12 naist. Kõik vastanud olid vanusevahemikus 21-30 eluaastat. Vastanute hinnang tarbeeseme keskkonnasäästlikule aspektile: 1 vastanu pidas keskkonnasäästlikkust väga oluliseks, 8 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust pigem oluliseks ja 22 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust ebaoluliseks. Vastanute hinnang disaini olulisusele: Sülearvuti koti välimus oli oluline 26 vastanule
.............................................................................................. 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus ............................................................................................... 12 3.1.1 Klass ........................................................................................................................ 12 3.1.2 Sugu ......................................................................................................................... 13 3.1.3 Vanus .................................................................................
seas 7, 15-aastaselt meeste seas 4 ning naiste seas 10, 16-aastaselt meeste seas 1 ning naiste seas 3, 17-aastaselt meeste seas 2 ning naiste seas 1, 18-aastaselt meeste seas 1 15 ning naiste seas 0 ja oma vanust ei mäletanud 3 meest ning 6 naist. Mitme aastaselt proovisid küsitletud alkoholi esimest korda? 20 15 Vastanute arv 10 Poisid Tüdrukud 5 0 5-9 10-13 14-15 16-17 18 Ei mäleta Vanus Joonis 1
..................................................................................................... 16 4.6 Ortoreksia............................................................................................................... 17 6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS.............................................................................................20 6.1 Üldküsimused.......................................................................................................... 20 6.3 Vastanute teadlikus tervislikust toitumisest............................................................. 25 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................31 LISAD.................................................................................................................................. 33 Lisa 1. Uurimistöö küsimustik........................................................................................ 33
tingimused luua. Samuti tuli küsitlusest välja, et 75% vastanutest oleks huvitatud lastehoiu teenusest, mis pakuks huviringina keele-, käsitöö-, tantsu-, muusikaõppe võimalust ning 25 % kaaluksid seda. 63% kasutaksid tasulist lastehoiuteenust nädalavahetusel muu võimaluse puudumisel. Hinnang klientide uuringu tulemuste kohta Üldine hinnang turuolukorrale: 50% vastanutest leiab, et lasteaia kohti on liiga vähe; 63% vastanute lapsel on koht omavalitsuse rahastatud lasteaias; 100% vastanute elukohas on võimalus palgata lapsehoidja, võrdselt 38% vastanute elukohas on võimalus lastehoiu või eralasteaia teenuse kasutamiseks. Järeldused oma äriidee arendamiseks ning potentsiaalse turuosa määratluse täpsustus Uuringu tulemusena on umbes 13 510 Harjumaal elava lapse vanema nõus kasutama eralapsehoiu teenust. Klientide uuringu kokkuvõte Uuringust selgus, et hoolimata lastehoidude rohkusele on lapsevanematel endiselt probleeme sobiva teenuse leidmisel
Lühiuuring teemal "Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides?" Lühiuuringus osales kokku seitse inimest. Neist neli olid poisid ja kolm tüdrukud. Vastanute vanus jäi 18. kuni 22. eluaasta vahele. Lühiuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mida arvavad noored Eesti kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Esiteks küsisin lühiuuringus osalejatelt milliseid rahvusvahelisi organisatsioone nad teavad kellega Eesti on liitunud.Kõige pareminin teati Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumist.Seda oskasid kõik osavõtjad välja pakkuda.70% vastanutest teadis nimetada ka ÜRO-d
repertuaari valikul; uuriti ka lavastajate eelistusi etenduste suhtes ja seda, kas publikumenu on prognoositav. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse kaudu. Valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatri etendusi. Valimisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 62 ja mehi 27. Välja jaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 70%, mehed 30%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat. Ankeetküsimustiku analüüsi tulemusena saadi teada publiku arvamus Rakvere Teatri etenduste kohta viimase kolme hooaja põhjal; publiku lemmiketendus sel perioodil; millest sõltub etenduse edu publiku arvamusel; kui tihti külastatakse teatrit ning mis saab etenduse valikul otsustavaks. Uurimistöö koosneb teoreetilisest teemakäsitlusest ja empiirilisest uurimusest. Töö on
exeli fail vaja kinni panna 3. pspp-vabavara, milles saab avada spssi ka transform menüü - autom. recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - visual binning (vahemik)' M/N - (bin) tekstina mitte diagrammina vanus - visual binning, recode ülevaade ehk grupid moodustada (19-25; 26-32) (15-24; 25- 34; 35-50) transform- record different output arv - haridus - frequency - sagedus valid percent - vastanute protsent cumulative - kuni järjest summeerib grupid split file - (jagab andmestiku osadeks ) maakond piirkond sag tabel - haridus split maha sag.tabel - kujundamine - järjestamine recode- jagasime gruppideks split file sort cases select - ainult naised, sugu väärtusega 2. use filter- mitte vastanud välja risttabel - % piirkonna ja erakonna suhe põhja-eesti 100% kesk-eesti 100% Histogram - numbrid vahemikesse, (kuni, 0-9; 10-19; 20-30)
nende soost või vanusest. Töös on kasutatud 289 vastaja vastustest koostatud andmebaasi. Küsitluse tulemuste edasiandmisel kasutatakse kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele (Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted). 2.2 Tulemused Suhtumine põgenike vastuvõtmisse. Esmalt vaadeldi, kuidas suhtuvad Hiiumaa elanikud Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke. Tulemustest selgub, et küsitlusele vastanute hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed. Positiivselt suhtub otsusesse 41,16% ehk 119 vastanut. Põgenike vastuvõtmise suhtes on negatiivselt meelestatud 35,61% ehk 103 küsitlusele vastanut. 23,23% ehk 67 vastanul puudub kindel hoiak põgenike vastuvõtmise suhtes. Seega oli põgenike vastuvõtmise vastu ~36% vastanutest ning poolt ~41%. Hoiakute jagunemisest vastanute soo lõikes annab ülevaate joonis 1. Hoiakute jagunemisest vastanute haridustaseme lõikes annab
Reformierakonna toetus on novembris uuringu kohaselt 31 protsenti, oktoobris oli toetus 32 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus jäi oktoobrikuuga samale tasemele 16 protsenti. Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on oktoobriga võrreldes langenud neljalt protsendilt kolmele protsendile, Rahvaliidu toetus on jäänud kahe protsendi tasemele. Kokku küsitleti perioodil 26. oktoobrist 16. novembrini 794 valimisealist kodanikku. Novembris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti. Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
enim. v Suhtlusportaal ,,Facebook`` v Red Bull 6 õpilast v Starter 2 õpilast v Monster (ükskõik milline) 3 õpilast v Burn 1 õpilane v Harva tabivad (ükskõik millist) 2 õpilast v Ei tarbi 28 õpilast 41 õpilast Uuringu graafiline esitlus Vastanute jaotamine kategooriatesse 18 16 14 12 meessoost 10 naissoost 8 6 4 2 0 Red Bull vahest (ükskõik millist) Monster Uuringu tulemus Enamus vastanutest ei tarbi energiajooke Levinuim energijaook G1s on Red Bull (6 õpilast) Klassis on 2 õpilast kes tabivad vahest aga neile ei loe missugust Kasutatud kirjandus http://www.hotimgus
Reklaamid, mis on pikad ja segased, ei löö läbi. Uuritavad inimesed Naised ja mehed vanuses 10-50 a. Uurimuse metoodika Küsimustik Uurimuse käik Küsimustik sisaldab küsimusi: Kuidas suhtud reklaamidesse? Kas usud, et reklaamid räägivad tõtt? Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused Küsitluses vastanute arvates on reklaamid tüütud ja nad eelistavad neid mitte vaadata. Reklaamides on 50% tõtt ja 50% valet. Enim usutakse kontsertide, heategevuse ja toidukettide pakkumiste reklaame. Lisaks ka faktidega tõestatud reklaame. Vastanuid mõjutavad reklaamid vähe, aga siiski on nad ära proovinud tooteid, mida on reklaamitud. Kui reklaamitakse uut saadet, siis seda ka vaadatakse. Uurimuse tulemused Reklaam peab olema tõene, naljakas ning lühike ja konkreetne
hasartmänge mänginud 64 inimest, mitte kordagi aga 6 inimest. Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 91%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. 2.Milliseid hasartmänge oled mänginud? Joonis 2. Hasartmängude populaarsus gümnaasiumi õpilase hulgas. See küsimus koosnes seitsmest vastusevariandist ja pidi märgistama kõik, mida mänginud oled või siis, et pole mänginud hasartmänge. Kõige populaarsemaks hasartmänguks osutus loto, mida oli mänginud vastanute seas 51 inimest. Populaarsuselt teiseks jäi hasartmäng Pokker, mida olid mänginud 44 inimest. Populaarsuselt kolmandaks jäi kiirloterii, seda oli mänginud vastanute vahel 43 inimest. Populaarsuselt neljandaks jäi hasartmäng Blackjack, mida oli mänginud vastanute vahel 35 inimest. Kõige ebapopulaarseteks jäid mänguautomaadid ja kihlveod/spordiennustused, mida olid mänginud vastanute seast 30 ja 23 inimest. 3.Kui tihti mängite hasartmänge? Joonis 3
normaalsed toitumisharjumused Ravivõimalused ravi algab haiguse teadvustamisest psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad Ülekaalus Normaalkaalus Alakaalus Mida tehti kaalu langetamiseks?
neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata. Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud: *Esimene number graafikutes näitab vastanute arvu ning teine number vastanute protsenti kogu vastanute arvust. Tulemusi analüüsides selgus, et pala Etüüd nr. 6 Leo Browerilt tekitas poistes peamiselt kurbust ja igavust, kuid samas ka rahustas neid. Tüdrukutel kutsus aga esile kurbi, rahustavaid ning lausa masendavaid emotsioone. Pala ,,La vie en rosa" tõi poistes esile rahustavaid, lõbusaid ja sügavaid tundeid. Tüdrukute emotsioonid sarnanesid paljuski poiste omadele, kuid sügavate tunnete asemel kerkisid esile romantilised. Muusikapala ,, Heart shaped box"
Töötus Eestis Susanne Rajang Madli Reesalu K112 Vanus ja sugu Vanusegrupp oli alates 15-45 eluaastani. Sooliselt oli vastanuid 29 naist ja 13 meest, kokku vastanuid 42. Täiskasvanutest töötud Tuli välja, et enamus vastajate tutvusringkonnast on paljud töötud. Põhjusteks, et käiakse koolis, kooli kõrvalt raske tööl käia, pole sobivat töökohta ja liiga väike palk. Töötu abiraha suurus Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3.
6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata..........................14 1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda............................15 1.6.8. Hüpnoos on imeravim...............................................................15 2. KASUTATUD METOODIKA.................................................................................17 3. UURIMUSE TULEMUSED....................................................................................18 3.1. Vastanute vanuselised andmed..........................................................................18 3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist..................................................................19 3.3. Inimeste arvamus hüpnoosist............................................................................20 3.4. Infoallikad.........................................................................................................21 3.5. Hüpnoosi kasutusalad....................
3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA ANDMETÖÖTLUS Uurimus viidi läbi ankeetküsitluse vormis. Küstiluse eesmärk on uurida inimeste huvi päikeseenergia vastu ja välja selgitada inimeste teadlikkus päikeseenergiaga seonduvatest teemadest. Küsimustik sisaldas 16 küsimust, millele vastamine võttis aega maksimaalselt 5 minutit. Küsitlus oli anonüümne ning see viidi läbi internetis veebipõhise rakenduse abil (https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43
suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest Ankeete laekus seitsmekümne kaheksalt inimeselt Vastanute vanuselised andmed 18 meest ja 60 naist Vanused varieerusid 12 57 eluaasta vahel Kõige rohkem vastajaid (41) olid alla 20 aasta vanad Vähim arv vastajaid oli 26 35aastaste vanusegrupis üle 35; 14% 26-35; 12% alla 20; 53
andmeanalüüs tehti kirjeldava statistikana. Kõigile 584-le potentsiaalsele respondentidele saadeti küsitluse link koos selgitava kommentaariga ja osalemisest loobumise lingiga leitud e-mailile. Et saada rohkem tulemusi saadeti iga e-mail individuaalselt koos nimega, mitte massikirjana. Küsitlusele vastas 104 respondenti, mis moodustas 17,8% e-maili saanutest. 87% vastanutest olid täistööajaga reklaamiagentuuris töötavad juhatajad. Umbes poole vastanute ettevõtetest teenivad aastas üle 100 millionit käivet. Agentuuride keskmine vanus oli 25 aastat ja töötajaid keskmiselt 68.5. Sellest järeldub, et vastuse saatsid enamasti keskmised ja suured ettevõtted. Vastanud respondendi keskmine vanus oli 46 aastat. Üle 83 % vastanutest oli kõrgharidus 10.1% magistrikraad või kõrgem kraad. Uuringus selgus, et mõned populaarsemad mitteveebipõhised turunduskriteeriumid olid mainitud
ee/378516 · Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel avalikkusele · Kogutud andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja.
34 N 12a 12 Ei 2 2 4,5 35 N 12a 17 Ei 2 3 4,5 36 M 12b 15 Jah 4 4 3,8 37 N 12b 14 Jah 3 2 4 38 N 12b 14 Jah 3 3 4 39 M 12b 13 Jah 4 1 3,85 40 N 12c 11 Jah 5 1 3,5 Küsimustele vastanute võrdlus: Diagramm 1 Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt. Mehi vastas: 18 Naisi vastas: 22 Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14
võimalusi mitte valdavate inimeste vahel." http://et.wikipedia.org/wiki/Digil %C3%B5he 3 ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED INTERNETIS JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST 3.1 Uuringus osalejad Kokku vastas küsimustele 111 õpilast ja ka mõned õpetajad, vastanutest 44 olid mehed ja 67 naised. Vanuseliselt jagunesid vastanud alljärgnevalt: kuni 12aastased 20, 13 - 15aastased 71, 16 19aastased 6, vanemad kui 19 19 vastajat (vt Tabel 1). Tabel 1. Ülevaade vastanute soolisest ja vanuselisest koosseisust 3.2 Populaarsed suhtlusportaalid Enne, kui küsimused muutusid peamiselt Facebookile orienteerituks, uuriti välja, millistes suurtemates suhtlusportaalides vastanud üldse käivad. Nagu eeldada võis, osutus kõige populaarsemaks saidiks Facebook tervelt 102 õpilast omavad seal kontot. ,,Näoraamatule" järgnes MSN, seejärel Skype, Rate ja Twitter. Tulemustest selgus, et Orkuti
maha võeti ja nüüd on ümbrus kõik nii tühi. “ Võin lihtsalt ootama jääda, kuni uus mets istutatakse, “ lausus ta ohates ja kinnitas siis, et lageraie talle väga ei meeldi. “Linnas väga palju puid ei ole ja ma ei puutu selliste teemadega väga kokku,” vastas juhuslik insener, kes elab Tallinnas. “Jah, muidugi on ilus, kui Eesti on metsarikas maa, aga mis teha,” nii lõpetas mees oma mõtted. Elunautija Stenil oli eelmistele vastanute suhtes väga erinev vastus. Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita.
sõbralikud!“ 11 Diagramm 7: Multifilmi kangelased Ülaltoodud diagrammil on näha, milliseid kangelasi vastajad nimetasid. Veerand vastanuist meenutas Hunti multifilmist „Nohh jänes, oota“. Vastajad kirjutasid, et Hunt on mässaja, loobib asju muuseumites ning suitsetab, ehk on julge kuju, kes teeb keelatud asju ning on seepärast meeldejääv. Võrdselt, 19% vastanute häältest said 2 kangelast. Esimene nendest on Kass Leopold. Vastajad kirjutasid, et see kangelane on hea ning ta pakub hiirtele võimalust elada sõbralikkuses. Teised kangelased, kes said 19% vastanute häältest olid Pingviinid multifilmist Madagaskar. Vastajad kirjutasid, et nad on väga lõbusad ning aktiivsed. Veel, 19% vastajad ei teadnud, millist kangelast nimetada. Võrdselt 6% vastanute häältest said 3 kangelast. Esimene nendest on Karupoeg Puhh.
4 Õpilaste arvamus abielu vajalikkusest...........................................................................20 4.5 Vanemate perekonnaseisu seos lapse arusaamadega......................................................21 4.6 Õpilaste soov abielluda..................................................................................................22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr..........................................................23 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused....................................23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta...........................................24 4.10 Õpilaste arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes......................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................27 Das Resümee...........................................................
kitsaskohtade lahendamisel. Ankeet koosneb kahest leheküljest ning küsimustele vastamiseks kulub keskmiselt 5 minutit. Vastamiseks tõmmake Teile sobivale variandile joon alla (mõne küsimuse puhul on võimalik valida mitu varianti). Tagame Teie vastuste anonüümsuse, analüüsime uuringu tulemusi ainult üldistatult ning ei seosta neid Teie isikuga. Tänutäheks Teie aja ja mõtete eest loosime kõikide vastanute vahel välja ühe järgmistest auhindadest võitja enda valikul: iPhone 6 16GB iPhone 6 Plus 16GB Loosimine toimub 25.11.2014 ning võitjaga võetakse ühendust. Kui mõni küsimus jäi arusaamatuks või soovite midagi täpsustada, võtke meiega ühendust kas telefonil 6044686, saatke e-mail aadressile [email protected] või tulge meie kontorisse Rotermanni 5, Tallinn. Ette tänades, LoveApple 1. Milliseid nutitelefonide tootjat Te teate
* Kui palju teavad noored Eesti Õpilasesinduste Liidust? * Kas noored on rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega? * Kas pooldad Tartu Õpilasesinduste Liidu loomist? * Millistest noortele suunatud üritustest võtaksid noored hea meelega osa? * Kas õpilas aktiivsus on rohkem levinud noormeeste või neidude seas? Metoodika Valim: uurimisküsimustele vastasid 15- 17 aastased õpilased Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 10a klassist. Vastanute seas oli 13 neidu ning 3 noormeest. Uurimus küsimuste loomiseks kasutasin Google docs programmi. Vastuste käsitlemiseks kasutasin google drive arvutustabel vormingut. Küsitluses oli 4 valikvastustega küsimust ning 7 vabavastustega küsimust. Osalus oma kooli ÕE tööst 18,8% vastanud naissoost õpilastest ehk 3 õpilast on ÕE liikmed. 18.8% vastanud meessoost õpilastest ehk kõik kolm õpilast kes vastasid, ei ole ÕE liikmed. 62.5% vastanud
Eriti ei lähe 16,67% Hästi 16,67% Normaalselt 33,33% Üldse ei lähe 33,33% Üldkokkuvõt e 100,00% Joonis 3 Kaheksandaks küsimuseks oli vastajate vanus. 1 vastaja oli 12, 1 vastaja oli 15, 1 vastaja oli 16 ja 1 vastaja oli veel ka 18. 2 vastajat olid 17- aastased. Küsimustikule vastanute vanus Joonis 4 Üheksandaks küsimuseks oli vastajate telefoni number ja igaüks pani sinna oma telefoni numbri, et hiljem neile tagasisidet anda või täpsustavaid küsimusi küsida. Olin saadud vastustega rahul ja need vastasid ootustele.
3.1 Jagunemine vanuse järgi Vanuselist jaotust vaadeldes on näha, et kõige rohkem vastanuid oli vanusegrupis kuni 25 aastat. Seda ilmselt seetõttu, et ainetöö autor kasutas ankeedipõhist meetodit, jagades ankeedid inimestele, kellele oli hetkel võimalik anda. Nende seas olid paljud autori sõbrad, kes suures osas jäävad samasse vanusegruppi tema endaga. Pea sama palju, kui kuni 25 aastaseid vastanuid oli ka 26-34 aastaste vastanute osakaal. Kuigi kuni 25 aastaste ja 26-34 aastaste vastanute osakaal on teistest suurem oli ka teistes vanusegruppides piisavalt vastanuid, tänu millele ei kujunenud kogu uuring ükskülgseks. Joonis 2. Vanusevahemike sagedus 3.2 Kindlate söögiaegade vajaduse ja soo vaheline seos Uurime, milline on seos kindlate söögiaegade vajaduse ning soo vahel. Tabel 1 Count of Vajadus süüa
ut.ee/140564 Miks tuleb nende tulemuste tõlgendamisel olla ettevaatlik? · On palju põhjusi, miks tulemus võib tulla alla keskmise: · Huvipuudus · Polnud keskendumisvõimalusi · Enesetunne ja tervis polnud korras · Ülikooli astuvad võimekamad noored IQ skaala ei vasta gümnaasiumilõpetajate vanuserühma üldisele keskmisele, vaid on nihkunud oluliselt ülespoole · Vastajate vanus Vaimse võimekuse minitest (N=1254) Tulemus Vastanute % Kumulatiivne % IQ 3 2,1 3,2 70 4 4,1 7,3 75 5 6,3 13,6 80 6 8,9 22,5 85 7 8,9 31,4 90 8 11,8 43,2 95 9 13,3 56,5 100 10 10,8 67,4 105 11 11,1 78,5 110
läbi 2010 aasta novembri bioloogiatundides ja võimlemis treeningutel. 11 valikvastustega küsimusele vastamiseks oli ette nähtud 7 min. Küsitlus oli anonüümne ja küsimustele vastati individuaalselt. Selle nõude täitmist jälgisid klassiõpetajad ja treenerid. Kohe pärast vastamist korjati küsitluslehed kokku ja edastati küsitluse läbiviijale. Tööks kasutatud küsitluslehed on esitatud Lisa 1. 16 TULEMUSED Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1). Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2). Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga
A klassi ja Osula Põhikoolist kaheksanda klassi õpilaste seas. Autor valis kaheksandad klassid sellepärast, et Osula Põhikoolis on see kõige suurem klass, kuigi seal on ainult 15 õpilast. Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Õpilased pidid vastama ankeedile, milles oli 11 valikvastustega küsimust. Arutelu Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Maakoolist vastas 15 õpilast ja linnakoolist 28 õpilast, nagu on näha joonisel 1: Joonis 1: Vastanute arv. Küsimusele, kui teadlik oled helkuri vajalikkusest vastas enamik õpilasi, et tean et see on vajalik: maakoolis 85,7% poistest ja kõik tüdrukud. Linnakoolis 82% poistest ja kõik tüdrukud. 100% tüdrukutest ja 83% vastasid, et helkur on vajalik. Need poisid, kes ei valinud seda varianti, valisid 1 poiss maakoolist ja 3 poissi linnakoolist, et helkur on ainult mõnikord vajalik. Tulemused on näha joonisel 2: Joonis 2: Kui teadlik oled helkuri vajalikkusest?
tulemusi. 1. UNI Uni on teaduslikkus mõttes veel üsna noor avastus, ning töö selle kallal käib aina suurema hooga. Selle fakti avastamiseni, et uni koosneb erinevatest faasidest, jõuti 20. sajandil. Siin peatükis on kasutatud ka läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluses osales kokku 109 õpilast, põhikoolist (seismes kuni üheksas klass) 18 poissi ja 40 tüdrukut, gümnaasiumist (10 kuni 12 klass) 15 poissi ja 34 tüdrukut. Ehk siis vastanute vanus jääb vahemikku 13-19. Enne, kui saab rääkida unetusest, peaks selgitama, kui palju und inimesed keskmiselt vajavad. Siinkohal on aga tähtis silmas pidada, et inimesed on oma unelt küll individuaalsed, kuid neid võib siiski jagada erinevasse tüüpidesse, mis mõjutab nende magamaminekut. Käesolevas peatükis käsitletakse spetsiifilisemalt ka une olukorda Eestis ning seda, kust inimene saab abi enda uneprobleemidele. 1.1 Mis on uni?
Loomulikult on kahju,et noored inimesed istuvad pimedas toas ja tegelevad arvutiga nad jäävad ilma väga headest üritustest ega tea midagi mis ilmas toimub. Kuid kõik ka kodus arvutis ja teleka ees ei ole suhteliselt noored on ikka väljas õspradega kui on ilus ilm. 4 Küsitlus. Kuidas sisustavad oma vaba aeg noored? 90% vastanute vastuste sees oli, et nad sisutavad oam vabaaega arvuti taga veetes. Näiteks 15-st õpilastest 12 käivad kas või korraks msn-is või rate.ee-s. Aga kahjuks näitasid vastused, et 15-st õpilastest kõigest 6 käivad e-koolis igapäev. Mis on kurb satatistika, sest nagu tulemustest on näha eelistavad siiski enamik kui mitte kõik õpilased interneti meelelahutusele kui õppimisega seonduvalt. 15-st õpilasest 6 käivad vähemalt korra nädalas trennis ja sistavad
uuringus selgusid. 4.1 Empiirilise uuringu analüüs Küsimustiku esimene samm oli vanuse märkimine, kus valikuvariante oli neli. Küitluse tulemusi kajastab joonis 5. 2% 2% 25 - 35 36% 36 - 45 60% 46 - 55 56 - ... Joonis 5. Vastanute vanuseline jaotumine Vastanuid oli igas vanuses. 66 naist oli 25 - 35 - aastased, 40 vastanutest 36 - 45 - aastased ning üle 46 - aastaseid vastajaid kõigest neli. Seega võib järeldada, et enamik vastajatest jäid vanuseklassi 25 – 45 eluaastat. Teise küsimusega sooviti välja selgitada vastanute igakuine netosissetulek (vt Joonis 6) seda vajadusega leida seoseid vaatluse all oleva naistarbija ostukäitumise ja sissetulekute taseme.
14-16 45 26 19 17-20 37 15 22 21-25 24 13 11 26-30 18 8 10 Mõnel tagastatud küsitluslehel oli vastajal mingil põhjusel mõni üksik küsimus vastamata jäänud ja sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid.Järgnevalt võrreldakse tabelite abil vanustevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 3.2 Küsimuste kokkuvõte 1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud? Tabel 2. Küitletute uimastavate ainete tarbitavus (autor).
Viljandi Vanglas on olemas narkovaba osakond. Tervislikku eluviisi järgiv osakond on loomisel ka Tartu Vanglas. Vastavalt Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringule (2005), alustatakse üldiselt uimastite tarbimist keskmiselt 17,2 aastaselt. Tallinnas alustatakse narkootikumide tarbimisega keskmiselt vanemalt, (17,4 aastaselt) kui Kohtla-Järvel (16,2 aastaselt). Uuringu jaoks koguti andmeid MTÜ Convictus ja Me aitame Sind (MAS) süstlavahetusprojektide raames Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Vastanute hulgas oli vähe neid, kes olid süstimist alustanud alles hiljuti: 11% vastanutest olid süstimist alustanud viimase kahe aasta jooksul, 26% viimase kolme kuni viie aasta jooksul. Peaaegu pooled olid end süstinud juba kuus kuni kümme aastat. 46,2% vastanutest väitsid, et süstivad end iga päev. Peaaegu 2/3 (64%) Tervise Arengu Instituudi 2005. aasta uuringus osalenutest olid olnud vanglas. Keskmine vangistuskordade arv elu jooksul oli kaks (varieerudes ühest 35-ni).
Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida. Minu küsitlus koosnes 15 küsimusest. Kokku sain vastuseid 69 inimeselt, kellest 88,9% olid naisterahvad ja 11,1% olid meesterahvad. Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%. Sataniste oli vastanutest 11,1%, ateiste 66,7%, kristlasi 11,1% ning muu usu esindajaid 11,1%.(tabel lisades) Koostasin ka lisaküsitluse teemal ,,Satanism kui elustiil", mille viisin läbi oma 11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus
annaabi.ee 
