Aktsiaselts Mahl KIIRE Hr Juhan Juurikas Teie 11.08.2008 nr 1-13/133 AS Mari Metsa 5 Meie 12.08.2008 nr 1-5/590 80024 PÄRNU Marjade turustamine Väga austatud härra Juurikas Kahjuks ei ole me nõus Teie marju turustama, meie firma aasta kvoot on juba täidetud. Võte meiega uuesti ühendust võtta kahe kuu pärast, siis võime Teid registreerida järgmiseks aastaks firma varustajate nimekirja. Kui Teil tekib küsimusi,helistage telefonil või saatke elektronkiri. Meeldivat koostööd soovides Prl Pudel Direktor Õie Õunake Sekretär (44) 12 345 Toome 65 tel (44) 22 354 Aa nr. 9998845732 10864 TARTU faks (44) 22 354 Hansapank Reg. kood 7778666 E-post: [email protected] kood 967
Vähem tulusad tööd aga antakse lepingu korras teha alltöövõtjatele. Liiderfirmadeks kujunevad tavaliselt arenenud riikide ettevõtted, kellel on hulgaliselt alltöövõtjaid odava tööjõuga maades. Uue rahvusvahelise tööjaotuse levides ongi peaaegu kõik suuremad ja edukamad liiderfirmad muutunud transnatsionaalseteks ehk rahvusvahelisteks ettevõteteks. Alltöövõtuga sarnaseid lepinguid sõlmitakse ka toormega varustajate, toodangu müüjate ja äriteenuste pakkujatega. Liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud, kus iga osaleja annab oma panuse toote valmistamisse ja kõik nad sõltuvad teatud määral üksteisest. 2
väljas ja ei tohi rebeneda või hajuda,informatsioon peab olema alati täpne ja tervik.Tootmise protsess mis toob kõik need komponendid kokku,valmistamaks turvavarustus,mis suurendab korralikult kinnitatud lapse turvalisust autoavarii korral .Alguses polüpropüleen valatakse vormi,millest tulevad istmed,kuna see saabub väikeste graanulitena,siis tuleb nad ära sulatada ja vormi kallata.Iste liigub siis mööda liini,kus pannakse külge kõik kirjad konstruktorite ja varustajate kohta poolt,lisatakse ka polsterdus,katted,kinnitused ja rihmad. Kleepsud ja instruktsioonid lisatakse ka samal ajal. Kui toode väljub tootmisliinilt jõuab ta pakkimisse,kus istmed pakitakse plastikusse ja siis pappkarpi milles need jõuavad poelettidele ja hoiustamisele(tellimisel saadetakse kaup teele,mis laos on) Ohud Tootjad teevad ka kvaliteedi kontrolli kinnitamaks et istmed on korralikult ühes tükis ja kõik kinnitused korralikud
mõõtmiseks. ,,Tase 6 sigmat" tähendab seda, et miljoni soorituse kohta tuleb maksimaalselt 3 - 4 viga. Selle saavutamiseks uuritakse probleemide põhjuseid, optimeeritakse protsesse ja juurutatakse parendused. Kuus Sigmat pakub sealjuures: struktureeritud ja metoodilist lähenemist protsesside parendamiseks; läbipaistvaid juhtimisprotsesse, mis ulatuvad üle ühe struktuuriüksuse piiride ning mõjuvad kuni varustajate ja klientideni; analüütilisi võtteid, mis on osaliselt samad, mida kasutavad TQM ja kaizen, kuid nende kõrval ka komplekseid statistilisi võtteid ning raamprogrammi töötajate väljaõppeks. Kuue Sigma meetodit kasutatakse nii teenindus- kui tootmisettevõtetes, kes soovivad vähendada tegevuskulusi, tõstes samal ajal tarbijale suunatud toodete ja teenuste kvaliteeti ning suurendades seeläbi oma ettevõtte tulu.
vahel. Ehkki töötaja pole sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis. Kus tekivad organisatsioonis kõige tõenäolisemalt inimestevahelised konfliktid? Kindlasti sisemised põhjused: rollid, ülesanded, võimupiirid ja vastutusalad kattuvad ja on kindlaks määramata. Seda juhtub tihti, kui ei nähta tervet probleemi. Suur osa on ka välistel põhjustel: otsene kontakt toimub personali ja klientide, varustajate, hankijate või konsultantide vahel. Ka territoriaalsed põhjused võivad olla töötajate omavaheliste konfliktide tekkepõhjuseks. Nendeks lauad, kontoriruum, ühised tööruumid jms. Sage konflikti allikas on firma autoparkla, kus isegi kõige rahulikumad inimesed muutuvad lõvideks, kes oma koobast kaitsevad. Ei saa mööda vaadata ka materiaalsetest asjadest/ressurssidest. Ühised töövahendid
hoolimisest; kiirest ja hästisujuvast teenindusest; kliendi probleemide lahendamisest; õnnetuste puhul kahju korvamisest; algatuslikust ja spontaansest tegutsemisest suhtlemise ja telefoni kasutamise oskusest. · Teised kliendid loovad samuti miljöö. Klientide lärm ja vulgaarne käitumine peletavad nõudlikud kliendid eemale. · Kaudsed tegurid, mis olenevad kliendiga mittekontakteeruvatest töötajatest: Varustajate ja köögi töö korraldamisest ja nende suhtumisest, juhtimiskultuurist, siseturundusest (personaliga tehtavast tööst), organisatsioonikultuurist. TEENINDUSSTANDARDID · Kõrge teeninduskvaliteedi tagatiseks on firma kvaliteedipoliitika, mille nimel koos töötatakse ja mille alusel tarbijaid koheldakse. Näiteks: Hotellis Olümpia: "Kliendi ootus pluss üks!"
korraldust? Moodne kommunikatsioonitehnoloogia toob kaasa selle, et tootmises osaleb sageli sadu spetsialiseerunud ettevõtteid. Eristuvad liiderfirmad, kellele jäävad pikas perpektiivis tulusamad tootmisetapid, tootearendus ja alltöövõtjad, kellele jäävad vähemtulusad tööd. Lisaks sellele kõik suuremad ja edukamad liiderfirmad muutuvad rahvusvahelisteks ettevõteteks. Alltöövõtuga sarnaseid lepinguid sõlmitakse ka toormega varustajate, toodangu müüjate ja äriteenustepakkujatega. Kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud. Infotehnoloogia kiire areng tõi kaasa: 1) Suurenes panganduse osatähtsus 2) Õigusteenindus 3) Äriteenuste hulga kasv; marketing 4) Rohkem tööd, heaolu suurenes, 5) Turism ja meelelahutus. 2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või
Kolhoos- kollektiivmajapidamine (kooperatiivne omandivorm e liikmete ühisvara) Sovhoos- nõukogude majapidamine (riiklik omand) Sisulist vahet neil polnud, mõlemad pidid täitma suuri toodanguplaane, neile eraldati kasutamiseks nö fonde(kütus, ehitusmaterjalid, tehnika jne). Loomulikult maksti majanditele toodangu eest ja nad ise maksid samuti vajaminevate vahendite eest. Süsteem toimib ilma vabaturuta. (varustajate roll väga oluline!lisavahendite hankimiseks, plaanide ületamine tõi kaasa lisahüvesid) Ps! Eestis on maapiirkonnas mitu koolivõimlat, mis Moskva jaoks eksisteerisid paberil kui mingid tootmis või laohooned- kultuuri või sotsiaalobjektide ehitamiseks vahendeid ei eraldatud, tootmise jaoks aga küll. Algul majandid väikesed ja vaesed, tasu maksti mitte rahas vaid nö normipäevades
ja töötaja ettevõtte vahel. Ehkki töötaja pole sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis. Kus tekivad organisatsioonis kõige tõenäolisemalt inimestevahelised konfliktid? Kindlasti sisemised põhjused: rollid, ülesanded, võimupiirid ja vastutusalad kattuvad ja on kindlaks määramata. Seda juhtub tihti, kui ei nähta tervet probleemi. Suur osa on ka välistel põhjustel: otsene kontakt toimub personali ja klientide, varustajate, hankijate või konsultantide vahel. Ka territoriaalsed põhjused võivad olla töötajate omavaheliste konfliktide tekkepõhjuseks. Nendeks lauad, kontoriruum, ühised tööruumid jms. Sage konflikti allikas on firma autoparkla, kus isegi kõige rahulikumad inimesed muutuvad lõvideks, kes oma koobast kaitsevad. Ei saa mööda vaadata ka materiaalsetest asjadest/ressurssidest. Ühised töövahendid (koopiamasin,
hankida, kes vastutab varustamise eest; · Kuidas palkate tööjõu, kuidas õpetate neid. Või on töötajatel olemas juba varasem kogemus; · Kui pikk on stardiperiood. Keskkond Selle osa kirjutamisel toetu riskianalüüsile. Käsitletud peaksid olema järgmised teemad: · põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb; · viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; · sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; · varustajate/ostjate võimu olemasolu; 10 · mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom; · kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; · hinna ja omahinna arengu tendentsid; · kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse; · kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused. · Kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab
konkurentsi tagajärjel. (UNECE 2008) 11 Vineeritootmine kasvas 2007. aastal aeglaselt, kuna sektor seisis silmitsi ägeda konkurentsiga Ameerika tootjate poolt ning kodumaise puidutagavara vähesusega. FEIC on öelnud, et nende liikmete vineeritootmine kasvas 1,5% (3,4 mlj m3), nõudlus kasvas 10%. Euroopa sisene kaubavahetus tihenes, kuigi väline import kasvas 13,8% (4,8 milj m3). Suurimate välismaiste varustajate hulka kuulub Hiina, kellelt imporditava toodangu maht kasvas 38%. Selle tulemusena ületas Hiinast imporditav vineer 1,4 milj m3 ning Hiinast sai EU suurim vineeritarnija, hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon määras dumpinguvastase lõivu 66,7% hiina päritolu okoume vineerile. Need lõivud on kehtinud alates 2004. a ja nende tulemusena impordib EU vähem Hiina vineeri. Vineeri importimine Brasiiliast kasvas 18%, mis teeb Brasiiliast
järgmistele nõuetele (Steinhoff, Burgess 1991): · Neil peab olema kindel ärieesmärk või tulevikunägemus. · Peavad olema valmis aega ja raha kaalule panema. · Peavad suutma plaane teha, organiseerida ja kavasid ka ellu viima. · Peavad suutma edu saavutamiseks pingutama ja kõike mängu panema. · Peavad valmis olema vaevanägemiseks, et luua häid suhteis klientide, töötajate, varustajate ja teistega. 4 Üks era- ja väikeettevõtluse oluline oskus on võime eesmärke püstitada ja nendeni jõudmise teed leida. See tähendab, et ettevõtja peab suutma kujutleda, kuidas ta äri pärast pikemat tegutsemist välja näeb. Ta peab tajuma, mida soovivad kliendid ja kuidas neile seda pakkuda. Äri on edukas vaid siis, kui ettevõtte tooteid või teenuseid ka ostetakse, nii et tulu kataks kulu ja jääks ka kasumit
JIT peamisteks iseloomuomadusteks on: · Personali tegevus on hästi kooskõlastatud igas juhtumistasandil · Kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele. · Varude suurus näitab jooksvaid vajadusi · Tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (EOQ) · Varu minimeeritakse, reservvarud puuduvad · Ajavarud lühendatakse niipalju kui võimalik, et kiirendada varustajate reageerimist · Täpsema prognoosimisega vähendatakse oluliselt määramatust · Tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrget reitingut omavate lojaalsete varustajatega. Veondus strateegia Logistiline tegevus veonduses on eelkõige veonduse strateegiline planeerimine. Transpordi teenuse ja hanke ostu teenused sisaldavad: 1) transpordiliigi valiku
kodumaisel turul ja miks mitte ka suunata toodet välisturule. Kui me ise asja juures oleme ja oma töölisi enda käeläbi koolitame on võimalus õpetada neile enda poolt kogetuid kogemusi ja teha neil läbipõlemine 0´i lähedaseks. Tahest tahtmata ei toimi süsteem omapead ja vajab pidevalt juhtimist ja motiveerimist töötajate suhtes. 9. TOOTMINE JA TEENINDAMINE Tootmisprotsess algab ettevõttes lao varustamisest materjalidega. Materjalide varustajate leidmisega on ettevõtte juhid juba aasta otsa tegelenud ja praeguseks on leitud väga usaldusväärsed ja kindlad partnerid kes pakuvad ettevõttele väga soodsaid tingimusi maksetähtaegade ja muude paindlike tingimuste näol. Enamus varustajatest asub Eestis aga ------------------ otsib ka erinevaid võimalus toorme hangeteks hiinast. Hiina kauba edasimüümisel on võimalus tegutseda hulgimüüjana Baltikumi piirkonnas. Peamisteks partneriteks ja varustajateks on:
10 Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse reguleerimata teatavat liiki isikliku tarbimisega seotud juhud, mille kohta nõukogu ei anna liikmesriikidele juhiseid ning suuniseid, kuidas neid oma siseriiklikus õiguses reguleerida. Seda teed on mindud ka Eesti õiguses, kus tarbimine ei ole kriminaliseeritud, ehk peamine rõhk on pandud narkootiliste ainete varustajate ja turustajate tegude vastu võitlemiseks. 7 Informing America's Policy on Illegal Drugs: What We Don't Know Keeps Hurting Us. Manski, Charles F. Pepper, John Petrie. National Academies Press. Jul 2001 8 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 84 SE ja 102 SE II. Arvutivõrgus kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=-84 9 Ibid 10 24 september 2003 lugemine.
Vertikaalne bürokraatia asendatakse horisontaalse organisatsiooniga Paindlik töö ja paindlik tööline Tootmise paindlikkus Kesksed mikroelektroonika põhinevad kommunikatsiooni tehnoloogiad Maksimaalne tootmise paindlikkus tehnoloogia, töökorraldus Organisatsioon Lame hierarhia Meeskonnatöö Edukust mõõdetakse kliendi rahulolu kaudu Tasud põhinevad meeskonna edukusel Maksimeeritakse kontakte varustajate ja klientidega Oluline on töötajate informeerimine, koolitamine ja ümberõpe Paindlik tööline Osaajaga töö Hooajaline töö FIE-d Töövõtu lepingu alusel töötavad inimesed Mitteametlikud töötajad Osaliselt mitteametlikud töötajad Töökohtade feminiseerumine Paindlikkuse suurenemine toimub nii tipposkustega töötajatel kui ka oskusteta töötajatel Valmis kiiresti ümber õppima ja ümber orienteeruma 11
ja presidendi vaheline kontakt. President määrab ametisse: administratsiooni juhi, enda nõunikud, parlamendi esimehe, föderatsioonide juhid, parlamendi kambrite juhid, esindajad põhiseadus kohtusse ja teised nõunikkud. President võib parlamendi laiali saata ilma põhjuseta. Ainult peaministrit üksi ei saa väljavahetada, sellisel juhul tuleb vallandada terve valitsus. Venemaa ja EJO: pole ühtset definitsiooni, jagatud probleemid varustajate ja tarbijatega, puudub korralik RV juriidiline reguleerimissüsteem. Venemaa on maailmas teisel kohal (Saudide järel ja USA ees) nafta tootjana; esimesel kohal maagaasi varude poolest (II Iraan ja III Quatar). Venemaa hiljutised arengud: Medvedevi 2011 doktriin, riiklik julgeoleku nõukogu. Ametlikud dokumendid: Riiklik julgeoleku strateegia 2020, energia julgeolek 2030. Dokumendid sisaldavad tsenaariumeid 2010-2020/30, palju väljamõeldist ja normatiive, mida ei suudeta täita
eripärad Mikrokeskkonna analüüs Mikrokeskkond kujuneb tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerid (kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad) Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt raudtee- või transpordiäri) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: · peamised edutegurid majandusharus; · viimaste aegade trendid majandusharus; · sisenemisbarjääri olemasolu; · varustajate/ostjate võimu olemasolu; · konkurentsisituatsioon majandusharus · ennustatavad arengud majandusharus · hinna ja omahinna suhe majandusharus · eksport · import SWOT analüüs SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tegevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 1. Tugevused (strengths) S 2. Nõrkused (weakness) W 3
3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort
3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort
· Kuidas palkate tööjõu, kuidas õpetate neid. Või on töötajatel olemas juba varasem kogemus · Kui pikk on stardiperiood 3.4.3 Keskkond Selle osa kirjutamisel toetu riskianalüüsile. Käsitletud peaksid olema järgmised teemad: - põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb; - viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse;
plaastrid). 5.3. Toote arendus Toodete eluiga on piiratud, seetõttu on pidevalt vaja välja arendada uusi tooteid. Võimalusteks on: · olemasolevate toodete edasiarendamine; · uute toodete leidmine. Toote väljatöötamist võib jagada järgmisteks etappideks: a) Ideede otsing (turu-uuringud, laboratoorsed katsetused, ajurünnakud jne.). Kaasatakse ettevõtte töötajaid, tarbijaid ja väliseksperte. Tuleb kasutada ka varustajate ja turustajate teadmisi. b) Ideede valik. Erinevate ideede hindamisel arvestatakse nende sobivust ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi. c) Kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine. Idee kirjeldatakse üksikasjalikult tarbijakesksetes terminites. Potentsiaalsetel tarbijatel palutakse tootekontseptsiooni hinnata. Nende suhtumine näitab suuresti ära selle, kas
Milline on ettevõtte peamine sihtgrupp ning milline on selle sihtgrupi digitaalne käitumine? Planeerimise ühe osana peab tekkima kommunikatsioonimudeli kirjeldus - kuidas tuleks antud kanalis sõnum sihtgrupini toimetada. Turundusplaan peaks olema lihtne ja asjakohane ning sisaldama: Situatsioonianalüüsi Mõista ettevõtte hetkelist tegevuskeskkonda ning tema liikumissuundi. See hõlmab endas nii mikro- kui makrokeskkonda ja analüüsib nii klientide, konkurentide, varustajate-vahendajate ja ressursside kasutust kui ka sotsiaalseid, õiguslikke, poliitilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi iseärasusi. Samuti peab sisaldama e-äri üldisi strateegiaid, mis määravad ära organisatsiooni tulevikusuunad ja edasised tegevused. Eesmärkide seadmist Efektiivne planeerimine peab sisaldama täpseid, mõõdetavaid ajaliselt määratud ja realistlikke eesmärke, mille saavutamine aitab anda hinnangut kavandatud tegevuste läbiviimise kulgemisele.
Kuidas palkate tööjõu, kuidas õpetate neid. Või on töötajatel olemas juba varasem kogemus Kui pikk on stardiperiood 3.4.3 Keskkond Selle osa kirjutamisel toetu riskianalüüsile. Käsitletud peaksid olema järgmised teemad: - põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb; - viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse;
efekt (kogemuse puudumine tõstab omahinda ja eeldab pikemat sisenemisaega), kas ja kui suurt kapitali eeldab tegevusega alustamine (tootmine vs teenus), ligipääs müügi- ja turunduskanalitele (kas lihtne või keeruline nt kaubanduskettidesse ligipääs), õiguslikud piirangud tegevusloa taotlemisel (nt kõrge kapitali (nt kütus) või erialaspetsialisti nõue (ehitusjärelvalve), tarbijate lojaalsus on madal (kliendid on avatud uutele pakkumistele). Varustajate ehk hankijate võim hankijatena suurettevõtted ei ole tingimustes paindlikud (nt lühikesed maksetähtajad), varustajaid on palju või vähe, tooraine/kauba tellimise võimalus kiirelt ja lihtsalt kogu maailmast, hankija võib ise alustada sama äri (nt ostab ära konkurendi), kas on oht et hankija tõstab ootamatult hinda või lõpetab üldse tooraine müügi/koostöö (nt ruumide rent) ära. Ostjate ehk klientide võim klientide paljusus (või vähesus), nõudlus on suurem kui
î Sisu: probleemid, ostuhoiakud, elustiil, suhtumised, nõuded jaotussüsteemile î Metoodika: klientide ja ekspertide küsitlused, agentide aruandlus, tarbimisanalüüsid, tootetestid, valdkonna kitsaskohtade analüüs D Jaotussüsteemi analüüs î Eesmärk: optimeerida toote teekond tootjast tarbijani î Sisu: jaotus- ja tootmisprobleemid, turupartnerite valik, kaubavood î Metoodika: turupartnerite küsitlemine, klientide ja varustajate analüüs, enamarenenud turgude analoogia kasutamine D Konkurentsianalüüs î Eesmärk: konkurentsisituatsiooni hindamine, ettevõtte positsioonimine/profileerimine î Sisu: konkurentide turuletuleku võimalikkus, konkurentide määratlemine, konkurentide analüüs võrdluses oma tugevate ja nõrkade külgedega, asenduskaubad ja -tehnoloogiad, valdkonna ja ettevõtte üldine areng, koopereerumise võimalused ja ohud
Ettevõtte tegevust siinjuures mõjutavad kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad. Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt transpordiäri või iluteenindus valdkonnad) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: peamised edutegurid majandusharus (tegevusalal); 6 viimaste aegade trendid majandusharus (tegevusalal); sisenemisbarjääri olemasolu; varustajate/ostjate võimu olemasolu; konkurentsisituatsioon majandusharus (mitu ettevõtet, nende suurus, omanikud jms); ennustatavad arengud majandusharus; hinna ja omahinna võimalikud arengud; kui suur on ekspordi osakaal majandusharus; kui suur on importtoodete konkurents. Kui ettevõtte tegevust mõjutavaid faktoreid on vähe, ei ole ärikeskkonna analüüsis põhjendatud makro- ja mikrokeskkonna arengute eraldi käsitlemine. 6. SWOT ANALÜÜS
x kiirus, kasv, riskide maandamine, kulude vähendamine x konkurentsieelis & "turutegemine" Keda kaasata? x aktiivsed kliendid nagu sina defineerid! x töötajad, varustajad, partnerid Kuidas kaasata? x avatud innovatsioon & ärimudel x platvormid (IT) & suhtlusvõrgustikud, spetsiaalsed kohad x arenda tööriistad & kirjelda ning juhi protsessi Võtmeküsimused: x Defineerimine - kas oled segmentinud oma kliendid neilt õppimise alusel? kas oled uurinud oma klientide, töötajate, varustajate huvisid? x Kommunikatsioon - millest räägite ja kuidas kogute ideid? kas kasutate ühist "keelt"? kas on olemas koht aruteludeks? x Eemalda tõkked - kas ja miks ettevõttes on vastuseis? kas ärimudel toetab? kas ja miks on keeruline tuua kliente tootearendusprotsessi? x Võimaldajad - milliseid tööriistasid saaksid klientidele pakkuda? millist koolitust saaksid klientidele anda? x Motivatsioon - kuidas julgustad neid kliente? kas jagad tunnustust? 5
käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul realiseeritakse varud. 365 varude käibevälde = varude käibekordaja (11) Või varude keskmine maksumus varude käibevälde = müüdud toodangu otsekulud × 365 (11) Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel. Arvu õige suurus sõltub müüdava kauba iseloomust.Toidukauplustes on normaalne varude käibevälde 12-15 päeva, teatud sesoonkaupadel võib see olla ka 120 päeva. Joonis 6 OÜ Abilis varude käivevälde (päevades) Joonisest 6 on näha, et 2009 aastal varude realiseerimis aeg on pikenenud rohkem kui 3 korda võrreldes 2007 aastaga
Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus varude käibevälde = × 365 müüdud toodangu otsekulud Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel. Ettevõttele on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks. Seda väljendatakse raha keskmise laekumisperioodina päevades keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood = ×365 müügitulu
Ettevõtte võimu oma turul mõjutab ka uute turule tulijate jõud. Mida vähem aega ja raha nõuab uue ettevõtte turule sisenemine ja tõhusa konkurentsi pakkumine, seda enam võib ta EV senist positsiooni oluliselt nõrgendada. Mastaabisääst, margitoote lojaalsus ja kapitalivajadused määravad kindlaks, kui kerge või raske on uuel konkurendil siseneda tegevusalasse. 1.3 Tarnijate võim See jõud puudutab seda, kui lihtne on tarnijatel tõsta kaupade ja teenuste hinda. Varustajate kontsentratsioon ja asendussisendite kättesaadavus määravad võimu suuruse, mis varustajatel on. Mida väiksem tarnijate arv ja mida rohkem ettevõte sõltub tarnijast, seda rohkem võimu tarnija omab. 1.4 Ostjate võim See puudutab eelkõige klientide suutlikkust mõjutada hinna langetamist. Siin on mõjuriteks see, kui palju on ettevõttel ostjaid ehk kliente, kui oluline on iga klient ja kui keeruline oleks kliente ühelt ettevõttelt teisele üle meelitada
Tuleb arvesse võtta, et SWOT-analüüsi ohtude ja võimaluste osas ei hinda me otseselt mitte olemasolevaid kliente vaid klientide võimu tekkimise võimalust. Samuti ei uuri me nimeliselt üksikuid konkurente, vaid käsitleme konkurentsisituatsiooni turul üldiselt. Sisenemisbarjääri kõrgus näitab, kui kerge on uuel ettevõttel oma äri antud tegevusalal alustada. Mida kõrgem on sisenemisbarjäär mingis tegevusharus, seda raskem on alustavatel ettevõtjatel oma äri alustada. Varustajate võim esineb siis, kui antud ettevõtet tootmissisenditega varustavaid firmasid on vähe. Ostjate võim esineb siis, kui võimalikke ostjaid on turul vähe või kui nad ostavad suurtes kogustes, kui nende kasum on väike ja see sõltub suurel määral meie toodete hinnast ning kui meie toodang moodustab tema komponentidest väga väikese ja asendatava osa. Konkurentsisituatsiooni uuring algab konkurentide arvu kindlaks tegemisega - kui palju
2. Uute klientide võitmine 3. Turuosa laiendamine 4. Firma spetsiifiliste omaduste ja püsiklientide eeliste esiletõstmine 5. Informeerimine kaubapakkumisest 6. Toode - hind, pakkumised 7. Spetsiifiliste osakondade, kaubagruppide ja kaupade edendamine 1 8. Uute müügikohtade ja tegevusväljade tutvustamine 9. Tarbimisvajaduste äratamine 10. Liitumine tarbijate või varustajate ühingu tegevusega. 11. Külastatavuse suurendamine madalseisu hooaegadel 12. Firma seostamine teatud kaubamärgiga 13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest 14. Likviidsuse parandamine 15. Firma imidzi selge määratlemine ja parandamine 16- Firma tuntuse suurendamine 4. Kuidas levis info kauba kohta möödunud sajandil (20. saj. Alguses)? Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati
masstootmise töölistest ka tootearenduses. See tagas märksa ratsionaalsema töökorralduse töökohtadel. Piltlikult öeldes panid jaapanlased auto kokku kolm korda kiiremini kaks korda väiksemal pinnal kaks korda väiksema arvu tööseisakutega kui ameeriklased. Toyotism: Laoseise püütakse vähendada miinimumi kasutades selleks “õigeks ajaks” (just in time) tootmis-ja jaotussüsteeme. See seab aga piirid varustajate kaugusele – risk on väiksem, kui valdav osa detailidest saabub võimalikult lähedalt. Sellist regioonis lokaliseerunud tugitootmissüsteemi nimetatakse ka toyotismiks Jaapani autotootja Toyota järgi, kes on eelkirjeldatud süsteemi enim rakendanud. Seega on toyotism paindlik masstootmine, mis tugineb massilistele allhangetele ja tagab toodete kõrge kvaliteedi. Autotööstuses eristatakse tänapäeval viis etappi: arendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldetööd
personali tegevus on hästi kooskõlastatud igal juhtimistasandil; kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele; varude suurus näitab jooksvaid vajadusi; tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (Economic Order Quantity–EOQ) varusid vähendatakse maksimaalselt (reservvarud puuduvad); aega lühendatakse niipalju kui võimalik, kiirendamaks varustajate reageerimist; täpsema prognoosimisega vähendatakse määramatust oluliselt; tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrge reitinguga ja lojaalsete varustajatega; kvaliteedi juhtimisel lähtutakse kontseptsioonist, et kui kvaliteet ei ole 100%, siis hinnatakse tootmine ja füüsiline jaotus ebaefektiivseks (Total Quality Management – TQM) valmistatakse lõpptoote väikesi partiisid;
Sellise infrastruktuuri loomine arengumaades on vajalik, et tõsta tootlikkust, konkurentsivõimet ja ekspordi eelduseid. Mida saavutatakse rahvusvahelise standardiseerimisega? Tööstusharude piires eksisteerivate standardite olemasolu on paratamatu eeltingimus, kui soovitakse toodete ja teenuste vastavust teatud kriteeriumitele. Tööstusharude-sisesed standardid on konsensuslike kokkulepete resultaadid, milledeni on jõutud kõigi majanduse osapoolte - varustajate, tarbijate ja tihti ka valitsuse kokkulepete tulemusena. Lepitakse kokku tingimuste ja kriteeriumite osas, mida hakatakse rakendama jätkuvalt. Standardiseerimise eesmärkideks on: kaasa aidata kaubavahetusele ja tehnoloogia integratsioonile, suurendades toodete ja teenuste ühtesobivust tõsta toodete kvaliteeti ja usaldusväärsust, ning seda mõistliku hinna eest suurenda turvalisust nii tootmis- kui tarbimisetapil kaitsta loodust ning vähendada jäätmehulka
informeeritud klient on teenindajast targem. Kõnealuse situatsiooni korral on ettevõte kaotanud kliendi. Teenust puudutava informatsiooni korral eeltoodu ei pruugi alati kehtida, kuna tegemist on teenindaja ning kliendi jaoks kasuliku info vahetusega. Situatsioonist saavad kasu mõlemad – klient saab rakendust oma teadmistele ning teenindaja täiendust oma teadmistele. Infot kogutakse eraldi kliendi–, raamatupidamise– ja varustajate andmebaaside koostamiseks. Tänu relatsioonandmebaaside võimalustele on süsteem lihtne ning võimaldab kogu äritegevusest laekuvat informatsiooni kasutada ning seda ka täiendada. Interneti kasutuselevõtt on andnud võimaluse kliendile olla sõltumatu kohalikust teenusepakkujast, kuna informatsioon vajamineva teenuse või valdkonna kohta on ülemaailmselt kättesaadav. (Fitzsimmons, 1998, lk. 101)
varane kõrvaleheitmine, et vähendada nendega seotud kulutusi. Ideaaljuhul tuleks vähendada nii hea idee tagasilükkamise kui ka ebasobiva idee arendamise tõenäosust. Toote evitusprotsessi võib jagada järgmisteks etappideks: ideede otsing ja genereerimine (turu-uuringud, laboratoorsed katsetused, ajurünnakud jne). Kaasatakse ettevõtte töötajaid, tarbijaid ja väliseksperte. Tuleb kasutada ka varustajate ja turustajate teadmisi; idee valik. Erinevate ideede hindamisel arvestatakse nende sobivust ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi (ideede valikukriteeriumid on toodud tabelis 6.4.); kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine. Idee kirjeldatakse üksikasjalikult tarbijakesksetes terminites. Potentsiaalsetel tarbijatel palutakse tootekontseptsiooni hinnata
Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus varude käibevälde = × 365 müüdud toodangu otsekulud Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel. Ettevõttele on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks. Seda väljendatakse raha keskmise laekumisperioodina päevades keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood = ×365 müügitulu
Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus varude käibevälde = × 365 müüdud toodangu otsekulud Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel. Ettevõttele on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks. Seda väljendatakse raha keskmise laekumisperioodina päevades keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood = ×365 müügitulu
Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde = varude käibekordaja Seda võib arvutada ka järgmiselt: varude keskmine maksumus varude käibevälde = × 365 müüdud toodangu otsekulud Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel. Ettevõttele on oluline teada, kui kaua kulub aega deebitoridel oma arvete tasumiseks. Seda väljendatakse raha keskmise laekumisperioodina päevades keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood = ×365 müügitulu
annaabi.ee 
