Kasvas äriteenuste tähtsus, kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist. Tuleneb nii uutest side ja infotehnoloogiatest kui ka
o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse o nõudluse vähenemine traditsioonilistele toodetele o hierarhiline juhtimisstruktuur jne... 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse
2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Teenindussektori kiire kasv (disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus jne).
Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka:
tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia)
Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma
Kordamisküsimused muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses 1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted 2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud? Ajaloolised Looduslikud Majanduslikud Soodne asend tasased alad kaubanduse ja (jõeorud, jõeorud, järved, põllumajanduse mereteede mered areng lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside olemasolu 3.Iseloomusta erinev
Kõik kommentaarid