peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eestija Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja Läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus paari järgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. VAIMUELU Eesti ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas ka põliselanikeeestlaste ja lätlaste
sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surve taas talumaid mõisastada. 1760. aastate lõpul sai hoo sisse uhkete mõisahäärberite ehitamine. Sellele andis tõuke Vene turu avanemine Balti kubermangude viinatoodangule 1766. aastal. Viinapõletarnisest sai Eestija Liivimaa mõisatele üks olulisemaid sissetulekuallikaid. 18. Talurahvale oli viinapõletamine rangelt keelatud. 1820. aastatel jõudis Euroopas alanud teraviljahindade suur langus ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra. Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis
· 19.nov kell 2 Karl XII rünnakukäsk · Võit rootslastel talvituti Laiusel · 1710. a Kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu, Tallinn · 29.sept 1710. a kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, Rootsi sõjavägi alistus · Katkuepideemia 1710. a 1711. a · 3/4 elanikest suri vähem kui 150 000 inim. Põhjasõda · Valistes kaos · Endiste sõdalaste röövsalgad · Rahapuudus · 1721. a Uusikaupunki rahu: · Venemaale läks Eestija Liivimaa ning KaguSoome koos Ingerimaaga · Rootsi sai õiguse, ilma tollita, välja vedada 50 000 rubla eest vilja Kasutatud kirjandus · Õpik Eesti ajalugu · Vikipeedia (pildid) Tänan kuulamast!
Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium. Luteri usk muutus valitsevaks usuks. ·Rahvaharidus peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema kool, oluline osa oli ka koduõpetusel. Taheti ka piiblit tõlkida rahvuskeelde. 1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J
kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusel Nikolai II loobus troonist. 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon- suur eestlaste meeleavaldus ja rongkäik Petrogradis, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine: andis Venemaa Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu ajutise administratiivse juhtimise kohta. Selles määruses olid määratud ka kubermangu uued piirid. Idapiiriks jäi Eestija Liivimaa endine idapiir, kuid lõunasuunas ei jälginud ettepanek uue piiri kohta täpselt etnilist piiri. Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga.
kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusel Nikolai II loobus troonist. 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon- suur eestlaste meeleavaldus ja rongkäik Petrogradis, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine: andis Venemaa Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu ajutise administratiivse juhtimise kohta. Selles määruses olid määratud ka kubermangu uued piirid. Idapiiriks jäi Eestija Liivimaa endine idapiir, kuid lõunasuunas ei jälginud ettepanek uue piiri kohta täpselt etnilist piiri. Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga.
läbirääkimised mõlemale poolele sobivamas võtmes. Päädivad uue rahulepinuga, mis oleks täisrahu. 27.veebr 1617, sõlmitakse Stollovo külas. Rahuleping sõlmitakse pikaks ajaks kuni 1656 aastani. Ingverimaa ja kägisami lähevad rootsi iigi koosseisu. Rootslased olid hõlmanud rohkem ,kui ingverimma ( nt Novgorodi), rootslased tõmbavad enda väed nendest välja. Rootslased lõpetavad Vene poolte abistamise, tunnustavad vene tsaarina Romanovit. Venelased loobuvad enda pretensioonidest ( eestija Liiivmaale), rootslased saavad sõjakahju, ette nähtud rahas, mis iseenesest jõuab ka rootsi, said 50 000 rubla= 20 000 taalrit. Lubati toetada poola vastaseks võitluseks Kuna segadus Stockholmis suur saadetakse Ingverimaale ametnikke, saadeti ingverimaale ametnikud, kes fikseerisid, mis seal üldse toimub.Hakatakse Ingverimaad kaardistama ( varem ei teatud, mis seal täpsemalt toimus). Eesti maa ja vene vahel tuli puhvertsoon , mis oli ingverimaa. Venemaa lõigatakse ära Läänemerest
annaabi.ee 
