VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne...
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandus...
Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded Kumb on olulisem tänapäeva lapsele Eestis, kas kool või kodu? Kust saab laps olulisema kasvatuse? Kodus on laps sündinud ja sellest saati on talle hakatud õpetama eluks vajalikke kombeid ning oskusi, näiteks kuidas toitu süüa, vett juua, tualetis käia, kõndida, rääkida just selliseid toiminguid, mida me kõik tänapäeval teeme ja peame täiesti elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kas...
Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kod...
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsio...
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaat...
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
Merivälja Kooli 6. klasside õpilaste hobid Oliver Villomann Merivälja Kool 6A Laste hobid vabal ajal · Hobidega võiks alustada võimalik vara · Eelkoolis võiks hobiga tegeleda 1-2 korda nädalas · Algkoolis võiks 1-3 korda nädalas Kuidas laps hobide juurde meelitada? · Isiklik eeskuju · Pakkuda erinevaid variante · Käia proovitreeningutel või ringides · Küsida, mis hobiga sõbrad tegelevad Mida võiks hobiga tegelemisel arvestada? · Laps peab nägema eeskuju · Lapse huvi millegi vastu · Koos teha asju ja külastada üritusi Mida peaks tähele · Mis on lapsepanema? huvid · Hobist võib saada elukutse · Laieneb tutvusringkond · Hobiga peab tegelema vabatahtlikult Küsitluse analüüs ja järeldused Kokkuvõte · Minu oletused laste hobidest · Poiste hobid · Tüdrukute hobid Tänan kuulamast! Kasutatud allikad https://www.goog...
Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid Enesehinnang Kõrge enesehinnang : Inimesel valitsevad positiivsed kuj...
Platon 1) Tähtsamad faktid Platoni enda kohta: · Sokratese kõige kuulsam õpilane · Platon sündis nimekas ning rikkas perekonnas Argina saarel, Ateena lähedal · Platoni filosoofia-alane tegevus ei alanud eriti vara. On säilinud pärimus, mille kohaselt ta enne filosoofiaga tegelema asumist harrastas atleetikat ning esines isegi Isthmose mängudel; samuti tegi Platon kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased · Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr529 pKr. · Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia...
Haridus kas kohustus või võimalus? Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll. George V.Higgins Teadmised on meie kõige suurem vara ja neid saab omandada läbi kooli, kas siis läbi tavakooli või ainult läbi elukooli, see on juba iga inimese enda valik. Kool kui haridusasutus on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead sa ise minema." Tegelikult on kool mingil määral n...
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tu...
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
Milleks põhiharidus? Ants Rootslane Pole ilmselt ühelegi teismelisele võõras teema, kui hommikul kooli minemise asemel magad ja eirad ärratuskella.Mõteldes, et miks see kool nii vara peab hakkama.Kuid olenemata sellest mida me mõtleme kohustab seadus meid koolis käima, vähemalt põhikoolis kuni 17.- aastaseks saamiseni.Põhiharidus on hariduslik miinimum, ning see tuleks kindlasti omandada.Põhiharidus annab sulle aluspõhja väärtushinnangute ja algteadmiste näol, et sinust kasvaks kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui sa oled omandanud põhihariduse, siis sul on pärast seda palju võimalusi edasiõppimiseks ja enda arendamiseks juba keskkoolis.Näiteks paljud põhikooli lõpetanud isikud asuvad õppima gümnaasiumis või kutsekoolis, et omandada endale piisavalt hea haridus millega hiljem tööle kandideerida.Tööturg on põhiharidusega ...
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt l...
Abielu kriisiperioodid- põhjused ja toimetulek. Lahutus. Eksperdid toovad välja kuus kriisiperioodi: 1. Mesinädalatejärgne periood 2. Lapse sünd 3. Majandusraskused 4. Abikaasa truudusetus 5. Töö vahetamine 6. Pensionile jäämine Kriisideks ette valmistamine ja partneriga koos toimetulekustrateegiate leidmine muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad oo...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Hariduse väärtusest Vanakreeka filosoof kunagi sedastas, et tarkus on teadmine, kui vähe me teame. See lause näitab ehk kõige paremini, kuidas mina hariduse väärtusest aru saan. Kuna ma olen noor ja elu vähe näinud, ei ole veel suutnud selgusele jõuda, mida ma tegelikult arvan: mida haridus endast üldse kujutab ja mida ta peaks meile juurde andma, kes on tõeliselt tark ja haritud inimene, mis on õppimise eesmärk ja miks me seda teeme. Eestlasi ,iidset maa- ja orjarahvast, on viinud arenenud iseseisva riigini igipõline püüe teadmiste ja tarkuste poole, minu arusaama järgi akadeemilise hariduse poole. Hariduseta ei oleks me siin, kus me oleme täna. Põhiharidus on Eesti Vabariigis kohustuslik ning samuti peetakse elementaarseks, et enamik lapsi jõuab ükskord ka ülikooli. Kool ja haridus on aluseks meie edasisele elule. Lapsevanemad võitlevad nagu emalõvid, et just nende võsuke parimasse õppeasutu...
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
Kuulmispuudega lapsed Katrina Viirma Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7...
Õppigem hindama oma aega Lugupeetud kuulajad, inimesed kurdavad väga tihti, et neil ei ole aega. See paneb mind mõtlema, mille peale nad seda kulutavad. Kas te olete kunagi mõelnud, kui palju teie väärtuslikku aega kulub kuus või aastas, kui igal päeval vaadata üht 45-minutilist telesaadet? Ühes kuus kuluks selle peale peaaegu terve ööpäev ja aastas lausa 270 tundi. Kujuta ette, kui neid 45-minutilisi saateid oleks 2, 3 või isegi rohkem. Igal päeval 1 tunni raiskamine tähendab automaatselt seda, et aastast läheb kaotsi 15 päeva mitte millegi peale. Ma usun, et te kõik olete märganud, kuidas aeg lendab midagi meeldivat tehes, ja venib, kui midagi vastumeelset teed. Samas ma usun, et te pole mõelnud selle kasulikele külgedele. Te käite igal argipäeval koolis, vabatahtlikult ei teeks seda vist peaaegu pooledki, ja iga tunni lõpus ootate pikisilmi, millal kell heliseb. Seega saab öelda, e...
Kool Klass Nimi KASUTUS -JA KAPITALIRENT Referaat Juhendaja: Nimi Linn Aasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................... lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes ..........................................................
Poisid Kuni kuuenda eluaastani -Poiste ja tüdrukute vahel ei tohiks vahet teha. -Emad hoolitsevad rohkem sel perioodil -Tähtis, et oleks üks või kaks võtmeisikut, kes armastaksid ning tähelepanu keskpunktis olek mõne aasta(sisemise turvatune arenemiseks, suhtlemiseks, armastamises ja dialoogi pidamiseks) 6-13 eluaastat -Emotsionaalselt isa kõige tähtsam -Loevad pisiasjad(jalutuskäigud, grillimine jne) -Naudi, kui poeg tahab sinuga koos olla) -Ära heitu, kui poeg mängib vintsket selli 14 ja edaspidi -Poisid vajavad täiskasvanud mentorit-inimest, kes aitaks laia maailmaga kohaneda Testosteroon -Tagab nooruki kiire kasvu, tekitab tahte midagi saavutada, õhutab teistega konkureerima, tekitab vajadust kindlakäelise suunamise ja turvalise, hästi korraldatud keskkonna järele Vallandab märkimisvääresed muutused: -nelja-aastaselt õhutab aktiivsele tegevusele ja poisilikkusele -kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljate...
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutle...
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. ...
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
Sissejuhatus majandusse II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta;...
Lääne Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 2 Visioonid 1)Tallinna Lennujaam - ettevõtte visiooniks on areneda 2015. aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks Põhja-Euroopas. Kommentaar: Ettevõtte on seadnud endale suhteliselt suure eesmärgi, kuid mitte ebareaalse. Vastav visioon tooks üldises plaanis Eestile väga palju kasu. Eesti muutuks arvestatavaks transpordisõlmeks, mis ühest küljest tooks Tallinna Lennujaamale tulu, teiseks võib vajada Tallinna Lennujaam laiendamist, mille käigus oleks vaja uusi töötajaid soodustaks majanduse arengut. 2) Tallinna Vesi - olla eeskujuks igale teenindusettevõttele ja tööandjale. Meie kliendid, töötajad ja omanikud tunnevad, et neist hoolitakse. Me s...
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne ...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas om...
Tulevik ja karjäär Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan m...
Inimese tervis sõltub tema eluviisist. Ma olen selle väitega täiesti nõus, aga ei tohi ka unustada, inimene ei saa oma elu ise valida. Kui tal on võimalus tervena sündida ja elada, siis tal tuleb seda ka teha. Kui see võimalus puudub, tuleb hakkama saada vastavalt võimalustele. Kui me oleme väiksed, hoolitsesid vanemad meie eest. Juba siis saame me õppida, kuidas elada tervislikult. Heas perekonnas ongi vanemad need, kes seletavad, millised toidud on tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjum...
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisi...
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusaja...
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui s...
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud en...
HARRY POTTER See lugu sai alguse ühel täiesti tavalisel päeval. Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai...
Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma me...
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse ...
Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed. * Uhke hansaaegne * Halva mainega. hansalinn. * Elati hüttides. * Ei ole vaeste linna. * Porimülgas. * Elatakse majades mitte * Väiksem. ...
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi ...
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
