Siin kohal võiksid mängu tulla vanemad, kes utsitaksid oma lapsi veetma rohkem aega värskes õhus ning tutvustaksid neile huvitavaid tegevusi, eemal arvutiekraanist. Nagu öeldakse on terves kehas terve vaim ning kuidas muud moodi saada tervet keha kui liigutades. Kui inimesed saaks jagu oma pahadest harjumustest ning astuksid loodud mugavustsoonist välja, luues nende asemele tervislikud ja energiat andvad tavad. Indrek Valgma 12 RE
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS............................................................
õpilased näidendite, laulude ja muu sellisega, elavdasid kultuuri- ja seltsielu. (3; 7) 1926. aastal kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa. Koolijuhatajaks sai Johannes Kütt. 1928. aastal avati 5. klass. 1940. aastal muudeti kooli nimi, selleks sai Kaarli Mittetäielik Keskkool. 3. veebruaril 1943.a. suleti kool. Koolimaja võeti sõjaväe kasutusse. 1944. aastal avati kool taas, siis oli klassikomplekte seitse. (15) 1936.aastal valiti Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud Aat Valgma konkursi korras Kaarli 6- klassilise kooli õpetajaks. Vara koolielus oli Aat Valgma tegev 1980.aastani. Tulles Varale asus ta juhatama segakoori ning 1937.aastast oli tema juhendada ka näitering. Suure osa oma elust pühendasa Aat Valgma Vara lastele-noortele. (4) Puuduvad andmed, millal muudeti 5. klassiline Kaarli kool 6 klassiliseks. Samuti tekib segadusi 7 klassiliseks muutumise ajaga, sest Vara vallalehe ajalooveeru andmetel toimus muutus 1944
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
, Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76 6. Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity: an introduction.London; New York: Routledge. 7. Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet. 8. Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010]. 9. Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal 10. Moffatt, J. F. (1980). Mass media influence on first-time mothers.Mater of Arts. Texas Tech University. A thesis in mass communications.
naeru vastu muigas järv. silmitsedes karjas selles: Kergitasid oma rõõmu, "Kaasas pole karjalast?" tuulutasid elulõõmu, põsel hõiskas verevärv. Lapsehukkaja Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna
põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning põhjaosas Puiatu, Anna ja Nurme kandis Tallinn-Tartu mnt ida poole jääv ala.Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris).Paide vallas asub kaks suplusjärve Matsimäe Pühajärv ja Tarbja tehisjärv, mis on Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Sood,rabad
Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum .......................................................
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hendrik Valgma Džainismi ajalugu India traditsioonis India usundid Tarmo Kulmar Referaat Tartu 2019 Sisukord Džainismi ajalugu 1 Sissejuhatus džainismi 1.1 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses 1.2 Mahavira aegsed India usundid 1.3 Keskaegne Lõuna-India 1.4 Tänapäeva džainismi arengusuunad 1.5 SISSEJUHATUS
Aga majast üksi oleks nagu temale vähe. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus nagu tükk naise senisest elust. · Ei, see pole laimujutt, vaid tõde. Andres, noh, tema on niisugune, nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste juttude vastu ei või ma midagi. · Ah seda inimest küll! (Ei ole koma vaja.) · Tappa mitte ellu jätta. Selgemaks saada mitte käega lüüa. Teksti koostamisel on kasutatud järgmist kirjandust: 1. Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Tartu, 2006 2. Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Tallinn, 1968 3. Argo Mund, Maire Raadik, Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. -- Oma Keel 2006 nr1 4 4. Aavo Valmis, Lembetar Valmis, Eesti keele õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999 5
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhist...
tlu.ee/? LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article 5) Pehk, A. 2010. Muusikateraapia. [ 07.11.2012]. Internet: http://www.muusikateraapiakeskus.ee/eraisikule/muusikateraapia/ 6) Stojakova, Valeria. 2012. Muusikateraapia rakendamise võimalused ja takistused erivajadustega inimestega institutsioonides muusikateraapiat rakendavate spetsialistide vaatenurgast. Tallinna Ülikool. Tallinn. [ Bakalaurusetöö] LISAD Lisa 1. Katse küsimustik. Tere, olen Indrek Valgma, Saku Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ning viin läbi uurimustööd teemal ,,Muusikateraapia koolistressi leevendaja". Seoses sellega soovin viia Saku Gümnaasiumi 8.-9. klasside vahel läbi katse. Selleks soovin, et te vastaksite alljärgnevatele küsimustele. Uuringu tulemused on anonüümsed. Kõik küsimused on kohustuslikud ning valikvariantidega küsimustes tõmmake sobivale variandile joon alla. Vanus:............. Klass:............... Sugu:...............
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond XXX XXX SRXXX BUDISTLIK EETIKA Referaat Juhendaja: Piret Kirme-Valgma Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Budistlik eetika erineb suuresti tavapärasest läänelikust vaatest kõlblusele. Budistlik eetika ei seisne mitte vabaduse piiramises. See tähendab enda vabastamist kasutute harjumuste orjusest ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oska...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
2) kindlus klienditeenindaja professionaalsus, sõbralikkus, võime äratada usaldust ja tekitada kindlustunnet; 3) teenindusvalmidus õige teenindushoiak, soov lahendada kliendi probleeme ja lahenduse kiirus, paindlikkus; 4) sisseelamisvõime personaalne tähelepanu kliendile ja tema probleemidele, usaldusväärsus, hoolitsus, erivajadustega arvestamine; 5) füüsiline keskkond teenindusettevõtte hoone, sisustus, seadmed, teenindajate väljanägemine. (Katre Valgma: 62) Kvaliteediguruks tituleeritud Philip Crosby'lt pärineb sageli tsiteeritud mõte, et kvaliteet ei maksa midagi, küll aga maksab selle puudumine ja kõik tegevused, mis takistavad asju esimese korraga õigesti tegemast. Teeninduses on kvaliteedivigade parandamine väga raske, ja seda nii kliendi kui ka teenindaja seisukohast; sageli aga hoopiski võimatu, sest klient on juba lahkunud koos negatiivse kvaliteedikogemusega. Seega on teeninduses väga tähtis nii kogu
Keelekorraldustöö on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Sõnaraamatute reeglistav ja ühtlustav mõju eesti kirjakeelele algas 1918.a, kui ilmus ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". Järgmisena ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" (1925-1937). 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ,,Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999", ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" ,,Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia". 1968 J. Valgma ja N. Remmel ,,Eesti keele grammatika. Käsiraamat". 1995 Tiiu Erelt ,,Eesti ortograafia" 1997 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi ,,Eesti keele käsiraamat": ortograafia, morfoloogia, sõnamoodustus, süntaks, leksikoloogia 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a
– Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 2. Artikli autor(id). (Kuupäev, kuu, aasta). Artikli pealkiri. – või // Ajalehe nimi, artikli paiknemise leheküljed. Aasmäe, A. (21.10.2004). Uus keeleportaal aitab ja tõlgib ainsa hetkega. – Postimees, lk 6. 3. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Väljaande pealkiri. / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Ilmumiskoht: Kirjastus, artikli paiknemise leheküljed. Valgma, Ü. (2006). Vanuriaastad: demograafiline üldpilt. – Naised ja mehed. Women and men. Tallinn: Statistikaamet, lk 58–61. 24 4. Mõiste. (Ilmumisaasta). – või // Entsüklopeedia nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, mõiste paiknemise lehekülje numbrid. Tootlikkus. (1996). – Eesti Entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 477. 3.5.4
1998 Eisen, M.J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik koolile I, II. Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare
Hardi Torn VII 206 620 3850 Heidi Elisabet Soosalu VII 202 620 3850 Heigo Mõlder VII 311 620 3802 Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Šuvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Šklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Hardi Torn VII 206 620 3850 Heidi Elisabet Soosalu VII 202 620 3850 Heigo Mõlder VII 311 620 3802 Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Suvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Sklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
