"Tõrksa taltsustus" (2)

William Shakespeare

“Tõrksa taltsutus”

Krista 10B

M.R.G

Tartu 2006

William Shakespeare
1564–1616
William Shakespeare sündis 23 aprill 1564. aastal Strattfordi Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis.
27. novembril 1582. aastal abiellus William Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt.
1592 . aastal siirdus Shakespeare Londonisse, kus ta hakkas kirjutama näidendeid ja poeeme.
Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576 . Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees.
1597. aastal ostis ta oma perele suure maja.
Aastal 1611 lahkus William Londonist ning läks pensionile.
25. märtsil 1616 tegi ta testamendi ja 23. aprill 1616 ta suri.
1623. aastal avaldati Shakespeari elutöö. See koosnes 2 pikast poeemist, 37 näitemängust ja 154 sonetist.
Shakespeare’i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 37 näidendit.
Esimesse loomingujärku (1590–1600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat.
Ajalookroonikad : “ Henry VI”, “ Richard III”, Henry IV”, “Henry V” jt.
Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord , võim ja moraal, individualism ja vastutus.
Komöödiad: tuntuimad on “Tõrksa taltsutus”, Suveöö unenägu”, “ Veneetsia kaupmees”, “Palju kära ei millestki”, “ Windsori lõbusad naised”.
Shakespeare’i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare’i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde.
Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad.
Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “ Romeo ja Julia ” ja “ Julius Caesar ”.
“Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril.
Teine loomingujärk ( 1601 –1607) on Shakespeare’ loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: “ Hamlet ”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “ Macbeth ”, “Antonius ja Kleopatra ”, “Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Perioodi iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle, mis peegeldab uusaja esimest suurt kriisi, humanismi langust.
“Hamlet” – alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare’i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika “Taanlaste teos”. Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust.
“Othello” – klassikaline armukadedustragöödia.
“Kuningas Lear” – näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut.
“Macbeth” – vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest.
Kolmanda loomingujärgu ( 1608 –1612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt “Talvemuinasjutt”, “Torm”).
Shakespeare’i viimaseks näidendiks peetakse “Tormi”, mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
“Tõrksa Taltsutus”
Teadlased arvavad, et komöödia “Tõrksa Taltsutus” tekkis aastatel 1592-1594, kuid ametlikult ilmus komöödia tekst alles 1623 a foolioväljaandes. “Tõrksa taltsutust” peetakse Shakespeari ja ühtlasi kogu maailma dramaatilise repertuaari kõige enam mängitumaiks näidendiks. Komöödias on palju välist tegevust, mistõttu jääb karakterite arendamine paratamatult tagaplaanile.
Tõrksa taltsutuses mängib olulist rolli just Petruchio, kes on Shakespeare esimene suur kordaminek tegelase ülesehitamisel komöödias. Petruchio on Veronast pärit aadlik . Petruchio on julge ja reibas. Ta on tugeva iseloomuga ja sama temperamentne nagu Katharinagi.
Tegevus toimub Paduas ja Petruchio mõisas. Baptista on rikas aadlik, kellel on kaks imekena tütart. Katharina ja Bianca . Bianca on tema noorem tütar. Ta on sõnakuulelik ja õrn. Ta on sõbralik ja lahke . Ta on isa lemmik, ning tal on palju kosilasi . Kuid ta isa ei luba tütrel enne abielluda, kui tema vanem on ka endale leidnud mehe. Aga tema vanem õde Katharina on õel, temperamentne, terava keelega ja iseteadlik neiu. Sellepärast, pole tal kosilasi, sest ta on kõik oma teravmeelsusega eemale peletanud.
Kuid tema ‘täiuslikul’ õel on palju kosilasi. Siis lepivad Lucentio, Petruchio, Gremio ja Hortensio omavahel kokku, et Petruchio võrgutaks Katharina - tõrksa metskassi. Kui Petruchiol see õnnestub, siis peavad nad ainult omavahel võistlema Bianca armastuse pärast. Petruchio oli nõus tõrksat Katharinat taltsutama ka sellepärast, et Katharina oli rikas.
Siis lähebki Petruchio õdede isa Baptista juurde, tutvustab ennast ja palub tema vanema tütre Katharina kätt. Baptista tunneb kergendust ja kutsub kohe oma tütre Katharina. Katharina püüdis oma kõrkust ja õelust kasutada ka Petruchio juures, kuid Petruchio oli tugev. Ta ei teinud välja ühestki sõnast, mis Katharina ütles. Petruchio ja Katharina vaidlevad ja vaidlevad. Mõlemad püüavad tõestada, et neil on õigus. Kuid Katharinal pole võimalustki võita, sest Petruchio on vastupidavam.
Petruchio kuulutab välja pulmad , mille toimumisajaks oli pühapäev. Kusjuures Katharinal polnud sõnaõigustki. Samal ajal aga püüavad Lucentio ja Hortensio võita Bianca südant, kuid Bianca pole neist huvitatud.
Kiirelt jõudis kätte ka pühapäev. Katharina, koos isa, õe ja teiste tuttavate, saatjatega, seisavad väljakul. Ootavad ja ootavad, kuid Petruchiot ei tule ega tule. Lõpuks ilmub Petruchio kohale. Uhkete pulmariiete asemel on tal seljas vana vammus jalas vanad püksid, aga peas o uus kübar. Veel on tal roostes mõõk, mille oli ta võtnud linna relvalaost. Ja ratsu, millel ta sinna tuli oli, vana ja igasugustest haigustest räsitud. Temaga kaasas oli tema toapoiss, kes oli sama veidralt riides . Just nendes räbaldunud ja määrdunud kaltsudes astus ta Katharina ette, oma pulmapäeval ja kosis ta. Selleks puhuks oli valmis seatud uhke söögilaud, kui Petruchio võttis Katharina ja Lahkusid Petruchio mõisasse. Nende tulekuks olid valmistunud Petruchio teenrid. Tuuakse söök lauale, lambapraad. Petruchio aga hakkab väitma,, et praad on kõrbenud ja käsib selle minema visata . Niimoodi püüab ta Katharinat taltsutada, kuni tõrgub-seni süüa ei saa. Ta ei lase Katharinal magada , ei anna süüa, kogu aeg on ta vastu tõre. Ta tellib Katharinale suure tanu ja imeilusa kleidi, kuid naisele neid ei anna, vaid õrritab nendega naist. Petruchio on Kate’ juba piisavalt alandanud ja piinanud, otsustavad nad minna tagasi Paduasse Baptista mõisasse. Ühel varahommikul nad asuvadki teele. Jõuavad mõisa juurde ja Petruchio käsib Katharinal end suudelda . Alguses Katharina tõrgub, kuid lõpuks nad suudlevad. Katharina kuulas oma mehe sõna ega julgenud talle midagi vastu öelda. Ta on oma mehe ees alandlik ja üldse käitub kõigiga sõbralikult ja heldelt. Nõnda taltsutaski Petruchio Tõrksa Katharina, kasutades samasugust tõrksust, õelust ja vastikust, nagu oli käitunud Katharina.
Raamat oli väga hea. Mulle meeldis just, kuidas Petruchio kasutas naise õelust tema enda vastu. Kuid ta sai taltsutamisega väga hästi hakkama. Mulle meeldivad just sellised raamatud: komöödiad, selge sisuga. Selle raamatu juures säilis minus koguaeg põnevus, et mis nüüd järgmiseks juhtub… Shakespeare, on minu arvates üks paremaid kirjanike.