“GILGAME`S” sumeri eepos (0)

“ GILGAME `S” sumeri eepos , tuntuim Babüloonia kirjandusteos
Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. “Gilgame`si” sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 – 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr.
Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed , umbes 4000 vanad, kirja pandud 1200 –200 a. e. Kr., Vana Testament on juudi rahva ajalugu, uskumused ja legendid . Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa – Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel
Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun’i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu , kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima , neist saavad hoopiski sôbrad.
I` star , taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse , samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda .
Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks skorpioninimest, kelle silmavaade on surmav, aga seekord päästab Gilgame`si tema jumalik päritolu, ta läbib värava ja selle taga oleva 12-tunnise ôônestee, siis on ta jôudnud mäe teisele küljele, kus vôtab teda vastu nümf Sidur , kes arvab , et Gilgame`si soov surematust pärida on tulutu, jumalad on inimesed surelikeks loonud. Gilgame`s ei loobu oma soovist ja teda juhatatakse läbi surmavete Utnapi`stimi juurde. Utnapi` stim annab Gilgame`sile initsiatsiooni (täiskasvanuks tunnistamise katse) ülesande – olla 6päeva ja 7 ööd ärkvel, see on vaimse kontsentratsiooni proov . Gilgame`s jääb aga kohe väsitavast teekonnast magama ja ärkab alles Utnapi`stimi äratamisel pärast 7. ööd. Gilgame`s on ônnetu, ta ütleb, et tema magamisasemel magab surm, et teda ootab kôikjal vaid surm. Utnapi`stimi naise pealekäimisel saab Gilgame`s viimase vôimaluse – leida igavese nooruse taim. Gilgame`s leiabki selle sügavast mere pôhjast. Pärast päevast teekonda otsustab ta pisut end suplemisega kosutada, unustab lille kaldale, tuleb madu , sööb lille ja Gilgame`s peab igavesti jääma surelikuks. Mao nahaajamine igal kevadel tähendab tema noorenemist Gilgame`silt saadud lille môjul
Piibel – tuleneb kreeka keelest – byblion ­– raamat
Messias – kreeka keeles – Kristus
evangeelium – kr. k. hea sônum
patt – kr.k. – märgist mööda laskma
apostel – kr.k. – kuulutaja, saadik
angelos – kr.k. – sônumitooja
Lucifer – jumala meelevalla alt välja pääsenud langenud ingel
Jhv – nii kirjutasid juudid jumalat, sealt hilisem Jahve ja Jehoova
Adonai – isand heebrea keeles
Meie eestlaste Issand on vana kirjaviisi pärane Isand
inglastel on jumal Lord , soomlastel Herra
keerub – valvab paradiisi väravas, see on liik kôrgemaid ingleid, härja vôi lövi kehaga tiivuline olend ;heebrea keeles on kerubiim eestkostja