antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada: 1 "GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. "Gilgame`si" sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr. Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed, umbes 4000
Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Sin, Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi? Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
m.a. Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. On leitud, et just Tigrise ja Eufrati vahel asus paradiisiaed. (Mesopotaamia asub praeguse Iraagi aladel). Mesopotaamias elavate rahvaste ajaloo võib jaotada nelja ossa: sumerlased, Vana-Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Seal arenes kultuur, mis on vähemalt niisama vana kui Egiptuse oma. Sumeri rahvale kuulub maailma esimene eepos - "Gilgames" , mille sündmused on pärit 4000 tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 - 1600 a. e. Kr. (Gilgames oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr. ) 5 Sumerlased panid aluse tsivilisatsiooni nurgakivile - kiilkirjale. Näide kiilkirjast: (Nii MUL kui ka MÚL tähendavad taevatähte ) Mesopotaamia ajaloost
Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving: · Semiidi hõimud Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad. · Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi. · Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost. · Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi. 3. Semiidi rahvaste riigid a
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk
Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi? Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid