Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“GILGAME`S” sumeri eepos (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

GILGAME `S” sumeri eepos , tuntuim Babüloonia kirjandusteos
Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. “Gilgame`si” sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 – 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr.
Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed , umbes 4000 vanad, kirja pandud 1200 –200 a. e. Kr., Vana Testament on juudi rahva ajalugu, uskumused ja legendid . Abraham oli pärit Uri

GILGAME S-sumeri eepos #1 GILGAME S-sumeri eepos #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reedik Räis Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" ­ sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament ­ tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada: 1 "GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. "Gilgame`si" sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 ­ 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr. Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed, umbes 4000

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun