10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marslane
Õppematerjali autor
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik
Ei saa enam mingist realistlikust või romantilisest Undist rääkida. Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt. Ka kassid hakkavad romaanis rääkima. 1997 Brecht ilmub öösel o 1999 Huntluts – lavastas Ingo Normet 2010 Vanemuises nimega „Täna õhta kell kuus viskame lutsu“. o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima kaasa Camus ning tuleb ka zen-kihistus, mis ei paista silma, kuid on olemas. Kui rääkida psühhomodernistlikust joonest, siis see mängib kindlasti ka kaasa, kuid ei saa öelda, et Freudi mõju oleks jätkuvalt kõige olulisem. Kui uutest mõjudest rääkida, siis 60ndate ja hilisema kirjanduse puhul ei saa me mööda Kafkast. Kafka tuleb kaalumisele eriti lühiromaanis „Mõrv hotellis“. Kirjandusprotsessis on see üks tähislikumaid tekste. Mingis
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
reisima). Wilhelm töötas koduõpetajana G. De Staeli juures. 179798 ilmub kõige rohkem nende teoseid ja nad annavad välja ka ajakirju. Need ajakirjad kauaks püsima ei jäänud,. Ka nende välja antud ajakirjad olid lühikese elueaga. ,,Atheneum" ja ,,Lyceum der Schönen Kunste" Jena kooolkonna ajakirjad, seotud Schlegelitega. Saksa romantism on tuntud teoreetilisuse poolest, ja teda toetas ka klassikaline filosoofia. Saksa romantism on tähtis ka sellepoolest et ta vastavaid mõtteid ka mujal toetab. Inglismaal oli õige mitu sellist autorit kes Goethe juures käisid. Saksa romantismile (mitte jenalastele, vaid Heidelbergi koolkonnale) oli Jenalased lõid pigem teoreetilise faasi. Paljud Heidelbergi koolkonna liikmed olid olnud ka Jenas. Tegemist oli väga laialivalguv. Saksamaa avastas oma kodumaad. Rahvuslik vabadusvõitluse taust on saksamaale iseloomulik ja oluline. Vallutustest puutumata jäi Preisimaa, mis arengust maha oli jäänud
Mispärast su nina nii nüsi (,,Üle piiri", lhk. 83 - 84). Aga veel veider-uudsemalt nukrustab ta: Küll väike on mu kambrio, Veel väiksem tema aknio, Pea peal mul madal lagio, Mis mustaks teinud nõgio. Mul väike, väike kambrio, Veel väiksem, väiksem aknio, Miks undab tormil merio? Miks valus vaevleb verio? (Sealsamas, lhk. 104-105). ,,Eesti kirjanikust" - selle pealkirja all mõlgutas kord autor ise oma esimeses isikus väherõõmsaid mõtteid. See oli maailmasõja ajal ja eriti raskeks muutunud suleteenistuse norus: ,,Te olete haige, rind rägiseb, meeleheide vahib silmist!" Ei ole tujule muud väljapeasu kui Siioni sihipüüdliku meelsusvärsi parodeerimises ja selle pühendamises tiisikuse haigetele, kunstnikkudele, kirjanikkudele: Vilista, vilista, Ara vilet unusta! Elutee käib risti-rästi Isa, Poja, Vaimu ees, Siiski maitseb elu hästi, Kui saab selle kurja ilma sees Vilista, vilista! (Sic transit. . . lhk. 19)
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid