Eneseanalüüs - taju kanalid (0)

Eneseanalüüs
Tegime tunnis huvitava testi nimega taju kanalid, millest sain teada, et enamuse informatsioonist saan ma seda asja tunnetades. Järgnevad nägemine, kuulmine ja haistmine , kõik sama tulemusega. Kõige vähem infot saan selle testi põhjal maitsemeele kaudu. Ma arvan, et see test on ka enam-vähem õige tulemusega, sest järele mõeldes pean ma selle kõigega nõustuma.
IQ testis olin TOP 10 hulgas enam-vähem keskel. Samas oleks ma võinud olla ka kõrgemal, kuna viimases osas ma ei viitsinud enam sellega eriti tegeleda ja panin vastuseid nii nagu käsi arvas . Selle põhjuse tõttu oli isegi üllatav, et ma pingereas nii kõrgel olin, kuigi samas ei saa ma ka kindel olla, et kõik seda testi tõesti tõsiselt võtsid.
Vanasõnade testi järgi tuli välja, et ma olen vastasseislik inimene ehk ei rahuldu enne kui leian õige lahenduse ning pooldan koostööd. Järgmisena tuli testi järgi pealetung , ehk võidutahe. Kuna sellega kaasneb see, et sellisel juhul on vähe häid sõpru, siis ma sellega nõus ei taha olla. Järgmised 3 olid testi järgi viigis: kompromiss, eemaletõmbuv ja rahustav. Ise ma arvan, et rahustava ja kompromissi numbrid oleks võinu olla suuremad kui eemaletõmbuva omad, kuna leian enamustes asjades midagi huvitavat. Klassis olid need numbrid väga erinevad, igaühel omad erinevused, kellel missugused, see näitab enam-vähem ka nende iseloomu.
Tegime ka nii-öelda motiivi testi, milles märkisime motiivi, eesmärgi ja ressursi. Selle teemaks oli see, et miks ma tulin just Valga Gümnaasiumisse. Mina tulin Valga Gümnaasiumisse, kuna see on Valgas ainuke eesti õppekeele­ga gümnaasium ja kuna see on Valgas siis ei pea kahe linna vahel kogu aeg reisima . Eesmärk on kõigepealt lõpetada gümnaasium ja siis saada ülikooli. Ressurss on tahtejõud.
Õpitulemusi määravad väga paljud erinevad tegurid. Nad võivad olla küll väiksed, kuid nad võivad õpitulemusi siiski kõvasti mõjutada. Kõige suurem õpitulemuste mõjutaja on õpilane ise ja olulisel kohal on ka õpiharjumused. Seejärel on järjest pikk rida järgmisi tegu­reid, mille järjekord oleneb inimesest ja tema iseloomust. Näiteks mind ei häiri, kui mul õppimise ajal televiisor või raadio käib, kuna ma suudan süveneda sellele asjale, mis on vajalik, aga samas on mõne inimese jaoks sellises olukorras võimatu õppida.
Õpiharjumuste testi tulemustega ma pole eriti nõus, kuna selle järgi on mu õpiharjumused väga halvad. Asjad, mida ma ei tee või teen harva, pole lihtsalt minu jaoks õppimisel mõnes aines vajalikud, kuna ma saan ka näiteks ilma kommentaaride kirjutamiseta hea tulemuse. Seega see test pole päris õige, kuna sellega tuleb arvestada ka inimese iseloomu ja oskusi ning võimeid. Ka siia sobib sama näide, mis õpitulemuste juures on, ehk mina suudan õppida, kui raadio või televiisor kõrval käib, aga mõned inimesed seda ei suuda.
Kui õpilane oleks õpetaja jaoks mingi materjal, siis mina ütleks, et see on arvatavasti puit ja et õpetaja oleks skulptor , sest kõik õpetajad tahavad, et õpilased saaksid targaks. Puidu ja skulptoriga tõestan ma seda nii, et skulptor teeb puidust skulptuure. Samas kui õpilane ei viitsi korralikult õppida, läheb õpilasel pärast kooli oma eluga raskeks, kuna natuke rohkem tööd tehes oleks saanud ka natuke parema elu. Skulptuuriga on selle kohta selline väide, et kui valmis tööle kaitsekihti (näiteks vihma eest) ei pane, siis skulptuur võib hakata vihma ja jää mõjul pragunema ja hiljem läheb katki.