Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vana-Kreeka ajalugu - sarnased materjalid

ukogu, aristokraatia, domineeri, maail, sparta, ateena, jook, tegevusala, minose, riigiametnikud, idus, sokrates, rgeim, kreeklased, ngud, egiptus, bulee, karjakasvatus, andreion, lluharimine, mber, aasia, linnriik, riietuse, valitsemiskorraldus, heliaia, palestiina, hellenism, faalanks, kitoon, efoor, jooksudistants, spordiv, seej, leidsid, orjad, ljar
thumbnail
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp ­ tsivilisatsiooni uus algus. · Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk ­ 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine(aristokraatia), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul ­ kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa ­ linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur ­ Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at ­ I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX ­ IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III ­ I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. ­ V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ­ ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks ­ minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Kreeta Minose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused olid: lossid (tuntuim on Knossos), mis olid võimu-, usu- ja majanduskeskused, losside ümber kujunenud rahvarohked linnad, kiri (nn lineaarkiri A, seda ei osata kahjuks tänapäeval lugeda), sõjakate joonte puudumine (lossid olid kindlustamata, pole leitud relvi, kunst oli rahumeelne ja elurõõmus)

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine ­hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta ­karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 ­ 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 ­ 421) ................................................................... 32

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka ajalugu

3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka ajalugu

tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud)

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 ­ 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 ­ 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr ­ kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Kreeka ajalugu

thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Vana-Kreeka

alustanud Väike-Aasia lääneranniku Kreeka linnadele. Kreeka-Pärsia sõdade tulemused: Pärsia tunnistas Kreeka poliste iseseisvust: Balkanil Eugeuse mere saartel Väike-Aasias Iseseisvuse säilitamine: tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kreeka ajalugu

üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. * Kuid nad suutsid hiljem nad Salamise merelahingus maalt välja saata.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka

Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka

Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid. Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks. Türannia Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

· kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine ­ doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased ­ Minos ­ Mükeene ­ Kreeta ­ Achilleus ­ kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos ­ kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid ­ suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia ­ valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ­ ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia ­ kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena ­ Demokraatia näide Türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid ­ võõramaaalased Perikles ­ rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena)

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka

Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid ­ rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised ­ sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika ­ Polise asjadega tegelemine ­ iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek ­ võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia ­ tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi ­ tasuta) Demokraatia ­ Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ­ ainuvalitsus. Sparta ­ riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-kreeka

 järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri  Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B  Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss  Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks.  See jaguneb:  Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel  Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr)  Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub kreeklaste püsivaks alaks  Rauaaeg  Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa  Välissuhtlus vähenes märgatavalt  Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr)  Valitses aristokraatia  Kujunesid linnriigid, polised

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana - Kreeka

rahvad peale kreeklaste, polis ­ tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet ­ kreeka tähestik, akropol ­ linnriigi keskus, agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia ­ paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion ­ aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ­ ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia ­ hirmu valitsus, monarhia ­ riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat ­ sparta kodanik, hopliit ­ raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik ­ enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia ­ spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne ­ lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia ­ rahvavõim, strateeg ­ väejuht, ateena mereliit ­ pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog ­ lapse õpetaja, oraakel ­

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja ­ Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad ­ tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka ­ 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus Maratoni lahing ­ 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka uurimustöö

Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka

asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik ­ võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik ­ rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka

a)Kreeta ­ Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 ­ 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 ­ 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 ­ 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 ­ 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia ­ rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia ­ rahva võim Ateenas. c)Türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia ­ väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus ­ jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon ­ Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades ­ Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter ­ Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm

Ajalugu
552 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanakreeka

vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted ­ puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr ­ Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr ­ Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr ­ tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr ­ olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr ­ Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr ­ Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr ­ Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr ­ Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr ­ Kreeka ­ Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. ­ Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr ­ Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana Kreeka

*See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. *Kõigil kodanikel oli ka õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega.

Ajalugu
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun