ESMi kaudu, kus EKP ostab kokku eurotsooni riikide võlakirju. Kriisi mõju ei piirdunud üksnes majandusraskustega riikides, mida see kõige enam puudutas. Sel oli ka ulatuslik poliitiline mõju 8 riigis euroala 17 riigist ning viis valitsuse vahetumiseni Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Sloveenias, Slovakkias ja Hollandis. 9. Euro kui maailmaraha, riikide valuutareservid, valuutade vahetuskursid. Euro on ühisraha, mida (praegu) kasutab 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kõik koos moodustavad euroala. Euro kasutuselevõtmine 1999. aastal oli oluline samm Euroopa lõimumisel. See on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi: praegu kasutab eurot ja naudib selle eeliseid umbes 337.5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ning see arv suureneb veelgi, kui teisedki ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal
Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss
hoida inflatsiooni kontrolli all ja et koordineerida vahetuskursipoliitikat kolmandate riikide suhtes. ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteemi moodustavad kolm peamist tunnusjoont: · Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) · Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) - iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda +/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise.
( vaegväärtuslikud mündid ), turu ja emiteerija ühine garanteeritus ( enamik tänapäeva rahast ) ja üksnes turu poolt garanteeritus. Kui raha liigitada vastavalt tema arengutasemele, saaksime kolm põhiliiki: kaupraha, tavaline raha ja väärtpaberid. 7 5. VALUUTA VAHETUSKURSS Igal valuutal on siseturul hüvise vastu vahetamisel kujunenud keskmine vaheväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Sellest tulenevalt võiks arvata, et valuutade vahetuskursi aluseks ongi vahetavate valuutade ostuvõime erinevus. Tegelikult korrigeeritakse vahetuskurssi veel väga paljude lisategurite arvessevõtmisega. Vahetuskurss sõltub veel rahasüsteemi liigist ja raha usaldatavusest. Osade rahasüsteemide puhul on kasutusel fikseeritud vahetuskurss. Riigid ( keskpangad ) on kohustatud sellega valuutat ostma ja müüma. Eestis on fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Erinevatel rahaliikidel on erisugused intressimäärad ja vahetusreeglid
Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile. Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist: - kõrvaldatud on eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk - ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks - vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud - vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid
Rahvusvahelised maksed Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro
Valuuta Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on pidevalt muutuv siis nim rahaühikut vabaks ehk sujuvaks kursiks. Valuuta väärtuse määratakse nn valuutaindeksi kaudu. Valuuta väärtus määratakse mingi teise maailmariigiühiku suhtes. Noteeritud kurss- nim raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel Noteeringud jagunevad: · Otsene noteering- valuutakursina antakse välisraha ühikule ( 1 USD ) vastava kodumaise raha hulk ( näide ) · Pöördnoteering- kodumaisele rahaühikule antakse vastav välisraha hulk Pariteetsed- otsene- ja pöördnoteering on teineteise pöördarvud Risttabel- valuuta väärtuste võrdlemist hõlbustav tabel nn ( kus esitatakse nii otsesed kui ka pöördkursid) Inflatsioon Inflatsioon- üldine hinnataseme tõus ( inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest vähem kaupa osta ehk euro on varasemast väärtusest väiksem Hüperinflatsioon- väga kiire in...
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist. Olulisemad tulemused saab kokku võtta järgmiselt: kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk ; ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele;
ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Fikseeritud ehk püsiv vahetuskurss selle puhul on riik kehtestanud omamaisele rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid. Ujuv vahetuskurss koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad
Komitee töö tagajärjel sündinud Delors'i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. Esimene etapp oli aastatel 1990-1993. Selle käigus tugevdati ERMi (1979. aastal Euroopa rahasüsteemi osana käivitunud valuutakoridor Vahetuskursi Mehhanism) süsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele. Teine etapp oli aastatel 1994-1998 (pidi esialgu lõppema 1996.aastal). Selle alguses tegevust Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute EMI) peakorteriga Frankfurdis, mille presidendiks nimetati prantsuse rahandusteadlane Alexandre Lamfalussy. EMI ülesandeks sai EMU kolmanda etapi ettevalmistamine, mis peamiselt tähendas hoolitsemist selle eest, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksid konvergentsikriteeriumitele
Krooni bilansi vastavus kattevarale:1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Kattevara kasutatakse raha garanteerimiseks, et raha oleks usaldatav. Kattevara: 1)kuld 2)konverteeriv valuuta 3)muud finants-ja füüsilised aktivad 19. Valuutakomitee süsteemi olemus- Valuutakomitee süsteem eeldab krooni kattevara 100% olemasolu. 20. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid- Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel- Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires. 22. Inflatsiooni mõiste- on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 23. Inflatsioonimäära mõiste- on hindade taseme muutuse määr, mida väljendatakse %- na aastas. 24
Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta) 3 valuutat (Prantsuse frank, Taani kroon, Belgia frank) olid pinge all 1993 kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemik +/-15% Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Ülemkogu kohtumine 1988. aasta juunis Hannoveris Esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors Majandus- ja rahaliit (EMU) 1989. aasta aprillis sõnastati EMU eesmärgid ja selle etapid I etapp (1990) siseturu kujundamine II etapp (1994) Euroopa Rahainstituut, EKPS, eurole ülemineku planeerimine III etapp (1999) üleminek eurole
Börsid-toimub kapitali ost ja müük Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturud 2) väärtpaberiturud New Yorgi, Londoni ja Tokio väärtpaberibörs ja valuutaturg Võlakirjad ettevõte laenab raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma teatud aja möödudes Aktsiad sellega omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte arendamisel. Rahvusvaheline Valuutafond- IMF- eesmärk: · Soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd, · Hoida valuutade vahetuskursi stabiilsust, · järelevalve riikide majanduse üle · finantsabi majandusreformide elluviimiseks EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM Põhieesmärk ühtsete reeglite alusel toimiv EL siseturg 1958-Euroopa Majandusühendus 1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade
majanduslanguse pärast Teist Maailmasõda. Väliskaubandus Alates 1970. aastate algusest on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 681,1 miljardini 2008. aastal. Sellise kasvu põhjuseks on erinevad tegureid, kuid olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis
fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61. Tööhõivemäär 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd 64. Devalveerimine /revalveerimine- on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtusesse./ on valluuta kallinemine fikseeritud kursi tingimustes, mille tulemusena kodumaine valuuta väärtus kallineb teiste valuutade väärtuste suhtes. 65. Maksebilanss on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema reidentide ja teiste riikida residentide vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga
Väärtpaberid jaotatakse kolme gruppi: omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad; võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad; ostu- ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. Optsioonid. Nagu eelnevalt mainitud, et väärtpaberiturg on riskantne, siis siinkohal tahaksingi välja tuua mõned riskid: Valuutarisk Välisvaluutas arvestatavate investeeringute korral eksisteerib oht, et klient saab sellistelt investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või majandusvaldkonna halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms. Hinnarisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberi või muu vara, millesse ta on investeerinud, väärtuse
Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda.
Selle toote hinda on kerge võrrelda kuna antud toode on nii laialdaselt maailmas levinud. Päris maailmas pole aga lugu kuidagi nii kerge. On palju kulusid, mis tulevad veel lisaks kui hindu võrrelda otse, nendeks võivad olla transpordikulud ja ka näiteks kaubandusbarjäärid. Põhiline idee on aga see, et kui nominaalsed vahetuskursid hajuvad, siis eri riikide valuutad seisavad silmitsi survega oma kurssi muuta. Üle väärtustatud valuutadel on surve odavneda, ala väärtustatud valuutade jaoks on surve aga kallineda. Olukord läheb veelgi keerulisemaks, kui tulevad mängu valitsuste poliitikad, mis võivad kahjustada normaalset vahetuskursside tasakaalustatust. Valitsuste poliitikad ning nende mõju kurssidele on ka sageli põhjus miks kauplemiste puhul tekivad vaidlused. Majandusteadlased ning seadusandjad on rohkem huvitatud kasutatavast reaalsest vahetuskursist, mida mõõdetake valuuta üldisema joondumise puhul maailmas.
3. Milline on spetsiifiline mõju teie ettevõttele, kui Eestis kehtiva valuuta väärtus langeb sama valuutat kasutavates riikides? Põhjendage. Teiste riikide valuuta langus (kes kasutavad sama valuutat, mis Eestis) võib tingida selle, et tootmiseks vajalikku materjali oleks kasulikum hakata nendest riikidest sisse ostma. 4. Milline on spetsiifiline mõju teie ettevõttele, kui Eestis kehtiva valuuta väärtus langeb või tõuseb teiste valuutade suhtes? Põhjendage. Valuuta tõus tähendaks tööjõu maksumuse suurenemist ja valuuta langus vastupidist. Kui kurss on meie jaoks soodne, on kasulikum materjali importida. 5. Milline on teie ettevõtte maksustruktuur (millised maksud puudutavad teie ettevõtet ja kui suurel määral)? Millised maksumuudatused on teie ettevõtet lähiminevikus mõjutanud, milline ja kui suur see mõju on olnud? Millised muudatused tulevikus mõjutaksid teie ettevõtet ja kui suurel määral
Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad : 1.Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb. 2.Raha- ehk monetaarpoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta
rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss. Valuutakomitee kohustuse sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgkvaliteediliste välisvaluutareservidega. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. 20. rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires. 22. inflatsiooni mõiste ... on hindade teatav kasv, mille tulemuseks on ostukulude suurenemine pakutava kauba suhtes. Väljendub ka töötasu kasvus ja toodangu kallinemises ning raha ostujõu languses. 23. inflatsioonimäära mõiste ... on hindade taseme muutuste määr. Väljendub protsendina aastas. 24
-maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. -töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul MUST-kriminaalne HALL-seadustest kõrvale hiilimine SKPriigiterritoorium RKP resedentide järgi Ostujõu pariteet(PPP)- võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused. Võimaldab paremini mõõta nende tegelikku väärtust ja võrrelda riike. SKP miinused: - ei näita varimajandust - riikide rahvaarv on erinev - hinnataseme muutused - valuutade ostujõu erinevused - vabajaväärtust ei arvesta - ei arvesta keskkonna saastatust ja muid negat. Välismõjusid - skp väärtust võivad mõjutada klimaatilised tingimused - skp ei näita milliseid kaupu mis proportsioonides toodetakse ül. Netoeksport= puhaseksport SKP= kulutuste meetotil SPP=skp-amo.. Isiklik sääst= sissetulek-tarbimine KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID: -eratarbijad ehk kodumajapidamised -ettevõtted -valitsuse kulutused -puhas eksport
2. Rahvusvahelist kauplemist kaubagruppide osas reguleeritakse WTO kaudu. 3. Riigid kehtestavad oma turu kaitseks piiranguid impordile a)Toll kaupadele kehtestatud sisseveo maksud riikidel. b)Kvoodid koguselised piirangud sisseveetavale kaubale. c)Kaudsed piirangud dokumentatsioon, haiguspuhang. d)Suhtlemiskeeld riikide poolt kehtestatud kauplemiskeeld mingi piirkonna/riigiga. e)Rahvusvaluuta devalveerimine rahaväärtuse langetamine teiste valuutade suhtes. *Otsese kaupade liikumise asemel on tänapäeval rohkem liikumas raha, millega viiakse läbi otseinvesteeringuid. 16. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID(tekkinud pärast II mm) ...riikidevaheline ühendus koostöö tegemiseks mingis eluvaldkonnas: *Poliitilised teevad koostööd arutelutasandil, otseseid kohustusi võetakse vähe. - ÜRO, OSCE, Balti assamblee, Põhjamaade nõukogu *Sõjalised ühendused organiseeritud kaitseeesmärgil
*kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid :
Austraaliaga, P.-Ameerika Kariibia ja L.-Ameerikaga, Euroopa Vahemeres ja Aafrikaga. Poliitika: 17-18saj oma turu kaitsmine(siiamaani korea ja jaapan). Üldiselt piiratakse importi ja toetatakse eksporti,et säilitada inimeste tööhõivet. Tollimakse-maks,mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, toormel odavam. Kvoot-piirangud, teatud kaupadel,kogused Embargo- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Devalveerimine-vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes Kaudsed piirangud-tervisekaitse,turvalisus,sisereeglid,dokumentatsioon Usas vabakaubandus,sageli tollipoliitika ja muud meetmed,välishangete määrus lubab töötada odavat tööd välisriikides, toob elektroonikatööstust. Välismaised otseinvesteeringud: välisinvestorite rahapaigutus mingi riigi v regiooni ettevõtte põhivarasse. Suure osa investeeritakse L.Ameerikasse ja kariibi piirkonda,ka ida-aasiasse., enim on kanadas.
mahutuskoht. Eelmise aasta lõpus vähenes USA 10aastase võlakirjade intress 2%-ni, mis oli madalaim tase alates 1954. aastast. See viitab sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ning mõjutab omakorda Hiina, Venemaa ja Jaapani valuutareserve. Kui viimasel ajal on paljud turud kukkunud, on USA võlakirjadeturg tõusnud rekordtasemele, kui aga kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaliigid tõusevad ning dollar võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, see aga tekitab USA valitsusel probleeme, et katta oma eelarve puudujääke, dollari väärtuse langemine toob kaasa inflatsiooni. Kui Hiina ega teised riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060. aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti.
saavatesse ettevõtetesse Ida-Euroopa.s · LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. LHV Pank haldab mitmeid erinevaid fonde, nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt fondivalitsejatelt. LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1
kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd, nõustada liikmesriike majandus ja finantspoliitikas, arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule, aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside stabiilsust, toetada liikmesriike maksebilansi ajutise puudujäägi korral krediidiga. Tegevus (2) IMFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks
Tööandjad nõustuvad-hoiavad kokku sotsiaalmaksu maksmisest.Töövõtjad nõustuvad-saab rohkem raha kätte(bruto).Ümbrikupalk töötajale-jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest ja vallandamishüvitistest;ei ole võimalust pangalaenu saada;emapalk on väiksem.WTO-Maailmakaubanduse Organisatsioon-saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord,kus kõiki partnereid koheldakse võrdselt,Eesti osaleb.IMF-Rahvusvaheline Valuutafond-soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust,Eesti osaleb.EMÜ-Euroopa majandus- ja rahvaliit- võtta kasutusele ühisraha ja rahapoliitika, Eesti osaleb.K.Ojuland 4 vabadust:1)kaupade vaba liikumine- kaubandustõkete kaotamine liikmesriikide vahel.2)teenuste vaba liikumine 3)kapitali vaba liikumine-kõrvaldada kõik piirangud,mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel.4)isikute vaba liikumine- ei ole võimalik sisepiiride olemasolu või üksikisikute liikumist takistada.
Eesti 1992.a. OSCE käsutuses pole sõjalisi üksusi; püüab ennetada konflikte, ohjata kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele OECD Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Asutatud 1961.a. Peakorter Pariisis. Eesti on liige 2010.a sügisest IMF Rahvusvaheline Valuutafond. Asutatud 1944.a, peakorter Washingtonis. Eesti liige aastast 1992. 184 liikmesriiki. Eesmärk: soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada maailmamajanduskeskkonda. Prioriteedisk praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1
• Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital) Turumajandus. Majandusringlus Turumajandus. Raha • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha Turumajandus. Valuutad Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas. • Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis. Turumajandus. Ajalugu ADAM SMITH • 1776
Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid:
Riigisektor- avalik sektor- 1. sektor Sotsiaalsüsteem · toetada kõike võrdselt (vanurid, puudega, lapsed) Rikkad-maksumaksjad Vabaturumajandus- riik sekkub vaid maksudega, muidu vaba. Inflatsioon. Raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus Devalveerimine- raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju impordile ja ekspordile kui raha väärtus langeb, siis eksport pdavneb ja kasu saadakse tehtud töö (toodete) eest vähem ja inport kallineb, sest importijatel endiselt sama kurss Miks euroliini tugevus on halb? eksportijale kahjulik, sest tootmine siin on kallis ja väljas müüa odav ja vastupidi. MAKSUD Eesmärgid · et riik saaks toimida · sotsiaalne õigus
käibe kui ka tehingute mahu osas. Valuutaturul pakutavate instrumentide arv on samuti pidevalt kasvanud 16.Millised asjaolud kujundavad rahvusvahelisel valuutaturul valuutakursse? Globaalsed tegurid ja kauplejate tegevus. Tegurid, mis mõjutavad valuutakursside kujunemist on peamiselt kaks: pikaajalises plaanis fundamentaalsed tegurid ja lühiajalises plaanis kauplejate tegevus. Fundamentaalsed tegurid kujutavad endast sarnaselt aktsiatele globaalsed tegurid, mis on seotud valuutade omanike ehk siis riikide või majanduspiirkondade makromajanduslike näitajatega: - finantsilised tegurid peamisteks finantsilisteks teguriteks, mis suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. - üldmajanduslikud tegurid suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks
kuldkrediitkaart) Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda) 28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal. 29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: USD / EUR =1,44. 30. Valuutakursi muutuse mõju ostujõule - Kui meie enda valuuta nõrgeneb, siis välismaalt kahaneb ja vastupidi. Praegu on reisimine usasse kallim, Inglismaal nael on
Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid. Rahasüsteeme saab hinnata reguleerituse, likviidsuse ning usaldusväärsuse kaudu. 4. Kullastandard 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. 1879. aastat loetakse kullastandardi alguseks, see säilis kuni 1913. aastani. Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli ainuke reservvahend. 1 Kullastandardi tekkeks oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Tulenevalt kulla homogeensusest on vahetuskursid üheselt määratud. Kullastandardi mehhanism on lihtne ning toimib automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad.
hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 16. Devalveerimine ja revalveerimine Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga. Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks müüme rootsi krooni. Jagame 50 vahetuskursiga. 18. Majandussektorite olemus ja liigid ja näited, mis ettevõtted sinna kuuluvad Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad: erasektor, avalik sektor Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad:
vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad
(Vene- Gruusia sõda 08.08.2008) OSCE sessioon Berliinis Saksa Bundestagis OECD · Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · Asutatud 1961 · Eesti on liige 2010. aasta sügisest · Peakorter Pariisis OECD LOGO PEAKORTER PARIISIS IMF · Rahvusvaheline Valuutafond · Asutatud 1944, peakorter Washingtonis · Eesti liige aastast 1992, 2011.a. 184 liikmesriiki · Tegevuse eesmärk: soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailamajanduskeskkonda IMF peakorter Washingtonis IMF · IMF-i prioriteetideks praegu (2011) JÄTKUSUUTLIK ja STABIILNE MAJANDUSKASV ja FINANTSKRIISIDE ärahoidmine · Peamised tegevusvaldkonnad: majanduspoliitika seire, finantsabi IMF IMF-i tegevdirektor 2011 Christine Lagarde Christine Lagarde IMFi istung Aitäh kuulamast!
suletud mitte. 23' * Inflatsioon - üldise hinnataseme t6us või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine 24. * Inflatsioonimäär - hindade taseme muutuste määr. Viiljendatakse % aastas 25. Inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator Inflatsiooni peamine indikaator on tarbijahinnaindeksi muutumine, kuid seda näitab ka rahvusvahelisel turul kasutatava raha vahetusväärtuse alanemine teiste valuutade suhtes. Inflatsiooni p6hjustab töötasu kasv ja toodangu kallinemine ning raha ostuj6u langus. 26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive, maksebilansi tasakaal jms. Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata. Täidesaatjaks on keskpank. 27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja
kasumid kodumaisesse valuutasse. Lõviosa ehk 95% valuutaturgude käibest tuleb kauplemisest kasumi eesmärgil ehk spekuleerimisest. Enamik kauplejatest keskendub kõige suurematele ja likviidsematele valuutadele, milleks on USA dollar, Jaapani jeen, Euro, Suurbritannia naelsterling, Šveitsi frank, Kanada dollar, Austraalia dollar ja Uus-Meremaa dollar. Üle 85% käibest moodustab just nende valuutadega kauplemine. All on ära toodud tabel valuutade sümbolite ja tavapäraste nimetustega: Sümbol Riik Valuuta Hüüdnimi USD Buck Ameerika Ühendriigid dollar EUR Fiber Euroala liikmed euro JPY Jeen Jaapan jeen
(Hirjel 1996) Valuuta väärtust mõjutavad inflatsioon ja vahetuskurss. Inflatsioonirisk on see, kui inflatsioonimäär erineb ootuspärasest ja see avaldub ettevõtte rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid. Inflatsiooni korral peavad kaupade hinnad tõusma kiiremini kui nende tootmiseks tehtud kulud. Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale kahjulikuks ja teisele kasulikuks. (Hirjel 1996) Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009)
eraorganisatsioonidki. Rahvusvaheline reservvaluuta, - On olemas teine valdkond, kus ringleb maailmaraha. · Siin on tegevuse subjektideks riigid. · Sellisel juhul maailmaraha, mis moodustab riikide valuutareservid, kasutatakse maksebilansi defitsiidi katmiseks, laenudeks, krediidiks, abiks jne. · Sellel tasemel on tegu riiklike finants-operatsioonidega, subjektideks on riigid/valitsused. erinevate valuutade positsioonide muutumine nendes rollides - Esimeseks maailmarahaks olid väärismetallid: kuld ja hõbe. Kulla ja hõbeda väljatõrjumine ja asendumine rahvuslike valuutadega selles rollis oli keerukas ja pikaajaline protsess Rahvusvaheliseks said nende riikide valuutad, mille majandusel oli suurem kaal; nende valuutat vahetati kulla vastu stabiilse kursi alusel. Teiste riikide valuutad ei saavutanud sellist positsiooni ja võivad esineda
20 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi määramine Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind. Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks? Kas kõikide riikide keskpangad? Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes. 21 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskurss on tähtis näitaja mitmes suhtes: 1. Kaubavahetus Mida rohkem kroone on vaja dollari ostmiseks, seda kallimad on näiteks USA kaubad Eesti turul ja vastupidi. Näide: Aastatel 1993-2008 tõusis $ hind 11,5-1t EEK-lt peaaegu 19-ni ja langes jälle 9,8-ni. Täna 10,411 kr. 2. Inflatsioon.
1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal. 1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11. Teised kas polnud kriteeriume täitnud (Kreeka) või ei olnud osalemisest huvitatud (Suurbritannia, Taani, Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011.
Hinnatase majanduses on laia hulga toodete ja teenuste võrdlus valuutas. Kui hinnatase tõuseb, kulutavad inimesed ja majapidamised enam ostmaks oma nädalaseks tarbeks tooteid ja teenuseid. Selleks, et säilitada samal tasemel likviidsust kui enne hinnataseme tõusu, tuleb neil omada enam raha. 29. Ühe hinna seadus Ühe hinna seaduse (Law of One Price) ei saa turul müüa sarnast kaupa erinevate hindadega 30. Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet (purchasing power parities) on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. See tähendab, et kui konverteerida üks konkreetne rahasumma erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik selle eest omandada ühesugune "ostukorv" kaupu ja teenuseid. Teisisõnu: ostujõu pariteet on selline valuutade konverteerimise kurss, mis elimineerib erinevate riikide hinnataseme erinevuse. Seega, kui erinevate maade kulutused SKP järgi konverteeritakse ühisesse
Kvoot- väliskaubanduse mahuline piirand, mille korral kehtestatakse sisseveo maksimaalse koguse piir; ekspordikvoodi korral piiratakse väljavedu WTO (World Trade Organisation)- eesmärk on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimsaalsed. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund)- peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha- ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel oma abi majandusprobleemide lahendamisel. 4 VABADUST e tootmistegurite vaba liikumine- kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamine EL-i liikmesriikide piires
5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks olema raha) Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus. 7.EURO +/- *vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu *vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele *ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid. *eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust *valitseb struktuurne tööpuudus *uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on
Toimis 1. maailmasõjani ilusti, hiljem pidid rigid sellest loobuma, sest sõjatööstus vajas palju lisaraha ja enam ei peetud kinni kulla hulgast, kullastandard lagunes. Üritati hiljem taastada, aga ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutanud (riikide suhted oli teised peale sõda) 3. Bretton Woods Loodi IMF Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem Teiste valuutade kurssid olid seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts kulda oli 35 $. Ülejaanud valuutad oli seotud dollariga. Toimis üsna pikalt päris hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $ heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed raskused. USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale. Bretton Woods hakkas lagunema.
heaolutasemega põhjalikumalt. · SKP kui absoluutsuurus ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Lahenduseks oleks kasutada arenguindikaatorina näitajat SKP ühe elaniku kohta. · Hinnataseme muutused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, sest hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. · Valuutade ostujõu erinevused. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse (enamasti USA dollaritesse). Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt turustatavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste (juuksuriteenused, restoranide hinnatase, eluasemekulutused jms) hindade erinevusi. Samuti on vahetuskursid mõjutatud
annaabi.ee 
