Rahvusvahelised organisatsioonid (0)

Rahvusvahelised organisatsioonid

NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon

Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004
Asutajaliikmed : Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg ; Prantsusmaa, Suurbritannia , Itaalia, Portugal ; Taani, Norra, Island
Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. („Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu“ – artikkel 5)
Relvajõud – maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.
Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all
NATO struktuur jaguneb:
1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president , kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE
2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU
NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid.

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS . Peasekretär Ban Ki- moon . Eesti ühines 1991.a.
Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme
ÜRO struktuur
1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele
2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks
3.Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi
5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume
6. Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretär, kes valitakse 5 aastaks
Etteheiteid ÜRO-le: liigne bürokraatia; asjaajamise aeglus ; vähene efektiivsus; puudub sunnimehhanism , millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ellu viima

ÜRO juurde kuuluvad valitsustevahelised organisatsioonid:

WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon – reguleerib riikidevahelisi kaubandussuhteid. Loodi 1995.a.Peadirektor Pascal Lamy (2011), peakorter Genfis (Sveits). Eesti WTO liige 13.11.1999
WHO – Maailma Terviseorganisatsioon. Loodi 7.04.1948.a. (7.aprill tähistatakse maailma tervisepäeva). Eesti WHO liige 1993.a.
UNICEF – United Nationts International Children ’s Fund – ÜRO lasteorganisatsioon. Loodud 1946.a., Eesti 1994.a. Rahvusvaheline UNICEFi päev 31.10. Eesmärk: läbi heategevuse toetada laste sotsiaalsete vajaduste paremat rahuldamist ning kodanikuühiskonna arengut
FAO – Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
UNESCO - Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon. Allkirjastati Londonis 16.11.1945, jõustus 04.11.1946. Tegevuse eesmärk: ülemaailmne koostöö hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. Eesti Unescos 14.10.1991
ILO – Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Loodud 1919.a. Pariisi rahukonverentsil. Eesti ILO liige 1921, taasiseseisvunud EV 13.01.1992
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutatud 1975.a. Alusepanijad NATO ja Nõukogude bloki riigid ühiselt. Eesti 1992.a. OSCE käsutuses pole sõjalisi üksusi; püüab ennetada konflikte, ohjata kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele
OECD – Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Asutatud 1961.a. Peakorter Pariisis. Eesti on liige 2010.a sügisest
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond. Asutatud 1944.a, peakorter Washingtonis. Eesti liige aastast 1992. 184 liikmesriiki. Eesmärk: soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada maailmamajanduskeskkonda. Prioriteedisk praegu – jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv , finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde

EL – Euroopa Liit

27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a.
Valitsemisinstitutsioonid:
1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) – institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.
2.Euroopa Komisjon – institutsiooni kuulub üks esindaja/ volinik igast liikmesriigist, kelle nimetab liikmesriigi valitsus ja kinnitab Euroopa Parlament. ÜL: koostab seaduseelnõude ettepanekud; viib ellu EL poliitika, täidab eelarvet. Komisjoni juhib president, 2004.a Jose Manuel Barroso ; Siim Kallas – Euroopa Komisjoni transpordivolinik
3.Euroopa Parlament – institutsiooni kuuluvad liikmesriikide kodanike valitud esindajad. ÜL: hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, on õigus avaldada tervele Euroopa Komisjonile umbusaldust.
4.Euroopa Kohus – institutsiooni kuuluvad kohtunikud igast liikmesriigist. ÜL: lahendada liikmesriikide, EL institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute õigusvaidlusi