Riigivõlakirjad (1)

Riigivõlakirjad – kas atraktiivsed investeerimisobjektid, kindel ja turvaline rahapaigutus või hoopis mõttetu investeering ? Tooge näiteid maailma “turvalisematest” riigivõlakirjadest – USA, Saksamaa
Mitme riigi majanduses on oluline koht riigivõlakirjadel, toetades nii riigi kapitalituru arengut, pakkudes väikese riskiga investeerimisvõimalust näiteks eraisikutele. Põhjamaade börsil on valitsuse võlakirjad väga populaarsed , eriti just aktsiahindade languse ajal. Riiklikud võlakirjad on riigile üheks rahaliste vahendite teenimise meetodiks.
Igal asjal on oma head ja vead, nii riigi võlakirjade puhulgi. Olulisemad riskid on valuuta - ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine.
Kui riiklikel võlakirjadel on väike riskitase, see tähendab, et riigi võimalused pankrotiks on vähetõenaolised, aga, see ei kehti siiski iga riigi kohta, suurt rolli mängib siin finantssüsteemi usaldusväärsuses ja poliitilisest situatsioonist. Venetsueela riigivõlakirjade risk on kindlasti suurem kui USA-l.
USA võlakirjad on olnud pikka aega mitme riigi välisvaluuutareservi meelepärane mahutuskoht. Eelmise aasta lõpus vähenes USA 10aastase võlakirjade intress 2%-ni, mis oli madalaim tase alates 1954. aastast. See viitab sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ning mõjutab omakorda Hiina, Venemaa ja Jaapani valuutareserve.
Kui viimasel ajal on paljud turud kukkunud, on USA võlakirjadeturg tõusnud rekordtasemele, kui aga kui riigivõlakirjad ükskord kukuvad, siis teised varaliigid tõusevad ning dollar võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, see aga tekitab USA valitsusel probleeme, et katta oma eelarve puudujääke, dollari väärtuse langemine toob kaasa inflatsiooni. Kui Hiina ega teised riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060 . aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti .
Hetkeolukorras on Hiina oma muret võlakirjade ja valuuta osas täheldanud, pakkudes USA-le reservvaluuta idee, samuti nõuti Hiina ligi triljoni dollari suurusele võlakirjainvesteeringule garantiid . Hiina andis lubaduse Ameerikale ka edaspidi võlgu anda, kuid pidevalt võlakirja väärtusel silma peal hoida.
Hiljuti üritas USA intresse alla viia ja usaldust suurendada ostes ise riigi võlakirju, aga see pole just eriti kindlust tekitav, kui võlakirjade müügiga saadud ja juurde trükitud raha eest ostetakse sarnased instrumendid tagasi.
Mõni aeg tagasi oli Briti valitsusel plaanis müüa suures mahus võlakirju, kuid oksjonil jäi müümata 100 miljoni naela eest, see viis Briti võlakirjade hinna langusse. Mis meenutas 2002. a juhtunut , kui valitsuse korraldatud oksjon läbi kukkus. Suurbritannia turul toimuvas olevat süüdi keskpank , kes aeglustab oma ostutempot, ning selle tulemusena langesid võlakirjafutuuride hinnad kõige järsemalt pea kuu aja jooksul, kuna investorid hakkasid kartma , et keskpank ei ostagi kokku 75 miljardi naela jagu varasid , mida pangalt lähema kolme kuu jooksul oodatakse .
Turustrateegide hinnangul ei tähenda oksjon siiski seda, et Suurbritanniat võiks tabada finantseerimiskriis, kuigi valitsus plaanib tänavu suuremahulist laenu võtta.
Saksamaalgi ei ole viimasel ajal hästi läinud, mis väljendab viimati väljalastud võlakirjade leige huvi, mille põhjuseks oli intress, aga on teada, et tänavu tuleb veel võlakirju müügile ja eeldatavasti parema intressiga. Seepärast ei rutanudki investorid Saksamaa võlakirju ostma.
Kriisiaegadel on üldiselt stabiilsete riikide valitsuse võlakirjad võrdlemisi kindel koht oma raha hoidmiseks, kuid suure nõudluse tõttu, on võlakirjadelt teenitav tulu kõvasti kahanenud.
Riigivõlakirjade tootlus väga tugevalt sõltuvuses antud piirkonna intressitasemest ja kui prognoos lubab mingis piirkonnas intressimäärade tõusu, siis riigivõlakirjade tootlus ei kujune ilmselt väga heaks. Tänasel päeval on eurotsoonis intresside langemiseks suuremad võimalused kui USA-s.