10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tellaella
Õppematerjali autor
· Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged
geograafia Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Loodusliku tooraine/odava energia lähedus. Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine. 2. Arvuka tööjõu(hind, kättesaadavus, maine, oskused) lähedus. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus. N: Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. 3. Turu lähedus. Sellised ettevõtted, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti trantsporditav või muutuv (piim, leib, karastusjoogid). Samuti sellised ettevõtted, mis suudavad ruttu reageerida moe muutumisele. Aglomeratsioonitööstus orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega. N: autotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus. Rajatakse tavaliselt ülikoolide juurde. Kapitalimahukas tööstus. Elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus. Ettevõtlusklaster mingi piirkonna suur ettevõttevõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel
4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina).
inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust
Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad) jätavad endale eelkõige tootearenduse. Vähemtulusad tööd antakse teha alltöövõtjale. 1.4 Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa
Riik kaasatakse maailmamajandusse 13. Mis kahju toob firma rahvusvaheliseks muutumine ASUKOHAMAALE? Sõltuvus välisfirmast Ühekülgne areng Kasum läheb riigist välja Keskkonnareostus suureneb Võimalus maksupettusteks Juhtkond mujalt, oma spetsialistid jäävad rakenduseta 14. Nimeta üksikettevõtete paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Tööjõule o Odav, palju, kvaliteetne Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted Aglomeratsioonotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus Kapitalimahukas tööstus Jäätmete ladustamine, oht keskkonnale Rahvusvaheline kaubandus 15. Nimeta välismajandussidemed Väliskaubandus o Eksport (väljavedu) o Import (sissevedu) o Reeksport Teenuste vahetus
endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perfektiivis tulusamad tootmisetapid, eelkõige tootearenduse. Igasuguseid pisemaid asju ja kokkumonteerimisi, tehakse allhanke korras. 9.)Nimeta kolm kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust: USA, Saksamaa, Jaaman vs Hiina. Ettevõtete paigutustegurid 1.) Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit. 2.) 1)Kapital 2)tööjõud 3)materjalid 4)jäätmed 5)valitsuse poliitika 6) seotud ettevõtted 7) turg 2.) Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?. Selleks et tuleb arvestada, paljusid tegureid, mis kõik mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad
3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid