Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2..
Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall. Tihedus - 7,1 kg/cm³. Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre
ALUMIINIUM( Al ) Esmalt kasutati alumiiniumi meditsiinis antiik Roomas ja Kreekas . Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka ja sulab 660C juures . Alumiinium on plastiline ja töödeldav : teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega.
Odrakruup · Odrakruupi saadakse, kui terast eraldatakse ainult väliskest (sõkal). Kruubid lihvitakse. Need on kõige toitvamad tangained odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. · Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid. · Odrahelbed tehakse kooritud odratangust. Tuumad aurutatakse ja seejärel valtsitakse helvesteks. · Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja
Temast valmistatakse aknaid, uksi, raame, fooliumeid, torusid, kaableid, autode, vagunite ja lennukite keresid. Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena.Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel.Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma
Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada
32 °C (933.47 K). Alumiinium on võrreldamatult hea materjal uste, fassaadide, valguskatuste, talveaedade ja akende valmistamiseks, sest see ei korrodeeru ja seda on kerge töödelda. Alumiiniumist konstruktsioonid on pikaealised ja kergesti hooldatavad. Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt temperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid ).
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. · Plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duraalumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumi lehega. · Lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. · Konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosioonikaitsega tõsiselt tegelema-
termoplastilise niidi või liimiga. Pikisuunaliste koostepinkide eeliseks on masina konstruktsiooni lihtsus ja kvaliteetne töö, puuduseks on madal tootlikkus. Pikisuunalised koostepingid koosnevad liimlindi ülessulatusküttekehast, niidi laotusmehhanismist, spooniribade kokkusurumise ja veo ketastest. Klaasniidil oleva liimi ülessulatamine toimub torukujulises küttekehas. Sealt väljudes suunatakse niit siksakmehhanismi. Pinnale laotatud niit valtsitakse üle, liim tahkub ning ribad ongi ühendatud. Paljukorruseline hüdropress Pressi kasutatakse mööblikilpide pealistamisel spooni, plastiku või laminaadiga. Paljukorruselised pressid võivad olla raam- või sammaskonstruktsiooniga. Mööblitööstuses kasutatavatel pressidel on raamkonstruktsioon. Raami detailid on omavahel ühendatud keevisliitega. Pressiplaadid on valmistatud kuumuskindlast terasest. Nende sees paiknevad aurukanalid.
- ei lihvita, - on peenem kui kruup, - odratang on kaotanud mitmeid toitaineid (eriti vitamiine ja mineraalaineid), - eemaldatud on peaaegu kogu aleuroonkiht. 35 Peenema jahvatusega: - endospermid on purustatud veel peenemaks, - tera on kaotanud: - idu, - osa vitamiine, - mineraalaineid, - kiudaineid, - rasva, - valke. 36 Odrahelbed: - terad kooritakse, - tuumad aurutatakse, - valtsitakse õhemateks või paksemateks helvesteks. Odrajahu: - rohkem või vähem rafineeritud. Täisteraodrajahu: - täisteranisujahust tumedam, - maitse meenutab pähklit. pähklit 37 Linnased: - kasvatatakse kindlaid odrasorte, - tootmisel terad: - idandatakse, - kuivatatakse, - eraldatakse idud, - jahvatatakse. 38 · Odrast tehtud linnaseid kasutatakse:
allapoole. Kaitseplekk kinnitatakse: -laudise külge kruvidega, samm 300mm -kinnituspleki külge ribiõmbluse või kinnitusribadega sammuga 300mm -ribiõmblusega pleki või laudise alaservas. Kui räästal tuulutuspilud on suuremad kui 2cm tuleb need avad katta 2...3mm silmaga jäiga võrguga. 8) Läbiviigukoonus. Katust läbistavate torude, antennide jms. ehitusdetailide ümber tehakse vähemalt 300mm kõrge plekk-koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid. 9) Muud märkused ja nõuded. Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85- 10562). Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. 4. KORROSIOONITÕRJE Igal aastal hävineb korrosiooni tõttu ca 10% maailma terasetoodangust. Seetõttu pööratakse korrosioonitõrjele suurt tähelepanu.
· Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. · Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. · On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. · Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Metalltoodete valmistamine Kuumavaltsimine. Tavalise ehitusterase töötlemine, aga ka AI, Cu. Valtsitav toorik kuumutatakse 800-1200C ja valtsitakse. Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine. Töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist (malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks.
Emulgaator - pindaktiivne aine (seep, õli, liim, tärklis jne), liistmaterjale jne ümbritseb, bituumeni piisku ning takistab nende kokkukleepumist. Valtsimine - toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale; pehmeks kuumutatud tooraine segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks Jagunemine: Keevitamine - termoplastsete vaikude puhul; keevitatakse kuuma õhujoaga (150-350 C) · Otsesed - dispersiooni keskkonnaks vesi ja selles hõljuvad emulgaatoriga kaetud bittumenipiisad Plastmasside omadused
korrosioonikindluse, hea soohjajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. · Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. · Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni ja tihendavate materjalidena. · On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. · Kasutatakse kergete, mitmekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. · Kuumvaltsimine. Tavalise ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valtsitav toorik kuumutatakse (800-1200 oC) ja valtsitakse. Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete kasus võib olla kuni 100 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. Külmvaltsimine eeldab väga ühtlast toormaterjali. Külmvaltsimisega valmistatava traadi paksus on kuni 5mm, peenema traadi korral kasutatakse nn külmalt tõmbamist (kuni 0,01mm) Metalltoodete valmistamine:
· Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID
(ümberlülitamisel). Autotööstuses kasutatakse pindkarastatavaid eriteraseid. Pinna kõvadus 58...62 HRC, seest 30...40 HRC. 2.2.6 Vedrud Vedrud peavad olema võimalikult kerged ja kompaktsed aga samas piisavalt tugevad ja pikaealised. Ka tavalise vedruterase 54SiCr6 mikrostruktuuri saab nii parandada, et nende mass on 15% väiksem. Selleks kasutatakse kaheastmelist termomehhaanilist töötlemist. Vedrutraat kuumutatakse ca 900 °C-ni, seejärel valtsitakse algul 850 °C juures ning veelkord 750 °C juures. Alles seejärel keeratakse traadist vedrutoorik. Sel viisil saadakse väiksemad kristallid ja välditakse karbiidikilede tekkimist kristallide vahel. Kasvab terase sitkus ja tugevus (Rm > 2.300 MPa). 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-õpe, ,, Terased," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e- ope
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad Tardkivimid on magma tardumisel tekkinud kivimid, liigitatakse süva-, purskekivimiteks, sõmerateks ja tsementeerunud
liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [2] 16. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid
klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid
metallikadu. Metalli plastsuse suurendamine kuumsurvetöötlusega. 29.Valtspingid Valtsimisel haaratakse metall hõõrdejõudude toimel kahe vastassuunas pöörleva valtsi poolt kaasa ja surutakse õhemaks. Tooriku pikkus ja laius vähesel määral suurenevad. Duo- valtspingis on kaks valtsi. Trio-valtspinkides on kolm mittereverseeritavat valtsi. Pärast tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil.
[8] 4.7 Dekoratiivklaasid Mustriliste dekoratiivklaaside ühele küljele on pressitud vastav ornament kuuma klaasi juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi. Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid. Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal kus võõras silm ei pea kõike nägema. Kuid musterklaasid on ka atraktiivsed disainielemendina. Kasutusvõimalused: uksed, aknad, vaheseinad. Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [8] 4.8 Matistatud klaasid
võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane kivistumisel, valatud kipsitoote pealispind on suhteliselt sile, võrreldes teiste kivimaterjalidega on suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud
Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada.
legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud
olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. 19 Dekoratiivklaas Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja
·Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis
maksimaalselt 2%. [11] 3 ERINEVAD SISUTSUSKLAASID 3.1 Klaasid sisedisainis Kui sa tahad luua ainulaadseid ruume, siis klaas pakub selleks väga palju võimalusi klaasist trepid, klaaspiirded, dusivaheseinad, klaasist uksed, peeglid, dekoratiivklaasid, liug- ja lükanduksed, köögi taustaklaasid, prinditud klaasid ja ahjuklaasid jne. Lisaks eelnevale pakume kõiki klaasitöid vastavalt sinu soovidele. [12] 3.2 Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi juba klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [12] 3.3 Matistatud klaasid 3.3.1 Satiin klaas
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad
rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%. 4. Valtsmetall, selle liigitus Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina: 1) Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks 2) Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju järgi: a)lihtprofiil (ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm
legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht lakkimine ja värvimine konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12 EHITUSKERAAMIKA 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks? Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel.
Võrgud(tõmmatud), alumiinium mööbel, riiulid jms. Sarrusteras e. armatuurteras Võib olla varras, võrk, ruumiliselt keevitatud. Sileda või reljeefse pinnaga. Reljeefne on parem. KLAAS Läbipaistev, isotroopse struktuuriga, saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Tooraineks peamiselt kvartsliiv (57 %)., lubjakivi 14% + sooda 19%(kaltsineeritud). *Kaevandamine>purustamine>jahvatamine>sulatamine pannahjus 12001500 C>saadakse veniv tihke mass>valtsitakse>lehtklaas. *Valamine *Klaasipuhumine Jagatakse 3 sorti: kvaliteedi järgi, ei tohi olla mulle vms, tasapinnaline. Erimass 2,5 g/cm3. Soojaerijuhtivus 0,71,3 . Valguse läbilaskvus vähemalt 87 %. Kõvadus 57 Mohsi skaalal. Äärmisel habras. Tõmbetugevus 1020 korda väiksem. Tõmbetugevus 6001200 N/mm2. Painde, surve, 3570 N/mm2. KLAASTOOTED: transportida vertikaalasendis, et niiskus vahele ei satuks. · Lehtede paksus, tav
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis
Söögisoola veetakse riidest kottides massiga 50...100 kg. Stoovimistegur on 1,4...1,6 m3/t. 2.13. Kautsuki ja kummitoodete vedu Kautsuk jaguneb looduslikuks ja tehiskautsukiks. Looduslik kautsuk on brasiilia hevea mahl, mida kogutakse sama tehnoloogiaga nagu Eestis kogutakse vaiku. Puu koorde tehakse rida V-kujulisi lõikeid, mille alla seatakse kausike mahla kogumiseks. Loodusliku kautsuki põhilised tootjad on Brasiilia, Malaisia, Tai, Sri Lanka. Pärast töötlemist valtsitakse kautsuk lehtedeks. Lehtede kuivatamiseks neid suitsutatakse ja saadakse pruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse smoked sheet. Kui lehed kuivavad õhu käes, saadakse helepruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse crep. Looduslik kautsuk allub kergesti ümbritseva keskkonna toimele. Märjaks saanud kautsukipallid lähevad hallitama ja eraldavad soojust. Kautsuk on kergesti süttiv ja hästi põlev last. Kautsukipalle ei pakita kattematerjali
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht) kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid -Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel), sõmerad tardkivimid ( tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse
värvimist, mis on kõige lihtsamad ja odavamad võtted. Lisaks kasutatakse veel järgmisi võtteid: metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid; metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht; metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht; metall kaetakse mõne teise sulametalliga; metalli pinnale pihustatakse mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht; metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli ära 55 keskkonna kahjulikest välismõjudest. Miks on vaja korrosioonikaitsega tegelda? Põhjus on selles, et igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8...10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli.
aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures
rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid
2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 34. 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad 35. Tardkivimid tekivad vedela magma hangumisel. Koosnevad kvartsist, põldpaost, tumedast mineraalist. 36. 1
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 4.1.2 Malmid Süsinikusisaldus malmides C >1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem
§B -rannikuala, ulatuslikud lagedad alad §C -avameresaarestik. Terasplekist kate kinnitatakse alusehitusele tavaliselt liikumatute kinnitusdetailidega. nSoovitatakse ühes tükis plekki pikkusega mitte üle 10 m, selliste plekipaanide puhul võib kasutada liikumatuid kinnitusdetaile. 104 nPikkade katusekülgede puhul (üle 10 m) ei kasutata tavaliselt üle 6 m pikkuseid plekipaane. Plekid valtsitakse teineteise külge temperatuurideformatsioone vastuvõtvate tihendatud lamavaltsidega. Kinnitusdetailid naelutatakse või kruvitakse puitaluse külge valtside kohale. Plekkide vahel olevad kinnitusribad painduvad koos püstvaltside tegemisega. 105 nDeformatsioonivaltsevõib teha katuseküljel, mille plekipaani pikkus on üle 10 m.
· Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%,
puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel misega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodeta- väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmma- vast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- takse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevus- jt. metallide sulamid) valtsitakse. omadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1)
murdekohast lõhenema. Kõige turvalisem on vasest või alumiiniumist torupommi tegemine analoogiliselt korkidega toruga. Kõigepealt tuleb üks toruots laiaks litsuda nii, et see ei lõheneks. Seejärel tuleb lame ots vähemalt ühe korra kokku voltida. Suletud otsa lähedusse tuleb puurida auk süütenööri jaoks ja nöör paika panna. Järgnevalt täidab pommiehitaja selle madala klassi lõhkeainega ja pressib lõhkeaine pabernutsaku abil kokku. Seejärel lamestatakse ja valtsitakse teine toruots lapiktangide abil. Kui ta liiga juhm pole, siis teeb ta seda aeglaselt, kuna metalliväänamisel eraldub soojust, mis võib laengu süüdata. JOONIS 1. Toru üks ots lamestatud, süütenööri auk puuritud. JOONIS 2. Toru üks ots kokku valt- situd (pealtvaates). JOONIS 3. Lamestatud ja valtsitud otsaga toru (külgvaates) JOONIS 4. Valmis pomm. süütenöör Suurepäraselt sobib lõhkeainepakendiks õhkrelvades kasutatav CO2-padrun. Tema ainsaks
VIII – 10 Põlemisõhu eelsoojendi. Põlemisõhu eelsoojendi on soojusvaheti, mis on ette nähtud katla ventilaatoriga katla koldesse antava põlemisõhu soojendamiseks põlemisgaasidega. Eelsoojenid paigutatakse katla gaasikäiku viimasena peale kõiki lisaküttepindasid Põlemisõhu eelsoojendamine tõstab katla kasutegurit, kuna soodustab põlemisprotsessi. U eelsoojendid valmistatakse peenikestest terastorudest, mille otsad valtsitakse torurahvlitesse. Eristatakse kahte varianti - põlemisgaasid läbivad torusid seestpoolt ja kuumutatav õhk väljastpoolt (Joonis 19.A, a)) ja vastupidi (Joonis 19.A, b)). Põlemisõhu eelsoojendamiseks kasutatakse ka katla topeltkesta vahelist ruumi. 29 IX Katla kütusesüsteem Katla kütusesüsteemi otstarbeks on kütuse ettevalmistamine ja pidev etteandmine pihus- titesse. Kütusesüsteemi koosseisu kuuluvad järgmised põhielemendid:
kemikaalidele. Elastomeerid · Lineaarsed, harvalt ristsillatud makromolekulid · Toatemperatuuril elastsed · Võimalik vormida ainult üks kord, mille käius toimub osaline molekulide omavaheline sildumine ja elastse struktuuri moodustamine Elastomeeride esindajad: SI, SB, TPE-S, TPU jt. Naturaalkummi (NR) · Saadakse kautsukipuu mahlast (heveapuu Brasiilias, guayule Mehhikos ja Kagu- Aasias guttaperts ja balata) · Mahl jookseb läbi happeaurude ja valtsitakse 3-4 mm lehtedeks · Võrkstruktuurita NR -nn. Latex- kaitsekindad, kondoomid · Vulkaniseeritud NR- rehvimaterjal (30% kõikidest elastomeeridest) Stürool-butadieenkummi (SBR) ja akrüülnitriil-butadieen-kummi- (NBR) · SBR on üldotstarbeline, väga levinud elastomeer- saadakse stürooli ja butadieeni kopolümerisatsiooni käigus · Puuduseks on vananemine ja lahustuvus õlis ja bensiinis
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav 18 · Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest
annaabi.ee 
