Metallmaterjalid (0)

Q: Kuidas jagatakse metalle?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Kuidas jaotatakse mustad metallid?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Kuidas jaotuvad malmid?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Milliseid tooteid valmistatakse malmist?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Kuidas ja millest valmistatakse teraseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Milliseid teraseid nim legeeritud terasteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Mida nim korrosiooniks?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Q: Kuidas saab vältida terase korrosiooni?

Vastus leiad õppematerjalist: Metallmaterjalid

Keskkool - Ehitus - Ehitus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jagatakse metalle?
Kuidas jaotatakse mustad metallid?
Kuidas jaotuvad malmid?
Milliseid tooteid valmistatakse malmist?
Kuidas ja millest valmistatakse teraseid?
Milliseid teraseid nim legeeritud terasteks?
Mida nim korrosiooniks?
Kuidas saab vältida terase korrosiooni?

Metallmaterjalid

Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast.
Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu.
Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone.
Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid.

Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask).
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium , vask, tsink jne).
Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades.

Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi.
Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks.

Mustad metallid Malmid.

Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.
Malmide jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina.

Malm on habras , st on vähe löögikindel, väikese tõbetugevusega aga suure kulumiskindlusega.
Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks.
Tempermalm saadakse valgest malmist , mida kuumutatakse 850C juures. Sellise protseduuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus.
Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega.
Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid.
Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi.

Mustad metallid. Terased.
Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus on alla 1,7% ja mis sisaldavad AI 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur.
Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldust vähendada.
Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, AI, Ti jt, nimetatakse Legeeritud terasteks.

Materjali homogeensus .
Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga .
Eelpigmestamise võimalus, elastne materjal
Lai tootevalik
Keevitatavus
Roomavusnähtuse tekkimise pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul.
Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine
Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest
Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks.
Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu.
Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess.

Korrosiooni saab vältida:

Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel , tina, kroom , alumiinium, plastid ) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi .
Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale.
Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga .

Värvilised metallid. Vask.

Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeidaastaid. Vase kasutamist on soodustunud tema korrosioonikindlus , välimus ja hea hooldatavus.
Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid , mis sisaldavad üle 50% vaske.
Sulamitest tuleks nimetada pronks ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina , tina, mangaan .
Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam.
Messing ehk valgevask on vase ja üle 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne.
Tihedus 8900kg/ ruutmeeter
Sulamistäpp 1083C

Korrodeerumine

Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused - mõned kuud.
Vask ehitusmaterjalina, tooted:

Valmistatakse lehti, torusid , traati , profiilitooteid, linti, lattmaterjali.

Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms.
Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna.
Profiilitooteid -L-, T-, U-kujulised- kasutatakse ehitusel täiendavate detailide ja -elementidena (uste ja akende puhul jms).

Värvilised metallid. Alumiinium.

Alumiinium on plastne , kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus.
Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duraluminium.
Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel.
Sulamistemperatuur 658C

Korrosioon :

Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti AI2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis takistavad oksiidikihi teket, korrodeerub alumiinium kergesti.

Valmistatakse leht- ja profiiltooteid.
Kasutatakse torude , traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena.
On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena.
Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks.

Metalltoodete valmistamine
Kuumavaltsimine. Tavalise ehitusterase töötlemine, aga ka AI, Cu. Valtsitav toorik kuumutatakse 800-1200C ja valtsitakse. Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur.

Külmvaltsimine. Töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda , läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus.
Valamine . Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist (malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kuigi suure tugevusega
Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks.
Stantsimine , Kasutatakse suures seerias valmistatakse väikeste detailide valmistamiseks.
Ümarteras
Ruut-teras
Latt-teras
Leht-teras
Plekk
Torud
Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras
Karpteras
Topelt T-teras

Tõmmatud tooted:

Traat
Peenemad ümarterased
Peenemad torud

Valatud tooted:

Kanalisatsioonitorud
Torude liitmikud
Mitmesugused ahju tarbed
Keskkütteradiaatorid
Kraanid ja ventiilid

Peenmetalltooted:

Naelad tehakse traadist
Kruvid
Poldid
Needid
Riisad
Peentooted

Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkassid.
Terasvardad võivad olla:

Sile ümarsarrus
Kuumvaltsitud reljeefne sarrus
Külmmuljutud reljeefne sarrus kasutatakse veel

Küsimused
1.Kuidas jagatakse metalle?
V: jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask).
2. Mustade metallide põhiline koostis.
V: Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades
3.Kuidas jaotatakse mustad metallid?
V: jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks.
4.Kuidas jaotuvad malmid?
V: Malmide jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
5.Malmi plussid ja miinused.
V: habras, väikese tõmbetugevusega, suure kulumiskindlusega.
6.Milliseid tooteid valmistatakse malmist? (3)
V:kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid.
7.Kuidas ja millest valmistatakse teraseid?
V: malmist
8.Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks?
V: Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente nimetatakse Legeeritud terasteks.
9.Teraste pos. omadused.
V:Materjali homogeensus, väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga, Eelpingestamise võimalus, elastne materjal, Lai tootevalik, Keevitatavus
10.Mida nim. korrosiooniks ?
V: Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu.
11.Kuidas saab vältida terase korrosiooni?
V: Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga.
12.Vasest valmistatud ehitustooted.
V: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali.
13.Alumiiniumist valmistatatud ehitustooted.
V: Valmistatakse leht- ja profiiltooteid.
14.Metallide töötlemine.
V:
15.Valtsmetall tooted.
V: Ümarteras, ruut-teras, leht-teras, plekk, torud, topelt-teras.
16.Valatud tooted.
V: Kanalisatsioonitorud, Torude liitmikud, Mitmesugused ahju tarbed, Keskkütteradiaatorid, Kraanid ja ventiilid.

.RTF Laadi alla originaalfail 10 lk · .rtf · 18 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tstarkj Õppematerjali autor

malm alumiinium malmid malmide vask süsinik malmis jaotatakse mustad terasteks malmist torusid sarrus tugevusega profiilitooteid

Sarnased õppematerjalid

docx

Metallmaterjalid

Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad m

Müüritööd

docx

Ehitusmaterjalid

EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja

Ehitus alused

docx

Ehitusviimistlus

Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on

Krohvitööd

docx

Metallid, looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt

METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). Väga habras. Ehitusmaterj

Ehitusmaterjalid

doc

Metallid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine j

Ehitusmaterjalid

doc

Mustad ja värvilised metallid

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...........................................................................

Kategoriseerimata

doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

Ehitus alused

docx

Metallide erinevad liigitused

METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................

Tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid