Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse (0)

1 HALB

Võrumaa Kutsehariduskeskus
EV-12
Sigrid Pau

METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONIKAITSE

Referaat
Juhendaja : Andres Kapp
Väimela 2013

SISUKORD:

1. SISSEJUHATUS 3
2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4
3. KORROSIOONIKAITSE 5
4. KORROSIOONITÕRJE 5
5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6
6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6
7. KOKKUVÕTE 7
8. KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine , hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks.
Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest ( mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb ), radioaktiivsest kiirgusest jm.

TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID

Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised:

keemiline korrosioon;

elektrokeemiline korrosioon;

biokorrosioon ;
Keemiline korrosioon
Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal ( rauarooste ). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist . Oksiidi kiht on poorne ja habras , sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
Keemilist korrosiooni esineb sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm.
Elektrokeemiline korrosioon
Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina, näiteks soolade, hapete, leeliste lahused. Siia kuuluvad korrosioon pinnases või atmosfääris.
Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn.
Biokorrosioon
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid , seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused ( happed , leelised , peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.
Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed , muld , turvasmuld , reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest.
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt:

ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile ,
veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist,
maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas.

Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike:

pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada;
kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.

KORROSIOONIKAITSE

Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:

legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske;
oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht;
fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht;
plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega;
lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga.

KORROSIOONITÕRJE

Igal aastal hävineb korrosiooni tõttu ca 10% maailma terasetoodangust. Seetõttu pööratakse korrosioonitõrjele suurt tähelepanu.
Põhimõtteliselt on elektrokeemilise korrosiooni pidurdamiseks kaks meetodit:

korrosiooniahela katkestamine
elektrokeemiline kaitse

Autotehnikas on kasutusel esimene meetod. Korrosioonitõrjeks eraldatakse metallipind kaitsekatetega võimalikust elektrolüüdist. Selleks kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid . Metalsed katted võivad olla tsingist, tinast , kroomist, niklist jne.. Mittemetalsed katted on fosfaadid , värvid, plastid ning kaitsemäärded.
Tüüpiliseks metalse katte näiteks on sõiduki kereplekkide või poltide-mutrite tsinkimine . Nii pikeneb tuntavalt materjali kasutusaeg. Autokere paremaks kaitsmiseks kaetakse ta mitmekihilise mittemetalse kattega .
Hoolikalt puhastatud toorikkere kaetakse kõigepealt sukeldusmeetodil fosfaadikihiga ja seejärel krunditakse. Sellele järgneb vajadusel katmine kivikaitsematerjaliga (kohtades, kus vigastuse tõenäosus suur) ning vuukide täitmine muude mastiksitega. Ebatasasused silutakse pahtliga, millele järgneb värvimine ja lakkimine.
Teise meetodi puhul ühendatakse kaitstav pind aktiivsemast metallist plaadiga ehk protektoriga, mis on galvaanipaaris lahustuvaks anoodiks . Aktiivsem metall (protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. Protektoranoodi kasutatakse näiteks elektriboilerite terasest anuma kaitseks.

KORROSIOONI VÄHENDAMINE

Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras.

Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt ( kroomimine , hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine).

Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted.

Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse.

Protektorkaitse . Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement , milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor.

KORROSIOONI EEMALDAMINE

Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi. Näiteks fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega raud(III) fosfaadi , mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu.
Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid .

KOKKUVÕTE

Eelnevalt lugedes saab tõestust, et metalseid materjale on võimalik kaitsta korrosiooni tekkimise eest. Selleks on välja töötatud väga palju erinevaid tehnoloogiaid . Kuid olgem realistlikud , miski ei kesta igavesti. Nii käib ka metalsete materjalide kohta. Nähes nii palju vaeva rooste ennetamiseks kui tahes, on paratamatult korrosioon üheks looduse keerdkäikudeks ja seda ei saa igaveseks hävitada.

KASUTATUD KIRJANDUS:

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 17 allalaadimist

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #1

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #2

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #3

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #4

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #5

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #6

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AjeeSikzOlen Õppematerjali autor

Tähtsamad korrosiooni liigid korrosioonikaitse korrosioonitõrje korrosiooni vähendamine korrosiooni eemaldamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Korrosioon

Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse

Keemia

pptx

Metallide korrosioonikaitse võimalused

METALLIDE KORROSIOONIKAITSE VÕIMALUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp KORROSIOON • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID

Metallid

doc

Korrosioon

Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.....................................................................................

Keemia

doc

Metallide korrosioon

Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon..........................................................................................

Keemia

doc

Korrosioon

·KORROSIOON Referaat Tallinn 2009 Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.

Keemia

docx

Korrosioon ehk korrodeerumine

Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on

Keemia

doc

Elektrokeemiline korrosioon

Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul

Keemia

doc

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid

Keemia

Rohkem sarnaseid