Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallmaterjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotatakse metall?
  • Kuidas jaotatakse mustad metallid?
  • Kuidas jaotuvad malmid ?
  • Milliseid tooteid valmistatakse malmist ?
  • Kuidas ja millest valmistatakse teraseid põhimõtteliselt?
  • Milliseid teraseid nim legeeritud terasteks?
  • Mida nimetatakse korrosioniks?
  • Kuidas saab vältida terase korrosiooni ?

Lõik failist

Metallmaterjalid
Miinused:

  • Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast.
  • Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu.
  • Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone.
  • Samas on metallid aga head soojad - ja elektrijuhid (oleneb olukorrast)
Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask)
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium , vask, tsink jne)
  • Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades.
  • Lisanditeta raud ehituses ei kasutata – ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid.
  • Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks.
Mustad metallid Malmid.
  • Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem
  • Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
  • Valges malmis e. toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit)
  • Malm on habras , st on vähe löögikindel, väikse tõmbetugevusega, aga suure kulumiskindlusega.
  • Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks.
  • Tempermalm saadakse valgest malmist , mida kuumutatakse 850 oC juures. Sellise protseduuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus.
  • Hallmalmis e. valumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemaks töödeldavaks
  • Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega.
  • Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistumisprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid . Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid.
  • Valumamist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi.
  • Mustad metallid. Terased
  • Terased on raua sulamid , mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0.2-0.3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks. Nende nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur.
  • Terast valmistatakse toor e. valgestmalmist või ka vanarauast kasutades mitmesuguseid terasesulatamise meetodeid. Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldus vähendada. Süsinik seotakse hapnikuga(põletatakse välja)
  • Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeeritavad komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, Al, Ti jt, nimetataksee legeeritud teraseks.
  • Kõrged tugevusnäitajad, tõmbetugevus 300-600 N/mm2 ’Materjali homogeensus
  • Väikesed mahumuutused ja pikenemised temp.muutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga
  • Eelpingestamise võimalus, elastne materjal
  • Lai tootevalik
  • Keevitatavus
Ehituses piiravad teraste kasutamist:
Vasakule Paremale
Metallmaterjalid #1 Metallmaterjalid #2 Metallmaterjalid #3 Metallmaterjalid #4 Metallmaterjalid #5 Metallmaterjalid #6 Metallmaterjalid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LastResort Õppematerjali autor
Siin on nii konspket kui ka küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
rtf

Metallmaterjalid

Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Sü

Ehitus
thumbnail
19
docx

Ehitusmaterjalid

EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja

Ehitus alused
thumbnail
4
docx

Ehitusviimistlus

vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased *on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1',7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn.mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur *terased millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente ni,cr,mn,si,cu,al,ti,nim legeeritud terasteks. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on:

Krohvitööd
thumbnail
7
docx

Metallid, looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt

Peamised tootmise meetodid · Konverter- ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav. · Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetod - Metall sulatatakse kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja tulemuseks kõrgkvaliteediline teras. Terase omadused määratakse katselisel teel · Tõmbekatse - Pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Katsega määratakse

Ehitusmaterjalid
thumbnail
4
doc

Metallid

või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti . Kuidas metall toimib elektrolüüdis , sõltub tema elektrkeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Metallide järjestus elektronkeemilise potensiaali alusel on järgmine :

Ehitusmaterjalid
thumbnail
12
docx

Metallide erinevad liigitused

Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulik alumiiniumoksiidi kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall jääb magneti külge, messing mitte. [5] 1.3 Alumiinium Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores. Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks.

Tehnomaterjalid
thumbnail
5
doc

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit,

Üldehitus
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

Ehitus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun