Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk Valkudel on energeetiline funktsioon, sest nende lagunemisel tekib suur energiahulk, mida saab ära kasutada. Valgud annavad energiat 1g kohta 4kcal. Siiski ei anna valgud nii suurel määral inimesele energiat kui süsivesikud, sest valkude muud ülesanded on tähtsamad. Valgud jagunevad loomseteks valkudeks, mida organism ise ei suuda luua ning taimseteks valkudeks, mida organism ise suudab luua. Seega inimesed peaksid kindlasti sööma neid toiduaineid, kus on loomsed valgud. Valkude vähene tarbimine või nende liigtarbimine võib inimesele kahjulik olla.
1. Ehitamiseks 2. Parandamiseks 3. Elutegevuseks (hingamine, pärilikkus) · Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse: 1. Asendamatud (peab saama toiduga) 2. Asendatavad (organism sünteesib ise) · Valke, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid nim. TÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (piim, muna, liha, kala, kartul, soja) · Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained) · Täiskasvanud inimese valkude vajadus ööpäevas 50-100 g (1g = 4,1 kcal) Mineraalained: · Üle 70 keemilise elemendi · Tõhustavad rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust · Luustiku kujunemist · Närvisüsteemi ja lihaste töö · Ei anna energiat Liigitus: 1
makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid rakumembraanides olevad valgud annavad raku erinevatele membraanidele spetsiifilisi funktsioone
Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on
Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil
lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala) · Vähem on valke taimsetes toiduainetes, kuid samas palju kui lihas, leidub valke sojaubades, läätses, ubades jm. · Loomsed valgud asendavad inimorganismi hävinenud valke täielikult ja neid loetakse seega täisväärtuslikeks valkudeks. · Taimsed valgud lägevad aga hävinenud valkude asendajaks ainult osaliselt ja seega loetakse neid mittetäisväärtuslikeks valkudeks. · Õige toitumise korral on vajalik, et 60% valkudest oleksid loomse päritoluga. Rasvad · ...on glütseriini ühendid rasvahapetega. Rasvad sisaldavad kõige sagedamini oleiin-, palmitiin- ja steariinhapet. · Rasvad, mis sisaldavad palju steariinja palmitiinhapet on kõrge sulamistemperatuuriga ja kõva konsistentsiga.
MILLISEID TOITAINEID SISALDAB? Energiavajadus - Toiduga saab energiat, mis on vajalik inimese igapäevaseks eluks. Süsivesikud - Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osadest Kiudained - Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Rasvad - Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Valgud - Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel
Elusaine Elu maal tekkis 3 – 4 miljardit aastat tagasi 2 hüpoteesi selle kohta: 1. Panspermia – Elualged teistelt taevakehadelt 2. Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht. Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess. O2 + hv -> O + O O2 + O -> O3 (Teke kiirguse alpha>242nm juures) Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel. O3 + hv -> O2 + O
PIIM Piim on üks inimkonna vanimaid toite ja on parim valguallikas nii lapsele kui täiskasvanule. Kuid kuna ta maitseb nii hästi ja läheb väga kergesti alla, tarbitakse teda sageli liigsel hulgal. Kind-lasti ei tohiks teda kunagi tarvitada janu kustutamiseks. Piim on toit, mitte jook! Kui maks on terve, siis muudetakse toore piima valgud kergesti meie keha valkudeks. Kuid kui maksa sekreet on toksiline ja sapp happelise reaktsiooniga, siis algavad hädad. Vasikas oma kiireks kasvuks vajab palju kaltsiumi luude jaoks ja valku energiaks, aga suhkrut vajab ta väga vähe. Kuid imik vajab vähem valku ja kaltsiumi ning rohkem suhkrut. Ja seda kõike sisaldab rinnapiim. Lehmapiima imikule kohandades tuleb sellega arvestada. Keskmine lehmapiima hulk, mida antakse kuni 6 kuu vanusele lapsele oleks umbes pool liit-
Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. (Inimtegevusest tekkiva lisasoojenemise ehk) suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. „Inimtekkeline“ kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil Üleväetamine Suurel hulgal kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid ei suuda taimed valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust. Raskemetallid Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel
Seedimise käigus lõhustatakse valgud erinevateks aminohapeteks. Valgu omadused olenevad sellest, millises järjekorras aminohapped paiknevad. Geneetiliste haiguste üks põhjusi on vead valgu molekulide sünteesil organismis. Valgud on elusorganismide kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismi ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu tundlikud ühendid. Valkudeks on näiteks munavalge ja piimavalk. SÜSIVESIKUD (SAHHARIIDID)Süsivesikud on toitained, mis koosnevad peamiselt mitmesugustest SUHKRUTEST ja TÄRKLISEST. Näiteks: glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast
Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati
Prioonhaigustel on ühiseid tunnuseid: pea-või seljaaju neuronites kuhjuvad valguladestused, neuronid vakuoliseeruvad ja hukkuvad (ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna), sellega kaasneb astroglioos. Kuna organism peab prioone omasteks valkudeks, siis ei teki haigestunud organismis antikehi. Seega pole seda enne sümptomite avaldumist võimalik diagnoosida, mistõttu ei saa haigusi õigelaegselt ravida. Tüüpilisteks sümptomiteks on dementsus ja kordinatsioonihäired. Haiguse
hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi.
*Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine. *Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel. *Valgud on biomolekulid, mis koosnevad aminohapetest. *Aminohapped on molekulid, mis koosnevad aminorühmast,karboksüülrühmast,ühest kõrvalahelast. Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. *Peptiidside - ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side. Peptiidside seob aminohapped valkudeks. *Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele. *Ribosoomides sünteesitakse valke. *Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. *Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape. *Antikoodon - mRNA koodoniga komplementaarne tRNA koodon, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi. *Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse.
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades ,,kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10. Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada
DNA reparatsiooni mehhanisme on mitmeid replikatsiooni käigus on kõige olulisemad: homoloogne rekombinatsioon (HR) mittehomoloogsete DNA otste ühendamine (NHEJ) reparatsioon on oluline kasvajate vältimiseks TRANSKRIPTSIOON Transkriptsiooni käigus kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le. Transkriptsioonil kasutatakse ühte DNA ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel. Sünteesitud RNA-d nimetatakse vahel transkriptiks. Valkudeks transleeritavad RNA-d nimetatakse reeglina informatsiooni RNA-ks ehk mRNA-ks (messenger RNA). RNA-s tümiini asemel uratsiil ning desoksüriboosi asemel riboos. Kuna RNA on üheahelaline, siis ta moodustab molekulisiseste nukleotiidide paardumise kaudu mitmesuguseid erinevaid struktuure. RNAsid on erinevaid: mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud
Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest Valgud - kile Peamisteks teraviljade valkudeks on vees lahustumatud varuvalgud prolamiinid ja gluteliinid, albumiinide ja globuliinide hulk sõltub viljast ja peamistes leivaviljades on neid vähe. Prolamiinid ja gluteliinid omakorda on valgufraktsioonid, mis koosnevad erinevatest valkudest ja sõltuvad viljast. Inimese toiduvalguna ei ole nad täisväärtuslikud, sest neis on liiga vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Prolamiinides on vähe Lys, aga ka Thr ja Trp
omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse. Peptiidid koosnevad aminohapetest. Liigitatakse: oligopeptiidid, polüpeptiidid, valgud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Valgud jagunevad lihtvalkudeks (proteiinid), liitvalkudeks (sisaldab nukeliinhappeid, süsivesikuid, lipiide), täisväärtuslikeks valkudeks (sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes) ja väheväärtuslikeks valkudeks (asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu). Valkude struktuuritasemed osata selgitada. Primaarstruktuur - valgu ruumiline struktuur ehk konformatsioon. Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: a) valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele, b) kõrgete struktuuritasemete kujunemisele, c) molekulaarhaiguste patogeneesile.
Siiski seletatakse sel viisil mitmete Maal puuduvate, kuid elu tekkeks vajalike monomeeride meteoriididega sattumist siinsesse nn ürgpuljongisse. Bioevolutsioonile eelnes keemiline evolutsioon. Selle katseliste tõestustena on tuntumad järgmised: Stanley Miller, kes sai reagtsioonitingimusi varieerides anorgaanilistest ainetest aminohappeid. Sidney Fox, kes oma katsetes sai amonihapete segust polüaminohappeid, mida võiks pidada algelisteks valkudeks, mis vees moodustasid nn mikrokerasid. Tänapäeval peetakse keemilises evolutsioonis lisaks atmosfäärigaasidele oluliseks ka maakoore mineraale, mis on võimelised orgaanilisi komponente siduma, kontsentreerima ja reaktsioone katalüüsima. Orgaanilistest polümeeridest pidi siis soodsatest tingimutes arenema algne rakk. Esimesel rakul, elusorganismil pidi olema kolm peamist nn süsteemi: Ümbris (membraan, kest vms), eraldatus väliskeskkonnast.
Proteiine on võimalik klassifitseerida nii nende päritolu järgi, nende lokalisatsiooni järgi rakus, nende funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. (Zilmer jt 2001: 96-99) 3.1. Lihtvalgud Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. (Zilmer jt 2001: 96-99). 3.1.1. Fibrillaarsed valgud Fibrillaarsed valgud on niitja kujuga. Reeglina on nad vesilahustumatud hapete ja aluste, proteolüütiliste seedeensüümide toimele ja denaturatsioonile, ühekülgse aminohappejääkide sisaldusega, mehhaaniliselt vastupidavad, kaitse- ja tugifunktsiooniga. Fibrillarsete valkude põhirühmad on: kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid ja müosiinid
c) Ehitusmaterjal - ümbritsevad kõiki rakke d) Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi e) Lahusti - rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine f) Signaalmolekulid - suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.) g) Lähteaine - toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad (saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks? Valkude süntees rakkudes toimub geenides asuvate juhiste järgi. 23. Tead aminohappe ehitust. Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel. 24. Kuidas tekib peptiidside? Kahe aminohappe ühinemisel. 25
Proteiine on võimalik klassifitseerida nii nende päritolu järgi, nende lokalisatsiooni järgi rakus, nende funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest.
b. energiaallikas (lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1g=9,3kcal) c. lahusti (talletuvad mürgised ained, lahustab rasvlahustavaid vitamiine) d. ehitusmaterjal (fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid) e. kaitse (lipiidid koonduvad siseorganite ümber) f. signaalmolekulid (suudavad läbida rakumembraane) g. lähteaine (sünteesitakse organismile omased rasvad) 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? a. Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest b. Valgud koosnevad aminohapetest 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks ? Valkude sünteesiks annavad juhiseid geenid 23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? 24. Kuidas tekib peptiidside ? Peptiidside tekib kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid
Sidekude (mis on, kuidas mõjutab kuumtöötlemist?) esineb joogid, kõik on serveeritud korraga. kogu kehas ühendades teisi kudesid omavahel ning toetades Rosé pipar pohla meenutav, pruuni aromaatse sisuga vürts. elastseid kehaosi. Sidekoe valkudeks on kollageen, elastiin, ja Maheda maitsega. Maitsestatakse ja kaunistatakse liha, kala, kana, retikuliin. Selleks, et liha pehmeneks kuumtöötlemisel peab 25- magustoite ja küpsetisi. 40% kollageenist lõhustuma ning oluline on et vee juuresolek. Kui
Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks hädavajalik valguse olemasolu. Valgusstaadiumile järgneb pimedusstaadium. Selle reaktsioonid saavad toimuda ilma täiendava valgusenergiata nii pimedas kui valges. /.../ (Lorents) Fotosünteesireaktsioonid toimuvad väga kiiresti. Mõni minut pärast seda, kui taimed hakkavad neelama radioaktiivset gaasi, võib radioaktiivsust avastada juba kümnetes ühendites. Süsihappegaasi muundumine toimub just kui kolmes erinvas suunas süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks. (Kutjurin, 1965) 1. 2 Fotosünteesi mõjutavad tegurid Taimse päritoluga orgaanilised ained on kas otseselt või teiste elusolendite vahendusel kõikidele loomsetele organismidel seni ainukeseks toitaineallikaks maailmas. Taimeriigita ja fotosünteesita poleks võimaliks loomariigi ja inimese olemasolu maakeral. Fotosünteesi käik ja selle intensiivsus olenevad paljudest väliskeskkonna tingimustest.
PÄRILIK INFO AVALDUB VALKUDE SÜNTEESI KAUDU Valgud elusorganismides mitmesuguseid ül täitvad biomolekulid, mis koosnevad paljudest omavahel ühendatud aminohapetest Aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid, millest osa kuulub valkude koostisesse, osa aga täidab organismis muid olulisi ülesandeid Peptiidside ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks Asendamatud aminohapped aminohapped, mida meie keha ei suuda ise sünteesida ja mida me peame saama toidust Translatsioon valkude sünteesimine e aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele Ribosoomid - rakuorganellid, kus sünteesitakse valke Koodon ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik Geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige
muutlikkus organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda N nukleiinhapped (nucleic acids) DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad ehk pärilikkusained nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos P peptiidside ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks plussahelaline viiruse genoom (positive-sense RNA virus) RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu polügeensus nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumise määrab ära mitu geeni; näiteks inimeste pikkus, nahavärv, silmade värv prioonid ainult valgust koosnevad haigustekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad
Rakulised organismid kasutavad seda geneetilise informatsiooni vahendajana; osaleb aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. (messenger) tRNA- Transpordib aminohappeid ribosoomi. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioonid koodonite äratundmiseks mRNA ahelal. Mittekodeeriv RNA. (transport) rRna- ribosoomi katalüütiline komponent. Moodustab koos valkuteda tsütoplasmas nukleoprotiini e ribosoomi. Ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA
elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus. Tüüpesindaja on lõhede infectious pancreatic necrosis virus (IPNV, nakatab kalu, tuntud 1940-ndatest aastatest). Entomobirnavirus. Tüüpesindaja on drosophila X viirus (DXV), nakatab putukaid.
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10. Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada
Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga. 5. Ära liialda rasvadega. Jälgi, et rasvad ei kataks toiduenergiast üle 25-30%, kusjuures küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300 mg päevas. 6. Süsivesikud. Vali kiudainerikkad puu-ja köögivilju ning täisteratooteid. 7. Valgud. Kuigi valke jagatakse kõrgekvaliteetseteks loomseteks ja vähem väärtuslikeks taimseteks valkudeks, võib mitmekülgse segamenüü puhul olla see tähtsusetu, kuna valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola. 9. Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid
neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga söögisedelis kombineerida näiteks teravilja ubadega, on võimalik kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Aminohapped on üliolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide, närvivahendusainete (epinefriin, serotoniin, norepinefriin ja türeoidhormoon) ja muude kehale oluliste ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA).
DNA-s on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNA-s aga uratsiil. RNA omab katalüütilist funktsiooni. 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA – messenger – kannab informatsiooni DNA-lt ribosoomile. Määravad aminohappelise järjestuse sünteesitavas valgus. tRNA – transfer – transpordib aminohapped ribosoomi rRNA – ribosomal – ribosoomi katalüütiline komponent, ühendab aminohapped valkudeks. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA replikatsioon on DNA omadus iseennast taastoota. Selle tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, originidelt. Esmalt keerab ensüüm helikaas kaksikspiraali lahti ja lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel. Ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga
suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3 Muld,lindude väljaheited. Vaja ATP energiakandjana, membraani lipiidid, süsivesikud 22
17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljad; varred; risoomid 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? •Lehe värvuse muutusest (kloroos) •Lehe tipust algav lehe kuivamine •Vanemate okste kärbumisest •Kahjurite rünnakutest •Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad?
17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Viljad, varred, risoomid. Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljades, vartes; risoomides. 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19. Kust lisandub keskkonda N (lämmastik) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks. Omastatakse: mullast, atmosfäärist (läbi sümbioosi mügarbakteritega, välgu abil). 20. Kust lisandub keskkonda S (väävel) ja milleks taimed seda vajavad? Omastatakse mullast, mineraalidest. Vaja: membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskemetallide sidumiseks, ko-ensüümid. 21. Kust lisandub keskkonda P (fosfor) ja milleks taimed seda vajavad?
7.Ülesanne Päriliku info säilitaminePäriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA- polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille
põhjustavad haigusi ka inimesel. Põhjustavad inimesel klamüdioose (suguelundite klamüdioosid, kopsuklamüdioos). VII 36. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Olemas tubuliini ja aktiini kaugemad homoloogid, FtsZ ja Rakuskelett Rakuskeleti valkudeks tubuliin MreB. Arhedel tõelised ja aktiin. Mikrotuubulid olemas homoloogid (artubuliin) Rakukest + - (peptidoglükaan) Viburid Koosnevad ühest või mitmest Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist
säilitamine ja realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA on stabiilsem kui RNA, sest tal puudub 2. OH (suhkrute struktuurid) 2. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Väike tuuma RNA (snRNA) oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA -ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse ; Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni -järgses geenide vaigistamises.
Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile. Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne) 5. Aminohapped ja valgud Aminohape – orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2). Kakskümmend peamist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama“ valkudeks. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanul inimesel 8, lastel 10. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on hüdrofoobsed ja need valgu sisepinnal; aluselised ja happelised on polaarsed ja paiknevad valgu välispinnal.
Cyt c on prokaspaasi 9 aktivaator 4) Cyt C seondub Apaf 1’ga (adaptervalk) + prokaspaas 9 = APOPTOSOOM a. *Apoptosoom – kompleks, milles on mitokondrist vabanenud tsütokroom C, Apaf-1 (apoptoosi proteaasi aktiveeriv faktor 1), Prokaspaas 9 5) Apoptosoomis tekib aktiveeritud kaspaas 9 (- prokaspaas 3 ) kaspaas 3 apoptoos Valgud Bcl-2 perekonna valgud jagunevad pro-survival ja pro-apoptotic valkudeks. Viimased jagunevad omakorda mutlidomain effektoriteks ja ainult BH3 valkudeks. Proapoptootilised valgud – Bax, Bak, Bok (multidomains) Bim, Puma, Noxa, Bik, Bmf, Bad, Hrk, Bid (ainult BH3) Antiapoptootilised valgud pro survival – Bcl-2, Bcl-xL, Bcl-w, Mcl-1, A1 93. Kirjelda rakusisest kaspaaside kaskaadi. Prokaspaas 9 (apoptosoomist) – kaspaas 9 – kaspaas 3 94. Millisel põhimõttel eristatakse rakukultuuris elus rakke surnud rakkudest?
· sünteesieelne interfaas · sünteesijärgne interfaas Raku jagunemise faas rakk paljuneb. Raku jagunemine on vajalik uute rakkude tootmiseks organismi kasvades ja vanade rakkude uutega asendamiseks vigastusest või haigusest paranemisel. Apoptoos raku surm, tähendab raku lammutamist fagotsüütide poolt. Valgu süntees: 1. DNA transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas. 2. Translatsioon ehk geneetilise info tõlkimine valkudeks toimub tsütoplasmas ning eeldab DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine. Raku jagunemine: 1. rakutuuma jagunemine ehk mitoos
Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne(gloobul) või niitjas(fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7. Aluselised-happelised omadused, isoelektriline täpp Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI – positiivselt laetud
Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7. Valgu Aluselised-happelised omadused, isoelektriline täpp Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud
Happelistes tingimustes (pH 5- 6) E1:E2 diameerid dissotsieeruvad ja moodutavad E1 tiameerid, on aktiivseks fusion-valguks. Membraani liitumise tulemusena vabaneb viiruse kapsiid tsütoplasmasse. Tsütoplasmas toimub nukleokapsiidi lahtiharutamine raku ribosoomide poolt. Selle tulemusena vabaneb viiruse genoomne RNA raku tsütoplasmasse. Replikaas- mittestruktuursed valgud Polüproteiin protsessitakse valmis NS-valkudeks viiruse proteaasi poolt. NSP1 on metüül- ja guanülüültransferaas, mis teostab viirus-spetsiifilist cap- sünteesi. Osaleb (-) RNA sünteesi initseerimisel ja seondab replikatsiooni kompleksi rakumembraanidele. NSP2 on NTPase, RNA helikaas, RNA- trifosfotaas ja tsüsteiin-proteaas. Reguleerib viiruse replikatsiooni ning osaleb nakatatud rakkudes raku spetsiifilise transkriptsiooni ja translatsiooni mahasurumises.
Keemilistest elementidest sisaldavad valgud peamiselt süsinikku, hapnikku, lämmastikku ja vesinikku, küllaltki iseloomulik on valkudele ka väävli ja fosfori olemasolu neis. Valkude iseloomulikuks tunnuseks on väga suur molekulmass. Klassifikatsioon: 1) Lihtvalgud – Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Peamiselt molekuli kuju alusel jaotatakse lihtvalgud kaheks põhiliseks rühmaks: fibrillarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Fibrillaarsete valkude puhul on tegemist niitjate molekulidega. Reeglina on nad vees mittelahustuvad, mehhaanilistele mõjutustele, aga ka hapete ja aluste suhtes väga vastupidavad. Fibrillaarsete valkude tüüpilisteks näideteks on lihaskoes keskset rolli omav müosiin, peamiselt naha, kõõluste, kõhrede, luude ja veresoonte seinte koostisse kuuluvad kollageenid ja elastiinid, samuti juustele ja küüntele iseloomulikud kreatiinid
mutatsioonid § Nõrgestatud mutandid § Punktmutatsioonid (ühe nukleotiidi muutus) jne. Viiruse montaaz ja morfogenees § Montaaz (assembly) - uuesti sünteesitud viiruslik genoom ja kapsiidi polüpeptiidid ühinevad, moodustub virioni baasstruktuur. Toimumiskoht: § tsütoplasmas - picorna-, pox-, reoviirused; § tuumas - papova-, parvoviirused; § rakumembraani sisepinnal - retroviirused. § Sageli vaja polüproteiin lõigata lühemateks funktsionaalseteks valkudeks. HIV viiruse vabanemine Viiruste vabanemine rakust § Vabanemine (release) - valmis nukleokapsiidid (virionid) vabanevad rakust. Kaks moodust. § Lüütilised viirused - rakk laguneb ja virionid pääsevad välja; § Envelope'ga viirused - toimub pungumine (budding) omandavad lisaks veel välisümbrise tungimisel läbi rakumembraanide, makroorganismi rakud võivad hukkuda või ka mitte. Genoom § Genoomse DNA molekulmass kõigub 1.5x106 (parvoviirused) kuni 200x106 (rõugeviirus)
jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas. · Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine prokarüootidel intronid geenides erinevad harva, eukarüootidel sageli. Prokarüootidel esinevad operonid, eukarüootidel puuduvad. · Prokarüootidel lihtsa membraaniga organellid nagu gaasivakuoolid (aerosoomide kogum), klorosoomid, karboksüsoomid.
M1 ja NP vahel katkeb prootonkanalite tõttu, nukleokapsiid vabaneb tsütoplasmasse. Nukleokapsiid liigub tuuma, kus valmistatakse mRNA. Gripitranskriptaas kasutab peremehe mRNA-d praimerina viiruse mRNA sünteesiks, võtab raku RNAlt capi. Genoomi kõik segmendid transkribeeritakse capi ja polüA sabaga mRNAks (V.a. M ja mittestruktuurvalgud, mis splaissitakse). mRNA tsütoplasmasse, valkudeks. HA ja NA protsessitakse ERis ja Golgi kompleksis. M2 sisestub rakumembraanidesse, tema prootonkanal takistab Golgi ja teiste hapestumist, seega HA inaktiveerumist raku sees. HA ja NA raku pinnale. Igast segmendist +RNA; -RNA replitseeritakse tuumas. Segmendid tsütoplasmasse, seostuvad polümeraasi ja NP-dega, moodustub nukleokapsiid, mis interakteerub M1-ga (see paikneb kohtades, kus plasmamembraanis M2, HA, NA). Genoomisegmendid pakitakse ümbrisesse suvaliselt, igasse virioni 11 tükki
annaabi.ee 
