Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke
endasarnasteks.
Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi
põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest,
nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid
molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid
rütme . PrPSc-vormis prioonvalgud
omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed
valgud . PrPSc-vorm
tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis
kodeerib priione) või organismis leiduvate
normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest.
Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile omaste valkude
konverteerimisega. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised
fibrillid . Prioonhaigused
kahjustavad närvisüsteemi (selja- ja peaaju), millega kaasneb alati surm. Prioonhaigustel on
ühiseid tunnuseid: pea-või seljaaju neuronites kuhjuvad valguladestused, neuronid
vakuoliseeruvad ja hukkuvad (ajukude muutub
arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab
struktuurilt käsna), sellega kaasneb astroglioos.
Kuna organism peab prioone omasteks valkudeks, siis ei teki haigestunud organismis antikehi.
Seega pole seda enne sümptomite
avaldumist võimalik diagnoosida, mistõttu ei saa haigusi
õigelaegselt ravida. Tüüpilisteks sümptomiteks on
dementsus ja kordinatsioonihäired. Haiguse
peiteaeg võib olla väga pikk, olenevalt liigist ja
nakatumise teest mitmest kuust kuni 10 aastani,
ent pärast esimeste sümptomite
esinemist saabub surm enamasti 6 kuni 12 kuu pärast.
Prioonhaigused saavad olla kas pärilikud, juhuslikud või nakkuslikud (enamasti on
prioonhaigused nakkuslikud). Prioonhaigused võib nakatuda surnud (või haigestunud) indiviidi
ajukudede manustamisega suukaudselt või injektsiooniga verre või ajju. Huvitav on see, et
inimese kõigi prioonhaiguste,
sealjuures nii nakkuslike, pärilike kui ka sporaadiliste juhtude
puhul on saadud haiguse ülekandeid katseloomadele.
Prioonvalgud on
viirustest väiksemad ning väga vastupidavad. Erinevalt teistest
haigustekitajatest ei hävi need
tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel, ka
keetmine,
formaliin , alkohol, nukleaas ning erinevad kiirgused ei suuda neid
hävitada.Teadaolevat saab prioonvalku muuta mitteaktiivseks vaid kahel viisil: autoklaavi
kasutades või
hoides neid umbes tunni 5-protsendilises naatriumhüpokloriti (
NaClO ) lahuses.
Inimestel on eristatud nelja prioonhaigust:
Kuru - levinud
Paapua Uus-
Guinea loodusrahvaste hulgas kannibalismi ja rituaalsete inimajude
söömiste tõttu. Pereliige küpsetatakse ja süüakse, kuna usutakse, et see aitab vabastada surnu
hinge. Aju kui maiuspala anti süüa peamiselt lastele ja naistele, seega levis see haigus peamiselt
laste ja naiste seas. Haiguse kulg jaotatakse kolme
etappi . Esimeses
etapis väheneb lihastoonus,
mille tagajärjel muutub kõndimine ja
rääkimine keerulisemaks, võivad esineda
peavalud ja valud
säärtes, ning
värinad . Teises etapis pole inimene enam ilma abita võimeline kõndima, tekib
ataksia ja värinad suurenevad. Tekib emotsionaalne
ebastabiilsus ja
depressioon , esinevad
kontrollimatud ja juhuslikud naeruhood, ent refleksid säilivad. Kolmandas etapis pole inimene
ilma abita enam võimeline istuma, areneb
düsfaagia , kaob kontroll urineerimise ja defekatsiooni
üle, kaob täielikult rääkimisvõime, inimene ei reageeri enam oma ümbrusele. Kuna inimene
muutub sellises staadiumis haiguste suhtes väga vastuvõtlikuks, siis üldiselt surevad kuru kätte
nakatunud inimesed kopsupõletikku või mõnesse muusse haigusesse. Haiguse kulg kestab peale
esimeste sümptomite esinemisest 3 kuni 24 kuud.
Creutzfeldti-
Jakobi tõbi – 15% pärilik ja enamasti juhuslik; põhilised kahjustused väikeajus ja
suuraju ajukoores. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus,
mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus. Võib esineda ka
unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide
halvatust, krambihoogusid. Peale esimeste sümptomite esinemist lõpeb haigus 3-12 kuu pärast
surmaga.
Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri sündroom – enamikul juhtudest leitud perekondlikult
pärilikuna. Haigusele on iseloomulik järjest süvenev ataksia, tasakaaluhäired kõndimisel,
dementsus, spastilisus,
kurtus , nägemishäired jne. Peale esimeste sümptomite esinemist võib
inimene elada 2 kuni 10 aastat.
Fataalne perekondlik
unetus – ainult pärilikuna mõnes suguvõsas.
Sümptomitena võivad lisaks
unetusele esineda veel hallutsinatsioonid, paanikahäired, sonimine, dementsus. Peale esimeste
sümptomite esinemist
sureb inimene tavaliselt
hiljemalt peale 18. Kuud.
Raske on öelda, mis mõju see ühiskonnale avaldada võib kuna prioonhaiguste kohta
teatakse vähe ja need pole eriti levinud. Prioonhaigustele puudub ravi, neid ei osata õigeaegselt
diagnoosida, ühiskond peaks mõistma nende haigete olukorda ja tagama neile toetuse. Kindlasti
tuleb esile eetiline ja
moraalne küsimus, kas peaks inimesele, kes niiehknaa on peadselt suremas
ja peab oma elu viimases etapis kohutavalt piinlema
laskma teha eutanaasiat? Oleks veel, et
saaks ininmese enda käest küsida, ent mida sa teed kui ta enam selge mõistuse juures ei ole? See
on raske küsimus ja ma leian, et inimestel on sellises olukorras erinevad arusaamad ja õiget
vastust sellele küsimusele ei ole.
Kõik kommentaarid