Keskkonna keemia (0)

Keskkonna Keemia

Rahvaarv

Lähematel aastakümnetel kasvab regioonidest kaugelt kõige jõudsalt Aafrika rahvaarv (115%)

• Järgneb Okeaania
  
• Maailm keskmiselt 33%
  
• Euroopa rahvaarv ainsana väheneb (-4%)
  

10-st suuremast riigist

Hiina, India, USA, Indoneesia , Brasiilia, Pakistan , Nigeeria, Bangladesh , Venemaa ja Jaapan
Väheneb rahvaarv ainult Venemaal (-0,26%)
Eestis praegu 1.283 miljonit inimesmt (riikidest 153. kohal), vähenemine – 0,27% aastas.
Reegline on iiive madal kõrgema elatustasemega riikides (Euroopas nt Saksamaal, Rootsis ja Śveitsis.)
Rahvastiku keskmine tihedus on suurim Aasias ja Euroopas (üle 100 in/km²)
Aafrikas vaid 19, Okeaanias 3 in/km²
Maailma üldkeskmine rahvastiku tihedus = 40 in/km²
Rahvaarv kasvab eksponentsiaalselt
Suur osa inimkonnast elab näljas, antisanitaarsetes tingimustes, ülimas vaesuses

Heaolu/vaesuse polarisatsioon ajas üldiselt kasvab

Ilma intensiivtootmiseta (eriti põllumajanduses) pole sellise hulga inimeste eksistens maal võimalik. Samal ajal – heaoluriikides on toiduainete ületootmine (toiduainete tegelik tootmine toimub siiski sageli vaestes arengumaades, kus tasustamine on madaml, kasutatakse palju laps-tööjõudu jne)
Inimene tarbib elu jooksul ligikaudselt 1000-kordse kehamassi jagu toitu.
Peamine ja ohtlikem osa reostusest on seatud energia, „esemete“ ja transpordi liialdatud tarbimisega.
Heaoluriigid elavad ammu arengumaade arvel, eriti teravad vastandid Põhja- ja Lõuna-Ameerika
See tendents ei ole üldjoontes teadlikult (tahtlikult) reguleeritav.

Keskkonnaökonoomika

Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna.

Planeet maa peamised sfäärid ja ringed

Biosfäär – see osa maast, kus on levinud elu ( atmosfäär , hüdrosfäär, litosfäär e maakoor)
Mass (t)
Võrdlus
Elusaine
2,4 * 10*12
1
Atmosfäär
5,2 * 10*15
2150
Hüdrosfäär
1,5 * 10*18
625000
Litosfäär
2,8 * 10*19
1166700

Elusaine

Elu maal tekkis 3 – 4 miljardit aastat tagasi

hüpoteesi selle kohta:

Panspermia – Elualged teistelt taevakehadelt

Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped

• Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.)
  
• Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees.
  

Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas
Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht .
Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess.
O2 + hv -> O + O
O2 + O -> O3
(Teke kiirguse alpha >242nm juures)
Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel.
O3 + hv -> O2 + O
Evolutsiooniliselt põhjustas osoonikihi kaitsev mõju elusaine intensiivsema arengu;
Üleminek ürgookeanist maismaale.