Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOLEKULAARBIOLOOGIA (0)

1 HALB
Punktid
MOLEKULAARBIOLOOGIA #1 MOLEKULAARBIOLOOGIA #2 MOLEKULAARBIOLOOGIA #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miabrit Õppematerjali autor
12. klassi molekulaarbiolooiga põhiprotsesside konspekt. DNA ja RNA ehitus, ülesanded, erinevused, sarnasused. Valkude ülesanded organismis. Geenide avaldumine organismis. Transkriptsiooni ja replikatsiooni sarnasused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus ­ tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid ­ koosneb suhkrust(DNAl ­ desoksüriboos, RNAl ­ riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom ­ tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar ­ kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne ­ pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne ­ DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuv

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Molekulaarbioloogia

Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis

Bioloogia
thumbnail
3
odt

Molekulaarbioloogia

1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalust

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
thumbnail
3
docx

DNA RNA

Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin ­ nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A

Bioloogia
thumbnail
6
rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline keskkond, milles organism areneb ja elab, kui ka organismi sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist näiteks erinevad kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus ja toitainete kättesaadavus. Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. 5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; Liigsõrmusust ehk polüdaktüüliat põhjustab geenide avaldumise häire,mis tekib lootefaasis. Huntingtoni tõbi on autosoomne dominantne pärilik neurodegeneratiivne haigus. Haigust põhjustab CAG korduste rohkenemine. 7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;

Molekulaarbioloogia
thumbnail
8
pdf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni ​realiseerimin​e. DNA ülesandeks organismis​ on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2​ ​)DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - ​ DNA on kaheahelaline ( ​sekundaarstruktuur​ , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb ​komplementaarsusprintsiip​,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - ​Molekulides esineb ​komplementaarsusprintsiip​, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb l​ämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - ​DNA-ahela

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Geneetika

Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA  A adeniin A adeniin  C tsütosiin C tsütosiin  G guaniin G guaniin  T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun