Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOLEKULAARBIOLOOGIA (0)

1 HALB
Punktid
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID
*Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees.
*DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G).
*A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel.
*DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet.
*Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi).
*mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse
*rNA= kuulub ribosoomi ehitusse
*tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped
*Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib /määrab mingi RNA-molekuli sünteesi.
* Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin.
* Geenid asuvad kromosoomides.
*Eeltuumsed=prokarüoodid
*Päristuumsed=eukarüoodid
*Transkriptsioon=protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel.
*Ensüümid - valgud , mis muudavad reaktsioonide kiirust.
*Helikaas - ensüüm, mis katkestab DNA- ahelate vahelised vesiniksidemed ja kerib heeliksi lahti.
*DNA-polümeraas/RNA-polümeraas - ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni/transkriptsiooni.
* Replikatsioon tagab selle, et info jõuaks kõikidesse organismi rakkudesse.
*Transkriptsioon on esimene samm DNA-molekulis sisalduva päriliku info avaldumise suunas. Avalduda saab vaid see DNAs sisalduv info, mis transkriptsiooni käigus RNA-molekulideks ümber kirjutatakse .
*Transkriptsioon ja replikatsioon on universaalsed protsessid, mis toimuvad ühtmoodi kõigis elusorganismides.
*Et kogu geneetiline info muutumata kujul uutesse rakkudesse jõuaks, tehakse igast DNA-molekulist enne raku jagunemist täpne koopia. Seda viivad läbi ensüümid - valgud.
*Replikatsioon kestab umbes 8h.
*DNA-replikatsioonis võib esineda vigu: vale nukleotiid satub ahelasse; mõni nukleotiid võib ära jääda või lisanduda. Ensüümid suudavad mõningaid vigu parandada, kui vigu ei suudeta parandada, tekivad mutatsioonid .
*Kogu organismi elutegevus põhineb valkudel.
*Valkude ülesanded: katalüüsivad ja reguleerivad reaktsioone ; teabevahetus ; keha ehitusmaterjal ; osalevad organismide liikumisel ; muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe
* Translatsioon - valgusüntees, mis toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides.
*Transkriptsiooni käigus kopeeritakse DNAs paikneb informatsioon RNA-ahelasse.
*Kui rakkudes läheb vaja mõnda valku, siis aktiveerub DNA-ahelas just selle valgu valmistamisjuhist sisaldav geen.
*RNA-polümeraasi seondumist promootoriga ja sünteesi algust reguleerib suur hulk valke.
*RNA-sünteesil pole vesiniksidemete katkestamisel helikaasi abi tarvis.
*Sünteesitav RNA on komplementaarne ühega kahest DNA- ahelast .
*Replikatsiooni eesmärk: päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele.
*Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist.
*Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine.
*Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel.
*Valgud on biomolekulid, mis koosnevad aminohapetest.
*Aminohapped on molekulid, mis koosnevad aminorühmast,karboksüülrühmast,ühest kõrvalahelast. Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused.
*Peptiidside - ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side. Peptiidside seob aminohapped valkudeks.
*Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele.
*Ribosoomides sünteesitakse valke.
* Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik.
*Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape .
*Antikoodon - mRNA koodoniga komplementaarne tRNA koodon, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi.
*Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse.
*Translatsiooni alguskoodon on AUG, millele vastab aminohape metioniin. Sellest algab aminohappeahela kokkupanek.
*Stoppkoodoneid on 3: UGA,UAA,UAG. Nendele ei vasta ükski aminohape.
*Aminohappeahel ei ole veel valmis valk, see on valgu primaarstruktuur. Keerdumisel tekib sekundaarstruktuur. Edasisel keerudmisel tertsiaarstruktuur.
*Golgi kompleksis töödeldakse veel valke ja pakitakse need transpordiks kokku.
*Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed :
1.kontroll transkriptsiooni tasemel - kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd
2.kontroll mRNA töötlemise tasemel - millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust
3.kontroll RNA transpordi tasemel - millised mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees
4.kontroll translatsiooni tasemel - millised mRNA molekulid kaastakse valgusünteesi
5.kontroll mRNA lagundamise tasemel - millised mRNA molekulid suunatakse lagundamisse
6.translatsiooni-järgne kontroll - millised toodetud valkudest aktiveeritakse/inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse
*Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest.
*Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd.
*Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, nende pealt sünteesitakse rRNAd , tRNAd.
*Kõik peab olema kindla kontrolli all: rakkude jagunemine, geenide avaldumine.
*Geenide avaldumine peab olema reguleeritud kättesaadava toidu järgi - kulukas on toota kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks.
*Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline (kus organism areneb/elab), kui ka sisemine (hormoonid/ ainevahetus ). Veel mõjutavad erinevad kemikaalid , ravimid ,temperatuur,valguse ja toitainete kättesaadavus.
*Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse/välja, mõjutades nii geenide avaldumist.
*Transkriptsiooni ja replikatsiooni sarnasused=protsess toimub rakutuumas ; info on pärit DNAst ; nukleotiidid on lisatud komplementaarsusprintsiibi alusel ; osalevad suhkrujääk,fosfaatrühm,lämmastikalused ; mõlemad on universaalsed protsessid ja toimuvad kõikides elusorganismides ; polümeraas viib mõlemat protsessi läbi.
MOLEKULAARBIOLOOGIA #1 MOLEKULAARBIOLOOGIA #2 MOLEKULAARBIOLOOGIA #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miabrit Õppematerjali autor
12. klassi molekulaarbiolooiga põhiprotsesside konspekt. DNA ja RNA ehitus, ülesanded, erinevused, sarnasused. Valkude ülesanded organismis. Geenide avaldumine organismis. Transkriptsiooni ja replikatsiooni sarnasused.

Sarnased õppematerjalid

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
3
docx

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus ­ tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid ­ koosneb suhkrust(DNAl ­ desoksüriboos, RNAl ­ riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom ­ tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar ­ kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne ­ pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne ­ DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuv

Bioloogia
Molekulaarbioloogia
6
doc

Molekulaarbioloogia

Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis

Bioloogia
Molekulaarbioloogia
3
odt

Molekulaarbioloogia

1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalust

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
DNA RNA
3
docx

DNA RNA

Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin ­ nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A

Bioloogia
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
6
rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline keskkond, milles organism areneb ja elab, kui ka organismi sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist näiteks erinevad kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus ja toitainete kättesaadavus. Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. 5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; Liigsõrmusust ehk polüdaktüüliat põhjustab geenide avaldumise häire,mis tekib lootefaasis. Huntingtoni tõbi on autosoomne dominantne pärilik neurodegeneratiivne haigus. Haigust põhjustab CAG korduste rohkenemine. 7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;

Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
8
pdf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni ​realiseerimin​e. DNA ülesandeks organismis​ on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2​ ​)DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - ​ DNA on kaheahelaline ( ​sekundaarstruktuur​ , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb ​komplementaarsusprintsiip​,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - ​Molekulides esineb ​komplementaarsusprintsiip​, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb l​ämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - ​DNA-ahela

Bioloogia
Geneetika
14
docx

Geneetika

Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA  A adeniin A adeniin  C tsütosiin C tsütosiin  G guaniin G guaniin  T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun