Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valitsemine ja avalik haldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, president, komisjon, riigipea, bürokraatia, peaminister, komisjonid, opositsioon, seaduseelnõuevalve, presidentalism, riigieelarve, suurbritannia, viimine, ametnikkonna, põhiseaduslik, kohtunikud, omavalitsus, keskvõim, elluviimine, lahusus, iseseisvus, presidendile, ministrid, veto, formaalõiguslik, fraktsioonid, ettepanekuidSisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
........................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin
esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid.
inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim
määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim) 3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded 4) Valitsus on presidendi nõuandev organ 5) President valib ministrid üksi 6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada 7) Seadusandlik võim kuulub kongressile 8)Seaduseid algatab kongress aga president võib lisada enda seisukohad 9)Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt Plussid: valitsused on pikaajalised
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal
ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet) Poolpresidentaalne võim:
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle
1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi.
plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL................................................................................................... 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED:
1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit)
kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus
annaabi.ee 
