peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. · Parlamenti pääsemisel pole tähtis ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas Parlamenti saamise kolm etappi: 1. Isikumandaat. 2. Ringkonnamandaat ( koostatakse nimekiri, mis on avatud). 3. Kompensioonimandaat ( koostatakse nimekiri, mis on kinnine). Süsteemi miinused: · See on liiga keeruline. · Inimesed ei saa aru, mida nende häältega tehakse. Süsteemi plussid: · See süsteem on õiglasem. · Süsteem annab võimaluse ka väikeparteidele.
Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel.
· Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam. · Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad- äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna. Tavalisem on teatud hulk 5-15mandaadilisi valimisringkondi. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valijal tuleb eelistada pigem 1 või 2 erakondlikku programmi, kui 1 või 2 isikut. · Avatud nimekiri- kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat ülespoole. Päärs parlament sõltub valijatest. (Europarlament ja volikogu) · Suletud nimekiri- pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb
majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4
teisele üle. 3) Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. 4) Üksikkandidaat võib koguda isiklikke hääli rohkem kui partei nimekirjas olija, kuid parlamenti ta ei pääse. Kalev Eensaar 9. klass Tartu Erakool
Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised). Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Hübriidsed valimissüsteemid Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe süsteemi alusel, pooled teise alusel). Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. N: Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade 1-20
pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis). Mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. + võrdsemad sansid - keerukus ja erakondade suur mõju. Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad ühe järgi, pooled teise järgi. 6. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid). Keskerakond Edgar Savisaar; Rahvaliit Karel Rüütli; Reformierakond Andrus Ansip; IRL Mart Laar; SDE Jüri Pihl; Eestimaa Rohelised Peeter Jalakas 7. Mõisted:
võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Hea olenevalt mandaatide parlamenti arvutamise pmst, künnisest Valimiskünnis Puudub Reeglina 2-3% Nt Suurb, kanda, usa, pr Soome, rootsi, eesti, it, taani
RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga MANDAATIDE ARV RINGKONNAS Üks Mitu MANDAADI SAAMISE TINGIMUS Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi KANDIDAATIDE ÜLESSEADMISE Personaalne Erakonna valimisnimekirjas VORM PARTEIDE ARV PARLAMENDIS Väike (2-3) Mõõdukas või suur (üle 5) VÄIKEPARTEI SANSS PÄÄSEDA Väike Arvestatav või hea olenevalt PARLAMENTI mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest
Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1. kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti 2. valijahääli kantakse ühelt kandidadilt teisele üle. Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule 3. parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle ka parteikaaslastele antud hääli. Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogu kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjades. Kandideerida võib ka nimekirjaväliselt, üksikkandidaadina, kuid siis on raske kokku koguda vajalik hulk hääli. Mandaat tähendab volitust kedagi esindada
takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%)
· Kandidaat pole iseseisev, vaid sõltuv oma erakonna seisukohtadest. Ka saadikutöös peab ta jälgima oma partei poliitilist suunda. Seega ei valita mitte isikuid vaid parteisid. · Valijahääli jagatakse ühest erakonnast pärit inimeste vahel. Antud hääl ei pruugi minna soovitud kandidaadile, vaid hoopis mõne sama partei nimekirjas olevale isikule. · Parlamenti pääsemisel on ka tähtis kandidaadi asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks põhiomadus on ka valimiste regulaarsus, ehk valimiste toimumine mingite kindlate ajajärkude vahel. Eestis valitakse uued volikogus iga kolme ja riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse Eestis iga viie aasta tagant, ning üks isik ei tohe sellel ametikohal olla rohkem kui kaks ametiaega ehk 10 aastat. Niivõrd pikkade vahedega valimised aga ei taga rahva piisavat osalust valitsemises. Seetõttu
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud Eesti valimissüsteem.kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi, moodustatakse mittemandaadilised valimisrindkonnad
V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5. ühetaolised 6. üldised 7. regulaarsed 8. vabad 3) MIks nimetatakse valimisi ka usalduse indikaatoriks? V: Sest see näitab, et riik usaldab oma kodanikke piisavalt ja laseb neil valida omale juhte. 4) Mõisted: a) Mandaat- koht riigikogus/valimisnimekirjas b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta
valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5. Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel: Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg,
Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele + erakondadel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (oleneb mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest) + tagab valitsemises pluralismi
kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle, rahvusvahelises suhtlemises, on parlament pääsemisel pole tähtis mitte relvajõudude ainult kandidaadile antud häälte arv, ülemjuhataja.Parlamendi pärusmaaks vaid ka tema asetus partei jääb seadusandlus. valimisnimekirjas. Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade
proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkreetse kandidaadi kohast erakonna valimisnimekirjas. Soodsatel asjaoludel võib valituks osutuda ka väga vähe hääli saanud kanditaat, näiteks juhul kui tema erakonnale antakse hääli suhteliselt palju, ning ta on oma erakonna nimekirja eesotsas. Kaudselt tähendab see, et Riigikogu liikme mandaat ei ole seotud kindla piirkonnaga ning valijate ja valitute vahel puudub personaalne side. Keerulise valimisüsteemi tõttu väheneb ka valimisaktiivsus. Enamik proportsionaalse esindatusega süsteeme kasutab ka valimiskünnist, eesmärgiga
Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nende valimiste korral jagatakse saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi puuduseks on keerukus, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. 6. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel. Erakonnad esitavad kandidaadid üles kõigis 12nes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja,
1) lihtsus ja selgus.Igaühele on selge,kuidas parlamenti pääseda 2) 6.1. Nimeta majoritaarse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti) 1) Annab eeliseid juhtivatele suurparteidele 2) Tihti peale lähevad teist erakonda valiva hääletaja hääl "kaotsi". 7. Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti) 1) Jaga saadikukohad parteide vahel propotsionaalselt ehk võrdselt neile antud häälyega 2) Kandidaadid seatakse ülesmerakonna valimisnimekirjas ning võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud 3) 7.1 Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti) 1) Häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. 2)Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi, et kipub
hääli valituks osutumiseks on vaja paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud oluliselt rohkem hääli kui parlament ei peegelda valijaskonna proportsionaalse süsteemi puhultegelikke eelistusi proportsionaalne: - saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga - mitmemandaadilised valimisringkonnad (ühes ringkonnas saab parlamenti mitu saadikut) - kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas - see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. suletud nimekirjad: kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber - nt Eestis, Soomes, Rootsis EELISED PUUDUSED Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus
1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem · valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. 2 Vanim, rakendati esmakordselt Inglismaal üle 500 aasta tagasi. Levinud ka endistes Briti asumaades (Uus- Meremaal, USAs, Kanadas, Indias jm)
osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem. 1. Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. 2. on mitmemandaadilised valimisringkonnad. 3. kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Valijal tuleb eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi, kui isikut. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusen nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata-kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled b)Proportsionaalne vs *jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine-
võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond.
soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas. Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist umber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul
· Kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetusega ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?
Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte · Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem
Valimisaktiivsus valimistest osavõtt Valimispropaganda enne valimisi poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste jms. sihikindel levitamine Valimiskampaania valimiseelne kampaanialik agitatsioon saavutamaks valimistel edu Lihthäälteenamus otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga Absoluuthäälteenamus valimisvõiduks tuleb koguda 50% +1 häältest Avatud nimekirjad suurema hulga saanud hääli kandidaat liigub valimisnimekirjas ettepoole Suletud nimekirjad erakond koostab nimekirja ning see, kes on eespool saab rohkem hääli, sest teiste hääled kantakse üle esimestele Koalitsooni leping koalitsioonis olevate erakondade vaheline leping, millega sätestatakse koostöö põhimõtted Erakorralised valimised valimised, mis viiakse läbi enne õigeid valimisi, kas rahva tahtel või valitsuse kriisi korral
Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler Ratsionaal-legaalne Eesti Vabariik domineerimine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 3 8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt: A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B 9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli
valimiskünnise (5%) 4. Valimissüsteemid Valimissüsteem Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdne parlamendikohtadega 1-20 Mandaatide arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamis tingimus Kandidaat sai enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülessaedmine Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Erakondadi parlamendis 2-3 5+ Väikepartei võimalus pääseda Väga väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatidest Valimiskünnis Puudub Tavaliselt 2-3% Näiteriigid USA, SBR, Kanada Soome, Rootsi, Eesti, Taani 5
Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad. Eesti on Europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimistel oli siiani 12 ringkonda. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber, pääs parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule. Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata, rahva tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus · Erakondade suur mõju valimistulemustele · Hajub saadiku isiklik vastutus Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks
ringkonnast pääseb parlamenti * saadikute kohad jagatakse üks saadik parteide vahel võrdselt neile * lihthäälte enamus – see, kellel antud häältega kõige rohkem hääli võidab * kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas – hääletada saab erakonna, mitte konkreetse isiku poolt EELISED * selgus ja lihtsus – kõigile * hääled ei lähe kaduma arusaadav kes/kuidas * parteidel võrdsemad šansid
Tunnused, tugevused ja nõrkused. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas või suur (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest
Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning opositsiooni, mille ülesandeks on kritiseerida valitsuse tegevust ning pakkuda alternatiive.
"Võitja saab kõik". Proportsionaalne süsteem (Eesti) - iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Valija peab hääletama endale meeldiva erakonna või valimisliidu nimekirjast ühe isiku poolt, kuid: 1)kandidaadid esindavad (peavad) oma erakonna seisukohti 2)valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle (hääl ei pruugi minna soovitud isikule) 3)Parlamenti pääsemisel on tähtsad kandidaadile antud häälte arv ja tema asetus partei valimisnimekirjas. Hääled kantakse edasi tabelis kõige esimesele olenemata häälte arvust. Osalusdemokraatia - saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning olla poliitika päevaprobleemidest informeeritud, lühidalt: kodanike aktiivne osalus poliitilises elus. Otsene demokraatia - hääletamine, referendumist osa võtmine. Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut).
raske. Näiteks X Riigikogu valimised näitavad selgelt, et kuigi valimisealine kodanikkond on suurenenud, siis valimisaktiivsus on võrreldes VII ja VIII Riigikogu valimistega väiksem. Kõige populaarsemateks Riigikogu valimisteks osutusid VIII Riigikogu valimised, millest võttis osa 69,06% hääleõiguslikest inimestest. VII-XII Riigikogu valimiste valimisaktiivsuse protsent Teiseks vaadeldi, kas erakondade ning üksikkandidaatide rohkus või vähesus valimisnimekirjas mõjutab kuidagi valimisaktiivsust. Erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel Kõige enam valikuid pakkuv valimisnimekiri oli VII Riigikogu valimistel, mil valida sai 38 erakonna ning 26 üksikkandidaadi vahel. 1992. aastal toimunud valimised on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valimisaktiivsuselt teisel kohal. VIII Riigikogu valimistel, mis on antud töös käsitletud kuuest Riigikogu valimistest kõige
kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. Peamine puudus on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär häälte ülekandmine- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhtuab erakondliku koostöö tähtsust.
Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid juhtuvatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid ning lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus on et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mõnedes riikides saabki hääletada vaid nimekirja, mitte aga konkreetse isiku poolt. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suurema toetuse kogunenud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoolt. Parlamenti pääs sõltub valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda palju inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks puuduseks
jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Soomes, Lätis) Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas reastanud ning valija saab hääletada vaid parteinimekirja kui terviku, mitte enam üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud. (Hispaanias, Portugalis) Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse. 5. Valimiste põhimõtted.
Ringkondade arv Võrdub 1-20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas Mangaadi saamise Kandidaat kogus enim Kanditaat ütletas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna vorm valimisnimekirjas Väikepartei sanss Väike(2-3) Arvestatav või hea Valimiskünnis Puudub 2-3% Näidisriikie Prantsusmaa, USA Soome, Eesti, Holland, Itaalia Mandaat Saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Eesti valimissüsteem · Eestis on propotsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem.
Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ta ületab selles valimisringkonnas antud kvooti. Avatud nimekirjad- Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole.
Proportsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigis kogutud häälte arvule. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1) kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 2) valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. 3) Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Parlament ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine.
Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu häälte ülekandmise põhimõte valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas identiteet ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus indikatiivne ostukorv näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga
Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja
Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad ja kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijatel eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnedes riikides(nt Hollandis) saabki hääletada vaid nimekirja (st erakonna), mitte aga konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi. Näiteks Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles , et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnes riigis saab hääletada vaid nimekirja (st erakonna) , mitte aga konktreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. a) Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber : suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest.
annaabi.ee 
