VALIMISED (0)

VALIMISED
Demokraatlike valimiste tunnused:

• Kandidaate on ühele saadikukohale mitu
  
• Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida
  
• Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses
  
• Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult
  

Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil.
Valimissüsteemid.

• Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud.
  
• Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis.
  

Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või –programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid.
Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused:

kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti

valijahääli kantakse ühelt kandidadilt teisele üle. Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule

parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle ka parteikaaslastele antud hääli.
Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogu kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjades. Kandideerida võib ka nimekirjaväliselt, üksikkandidaadina, kuid siis on raske kokku koguda vajalik hulk hääli.
Mandaat tähendab volitust kedagi esindada. Valimistel nimetatakse mandaadiks ka valimisringkonnale eraldatud sadikukohta. Eestis on ringkonnad mitmemandaadilised, mistähendab, et ühest ringkonnast valitakse mitu rahvaesindajat