Millel püsis balti erikord Suure Venemaa võit Põhjasõjas andis talle mitmeid uusi valduseid, mida oldi ammustest aegadest ihaldatud, et arendada ja suurendada oma majandust ning võimu. Oma võimu püsima jäämises poldud, aga sugugi kindlad. Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi.
1 Ilmselt tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju maa- ja lihtrahva kaitsjad ja hoidjad, kes sissetungijaid eemal hoidsid. Rüütlite haldusalasse kuulus ka seaduskuulekuse järgimine, mis omakorda tingis nende tugeva positsiooni rahva seas, kes neid austas ja alt üles vaatas. Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid. Vastutasuks pidid talupojad andma rüütlitele osa oma saagist, mis kulus rüütlil tema jaoks 1 James Barter. 2005 tähtsaima vara - hobuse ja sõjavarustuse peale. Ka nende hooldaminenõudis oma osa. 2 Seega moodustasid rüütlid ja talupojad omamoodi terviku, kuna üksteise heaolu ja edukas toimetulek oli vastastikkuses sõltuvuses. Rüütlitele oli oluline hoida maad võõrvõimudest
möödapääsmatu. Seda eelkõike sellepärast, et juba riigi vundament ehk majandus oli väga nõrk ja laostunud ning riik ei saanud hästi toimida. Lisaks ka Külma sõja mõjud, sõjad ja kriisid, mis laastasid veelgi riigi majandust ning prestiizi. Nõukogude Liit oli oma mõõtmetelt kasvanud tohutult suureks ning ei toiminud enam hästi. Mitmed muudatused nagu näiteks perestroika ja glasnost ning nende mõjud panid punkti Nõukogude Liidule, sest ei suudetud enam oma valduseid ohjeldada ning mitmed riigid hakkasid tasapisi iseseisvuma ning liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu.
Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid
Anton Hansen Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" I osas võime kaasa elada (kui seda saab nii nimetada) talurahva tegemistele, vaidlustele, intriigidele, pereelule, surmale jms. Neid võibki nimetama jääda. See kõik on kui tolle aja seebiooper paberkandjal. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma
Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu, endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. Taani kuningas ja piiskopid Läänistasid maid rohkem Vajasid oma valduste kaitseks rohkem läänimehi (eriti
kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad: Praeguseks Inglimaal otseseid koloniaal valduseid ei ole, kuid on antonoomsusega valitsevaid riiklike üksuseid. Inglismaa alla koonduvad Aafikast Lõuna Aafika vabariik jne. ; Kanada; Austraalia ja India. Peamise energia saab Inglismaa praegult läbi maismaatarniate Venemaalt maagaasi. samuti bensiin ja diisel. bensiin ja diisel pärinevad osaliselt ka Prantsusmaa ja OPEC riikidelt. Praeguseks on tööjõud teeninduses koondunud valdavalt Inglismaale, Kanadasse ja Austraaliasse
Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks 5. I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38 Põhjused: · Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak) · Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring) · Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel · Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant Sõjale aitas kaasa: ohu alahindamine, sõja romantiseerimine , puudus organ mis lahendaks rahvusvahelisi probleeme. Ajend: Austria-Uungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. 6. Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid)
Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli. I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma. Rajati Plestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid, mis pidid võidetud alasid moslemite eest kaitsma. II - mitmes lahingus löödi moslemeid. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks kohe alatud tormijooksuga, aga hoopis rüüstati ümberkaudseid alu. Vahepeal kogusid türklased aga
vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu lipp. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. Esialgu omas Saksa ordu valduseid Akko linna ümbruses, tema valdusesse läksid mõningad linnused linna lähikonnas. Saksa Ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid Lõuna – Itaalias, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik Püha Maa kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna – Itaalia oli kuni 14. sajandini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning Apuulias ning Sitsiilias, olid suurimad Palestiinasse suundumiseks kasutatavad sadamad :
a)Prantsusmaal toimus II Bourbonide restauratsioon, Louis XVIII tuli troonile b)Hispaanias taastati Bourbonide võim c)Itaalias taastati Habsburgid Tasakaalu põhimõte Selleks jagati valduseid ümber, näiteks a)Venemaa sai Soome, Poola, Bessaraabia b)Austria sai Põhja-Itaalia ja Galiitsia c)Rootsi sai Norra d)Prantsusmaa pidi tõmbuma endistesse
Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi muutus olukord tunduvalt, kui armeesse oli vaja põhiliselt ratsaväelasi. Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja
võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola, 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu. Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. 1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa) - riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik);
- Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni. - 2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. - Riigimaad olid jagatud ametkondadeks ( millede eesotsas seisid valitsejad), ja ametkonnad omakorda vakusteks.
Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi külad. · 1558, 11. mai - venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva. · 1558 suvi - uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. · 1559 - venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3
11 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119 *Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad. *Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk- ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks. *Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). *Eestlaste kohustused võõrvallutajate/ läänimeeste ees: *kümnis (1/10 toodangust) ja kirikukümnis (kirikumaks).
riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus ka peale Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin (Gulio Mazzarini), kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta ka Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik mõningaid valduseid isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa dominatsioonile Euroopas. Nende ajal kujunes ka merkantilistlik majanduspoliitika ja range (vara)klassitsistlik kultuur (avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas), kus nõueteks olid täpsus, napisõnalisus ja selgus. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisimaks edendajaks oli ilmselt René Descartes. Valgustatud Absolutism Rootsis
Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk Sickingeni vaenus (1522–1523), kus usu-uuendamisega kaasa läinud riigirüütel Franz von Sickingen püüdis vägivaldsete vahendite abil Trieri peapiiskoppi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.[6]Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti Hesseni Philippi kaasabil, Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga 1524. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid selliselt, et kõik inimesed peaksid igas mõttes
5) Eesti Vabariik - Phiseaduste vljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees- 2) Sna-, mtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, vimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahletuse vimalust kasutati vga vhe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Võrdus seaduste ees- 2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle põhiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimalust kasutati väga vähe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik võim sai domineerida täidsaatva üle. 3) Riigikogul suur võim, kontroll nende üle puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese põhiseaduse alusel oli seadusandlikuks võimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, ühekojalise parteiga
keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus. Ristisõjad 1096-1270 · 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis-Itta korraldatuid) · Põhjused: a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II. · IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu. · Ristisõdade tagajärjed: a) Jeruusalemm jääb türklastele.
Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks) lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.
1494 – 1559 Prantuse kuningate ja Habsburgide dünastia vaheliste võitluste tallermaaks. Sõjad kummagile poolele edu ei toonud, aga tõid enesega kaasa Itaalia laastamise ning piirkonna poliitilise ja majandusliku mõju vähenemise. Samas kiirendasid sõjad itaalia kultuurimõjude levikut Prantsusmaale. Vahemere idaosa ja Lähis-Ida suurvõimuks kujunes 16.saj Türgi, kes pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453 laiendas oma valduseid Balkani poolsaarel kuni Ungarini ning võitles Vahemerel ülemvõimu pärast Hispaaniaga. Poola saavutas oma suurima ulatuse 17.saj alguseks kui riigi koosseisu kuulusid alad alates Läänemerest ja Peipsi järvest (Lõuna-Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina) kuni Musta mereni. 16.saj algas kuningas Gustav I Vasa trooniletõusust alates (1521 – 1560) Rootsi esiletõus. Järgnevate sõdade tulemusena Taani, Poola ja Venemaaga kujunes Rootsi 17.saj
laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi külad. 1558, 11. mai venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva. 1558 suvi uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. 1559 venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. 1560 venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. 1561 Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla 6
2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse. hakkas islamit levitama, islami usu Karl Suur tuntuim frangi riifi valitseja rajaja. islami prohvet. 8. sajandil. Laiendas riigi valduseid: Põhja-Itaaliasse, Hispaania põhjaossa, saksi hõimude üle, Balkani ps põhjaossa 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Keskaja algust peetakse aastaks 476, mil Lääne-Rooma langes ja keskaja lõppu peetakse aastaks 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. lõpp- 1) 1453. a Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 2)1492. a Kolumbus avastab Ameerika 3) 1517. a reformatsiooni algus Saksamaal 4
tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud. Karl Suure ajal ning osaliselt varemgi muutus olukord tunduvalt, kui armeesse oli vaja põhiliselt ratsaväelasi. Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte
Liitu kuulusid Poola (kuningas August II Tugev), Taani (kuningas Frederik IV) ja Venemaa (tsaar Peeter I), Rootsi vastasleeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär, kes sõlmis Poola kuningaga alistumislepingu, kuigi tal selleks volitusi polnud. Liitlaste lootus võiduks oli ka see, et äsja oli Rootsi kuningaks saanud noor Karl XII. Karl XII oli aga saanud täis rahakassa ja esmaklassilise armee. Põhjasõda algas Poola ründamisega Riiat. Samal ajal ründas Taani Rootsi valduseid Põhja-Saksamaal, kust aga nad said lüüa ja lahkusid sõjast 1700. Venemaa teadmata Taani tagasiastumisest, kuulutas samuti Rootsile sõja ning asusid Narva alla. Karl XII otsustas esialgu purustada venelased Narva all ja siis minna Riiga. Nii ka läks. Sügisel 1700 koondusid Rootsi väed samuti Narva alla ja said Narva lahingus võidu osaks. Järgmise aasta kevadel liikusid nad juba Leedu ja Poola aladele. Karl XII oli pärast Narva lahingu võitu väga enesekindel ja ei uskunud,
ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk ning abi vajasid nad poliitilistes võitlustes vasallideslt, mis jagunesid omakorda rüütelkondadeks. 14. Saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama igaaastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. 1421. a korraldati aga Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi ehk maapäevi. Vana- Liivimaa välissuhetes oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Saksa ordul oli palju valduseid, kuid 14. saj lõpul nende positsioon halvenes, sest kuninganna koondas Läänest Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooniks. Lõuna poolt võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo Uniooniks PILET 9 1.) Vaimuelu uusajal Hakati mõeldama uute ülikoolide rajamisele ja seega avatigi ülikool ka Tartus. See andis palju uusi õppimisvõimalusi. Tartus kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimad õppe- ja teaduskeskusi Tartu Ülikool. Siin tegutsesid paljud
laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630: Johan Skytte eestvedamisel asutatud. Õppetöö oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool -15. okt.1632: Skytte esitas palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Gustav II Adolf kirjutas alla. 4 teaduskonda. Ladina keel. Loengud ja dispuudid. 26. Põhjasõda 1700-1721 (+KAART) Põhjused: Rootsi soov kaitsta oma valduseid (ka laiendada) Poola soov saada tagasi kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel või tugipunkt. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad. Venemaa ja Poola suhete paranemine. Rootsi liitlaste nõrkus ja vastaste tugevus. Suur nälg oli rahvaarvu vähendanud ST: sisemine nõrkus. *Karl XII oli 15, kui troonile tuli.
sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas
Islami kunst kõik on olemas lk 108-111 peamine omapära on kujutavas kunstis, neil on keelatud kujutada elavat inimest või looma, eriti range on see keeld sunniitide jaoks. siidid võivad kujutada ja seda väljaspool koraani. Neid on palju ka pakistanis kust võib leida maale või miniatuurmaale inimestest või teistest elavatest loomadest. Mingid reeglid pole küll islami arhitektuuris islami ehitamisel. moseedena on kasutatud ka kristlikke kirikuid kuna vallutati suuri kristlikke valduseid. Need on muudetud siis moseedeks, nt. hagia sophia. Kõige tähtsam mosee asub mekas, mida ümbritseb 9 minaretti. ehk palvetorni. mõnikord ongi mosee vaid suur palvetorn. Kõige rohkem on ehitatud ruudu või ristkülikukujulise põhiplaaniga nagu Al- Hakimi mosee kairos. Palve nurk on alati suunatud meka poole. Tüüpilisel moseel pole peal kupleid, türklased armastasid ehitada moseesid. Peaaegu sada moseed on ehitanud Sinan. Selime mosee on järgi tehtud _ _ (mingi mida me oleme õppinud)
Tema peanaine oli reeglina valitseja õde. Peanaise poegade hulgast valis ta oma järglase (ei kehtinud primogenituur). Sageli võttis ta selle poja kaasvalitsejaks. Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia hooldajateks. Kuningas pidi omale uued valdused vallutustega hankima. Kuningas resideerus Cuzcos. Seal asus Inti tempel, suur keskväljak, mis oli inkade arusaamise järgi maailma keskpunkt. Lisaks oli linnas kindlus-tempel. Linn oli jagatud nelja põhikvartalisse. Riik oli rangelt hierarhiline ja tsentraliseeritud. Ülikkond ei moodustanud kompaktset seisust ning
oopium. 1830 a hakkas enam hiina valitsus nägema oopiumi suitsetamise laastavat mõju ning et see pole hiina majandusele kasulik. Ida-india kompanii hakkas takistama oopiumi levikut. 1839. a lõpus otsene sõjaline konflikt Hiina ja SB vahel. Hiinast polnud SB vastast. 1842. a sõlmiti Nankingi rahuleping 1842-1997 Hongkong SB-le, hiina pidi maksma hüvitisi ja SB sai endale suured kauplemisprivileegid Hiinas. 1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Uute valduste haarajaks sai ka Holland, eriti tänapäeva Indoneesias. Prm alustas 1830-1850 Alzeeria hõivamist, samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861- 1867
Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419. Philippe Julge poeg. Aitas Sigismundile (Saksa-Rooma keisrile) vastu türklaste. Lahingu pärast sai oma nime. Hertsog Louis Orleans'iga tal oli tüli( jeani naise pärast- armastusekolmnurk) ja ta tapis teda. ; . 1415 . () . V ( 1416 .). , , . . , VII, . Philippe Hea Philippe oli Jean Kartmatu poeg. Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. Omandas järgnevalt suuri valduseid nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga. Charles Südi Burgundia hertsog 1467-77, Philippe Hea poeg. Taotles Prantsusmaa nõrgestamist ning Burgundia suurriigi loomist, juhtis juba isa eluajal Prantsuse suurfeodaalide kuningavastast liitu. Vallutas
kooperatiivmajanditele. Põhilised toidukultuurid on riis ja mais, loomakasvatus teisejärguline. SKT-st annab teenindus 36%, tööstus 34% ja põllumajandus 30%. Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on pindalalt (543 965 km2) Lääne-Euroopa suurim riik. Piir Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaal on 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Reunion), samuti on Prantsusmaal palju teisi valduseid ja nõudlusalasid. Rahvaarv 2007.a. andmetel 61 350 000 inimest. Pealinn on u. 2,2 miljoni elanikuga Pariis, mille süda asub Seine jõe Cite saarel. Prantsusmaa on jaotatud 22 piirkonda, mis omakorda jagunevad 96 departemanguks. Riigikeeleks on prantsuse keel ja rahaühikuks euro. Prantsusmaa on vabariik, mille riigipeaks on suurte volitustega viieks aastaks rahva poolt valitav president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb 346- kohalisest ülemkojast e
valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga. Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln ja põja eesi- rootsi. Tartu piiskopkond ja alad viljandist narvani- venemaale. Saare lääne piiskopkond- taanile. Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks kus kõik tahtsid valduseid saada. Erinevad kaubandus huvid rootsi- tahtis koguvenemaa kaubanuduse suunata läbi tlna. Taani- tahtis kaubelda ainult läbi narva. Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega. 1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga moskva vasall riigina liivimaa kuningriigi. Keskuseks sai põltsamaa ja magnusest liivima kuningas
· Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine · ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 Vana-Liivimaa lõpp
Varsti Hiina nägi, kui laastav mõju sellel ainel on ning konfiskeeris kogu oopiumilasti. SB läks närvi ja ja piiras Hiina sadam sisse- sellega algas esimene oopiumisõda. Lõppes see Nankingi rahulepinguga, Hiina ei saanud SB kaupa piirata. Hiinas rahutuste tagajärjel puhkes teine oopiumissõda ja see lõpes Tianjini rahuga, mis sundis Hiinat veelgi oma sadamaid inglastele avama. Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda. 1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Suurbritannia isolatsioonipoliitika (Disraeli "Splendid isolation"). Periood SB, kus otsustati, et nemad enam Euroopa asjadesse ei sekku. Napoleon III Mehhiko Maximiliani afäär. samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861-1867
Perdikkas liikus väega Egiptuse peale, kuid tapeti selle piiril oma väepealike poolt. Perdikkase surm tingis uue kokkuleppe sõlmiti 320. a. Süürias Triparadeisoses mille kohaselt tõusis regendiks Makedoonia valitseja Antipatros, kelle hoole alla anti nii Arrhidaios kui ka Roxane koos noore Aleksandriga. Ptolemaios ja Lysimachos säilitasid endale kuuluva (Egiptuse ja Traakia), Antigonos Monophthalmose valduseid Aasias aga laiendati. Perdikkasest vakantseks jäänud Babüloonia anti valitseda Seleukosele. Kuid seegi leping ei kehtinud kaua. Antipatrose surma järel (319. a.) puhkes sõda Makedoonia ja Kreeka pärast, kus lõpuks tuli võimule Antipatrose poeg Kassandros. Nende võitluste ajal lasi Aleksander Suure ema Olympias tappa Arrhidaiose (317. a.) ja tapeti ka ise Kassandrose korraldusel (315. a.). Aasias kasvasid järjest Antigonose võim ja pretensioonid. Muu hulgas vallutas ta
annaabi.ee 
