Nõukogude Liit (4)

Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida?
Nõukogude Liit oli 1922.-1991. aastani eskisteerinud sotsialistlik riik, mida juhtisid kommunistid . See riik oli oma mõõtmetelt maailma suurim, eelkõige okupeeritud alade tõttu, ning tema mõjutused ajaloo kulgemisele on olnud märkimisväärselt suured. Nõukogude Liit muudkui laienes erinevaid vahendeid kasutades ning teda kardeti eelkõige kui vaenlast . Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida?
Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid.
Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid , mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda.
Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales ta nendes mitteametlikult ning toetas kapitali ja relvastusega võitlust. Siiski ei jäänud ta sõdadest kõrvale. Näiteks Nõukogude-Afganistani sõda, kus püüti säilitada mõju Aasias ja vallutada uusi territooriume ning ka kindlasti majanduslikel eesmärkidel, sest Afganistan on tuntud oma suurte naftavarude poolest. Sõda kaotati mitmetel põhjustel, näiteks puudus armeel motivatsioon kaugel ja võõral maal sõdida ning välisriikide abi vastasele.
Kindlasti mängis olulist rolli ka Nõukogude Liidu poolt vabamaks lastud elukorraldus. 1985. aastal seati eesmärgiks kiirendada majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkijundamise teel ehk perestroika teel. Samuti ka glasnost – avalikustamine – salastatuse vähendamine ühiskonnas, tsensuuri lõdvenemine, ajaloofaktide avaldamine ja välismaaga vabanes suhtlus. Need kaks aspekti aga muutsid okupeeritud alade rahvad elavaks. Nad muutusid revolutsioonilisteks, neis tekkis ühtsustunne ning nägemused oma kodumaast kui vabast riigist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli minu arust möödapääsmatu. Seda eelkõike sellepärast, et juba riigi vundament ehk majandus oli väga nõrk ja laostunud ning riik ei saanud hästi toimida. Lisaks ka Külma sõja mõjud, sõjad ja kriisid, mis laastasid veelgi riigi majandust ning prestiiži. Nõukogude Liit oli oma mõõtmetelt kasvanud tohutult suureks ning ei toiminud enam hästi. Mitmed muudatused nagu näiteks perestroika ja glasnost ning nende mõjud panid punkti Nõukogude Liidule, sest ei suudetud enam oma valduseid ohjeldada ning mitmed riigid hakkasid tasapisi iseseisvuma ning liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu.