Agenda 21 peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus.
keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Liit). Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästva arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. ELF on kaastegev kõigi Läänemeremaade rahvuslike WWFi osakondade ja partnerorganisatsioonide projektis BEP Läänemere Ökoregiooni Tegevuskava. BEP on mitmekesine projekt, mille eesmärgiks on läheneda mere seisundit mõjutavate tegurite tervele kooslusele. Peamiseks eesmärgiks on kaitsta ning võimaluse korral taastada täies mahus Läänemere looduslik mitmekesisus
Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti Euroopa Liidu suunalise tegevuse hindamiseks. Selle põhjal töötatakse välja valdkondlikud tegevuskavad ning kujundatakse seisukohad Euroopa Liiduga seotud üksikküsimustes. ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika" on oluliseks abivahendiks Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata
Tulemus finants- ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded. Auditiraportid ja ülevaated, mis sisaldavad salajast infot, pole avalikkusele kättesaadavad. 1 Tulemus – säästlikkus, tõhusus, mõjusus, arengukavade ja lubaduste täitmine, tõkked, ülevaade riigivarade kasutamisest ja säilimisest. Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid. Auditi teemad valitakse seire- ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt. Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga. Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi, see teema tuli erakorralisena auditeerimisele. Riigi rändepoliitika valikuid pole mõtet auditeerida, tehakse ülevaade. Kaasatakse eksperte ja spetsialiste, audiitor ise ei saa hinnata.
eksport, statistikaametile vajalik finantsinformatsioon, tööhõive. Bilansi analüüs Huvigrupid koduses keskkonnas? Kes on võlausaldaja? Kes on laenuandja? Kes on klient? Kes on tarnijad? Kes on töötaja? Majandustegevuse analüüs ANALÜÜSITAKSE: RAAMATUPIDAMISARUANDEID - BILANSS - KASUMIARUANNE - FINANTSPOSITSIOONIDE MUUTUSTE ARUANNE - RAHAVOOGUDE ARUANNE KUIDAS? ÜLDINE PÕHIMÕTE: SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. Valdkondlikud analüüsimudelid Aruandluse analüüsi võib tinglikult jaotada nelja peamisse valdkonda: A HÄLBEANALÜÜS · HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes). · VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE SUHTARVUDE ANALÜÜS C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL
Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus). Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht). Institutsioonid. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused, riigiasutused, riigi
4 a perspektiiv, uuendatakse igal aastav RES baasil valmib samaaegselt ka Eesti stabiilsusprogramm Iga-aastane riigieelarve Annab Valitsusele õiguse kulusid teha Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine Valitsus esitab riigikogule hiljemalt 30 sept. Riigikogu kinnitab reegline aasta lõpuks RES: valdkondlikud aarengukavad, ministeeriumide arengukavad, rahandusministeeriumi kevadprognoos Valdkondlikud arengukavad. Hetkel kehtib üle 60 erineva arengukava. Selle koostamisse kaasatakse asjaomassed huvitatud isikiud ja asutused. Koostamise ettepanekud ja hakskiitmised toimuvad Valituses. Olulisemad kinnitatakse ka riigikogus. Eelarve strateegiasse pääsevad valdkondlikud kavad koondatuna läbi ministeeriumide arengukavade. RES RES projekti koostab rahandusministeerium kogu VS sisendite põhjal
tarbimisharjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. 1998-ndal aastal võeti vastu Läänemere Agenda 21 ehk Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument. See määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästva arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav säästva arengu tegevuskava maailmas. Tegevuskavas käsitletakse ühistegevust, ruumilist planeerimist ja sektorite tegevust: transport, energeetika, turism, tööstus, põllumajandus, kalandus, metsandus ja keskkonnaharidus. Läänemere Agendal puudub
liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti EL keskmisele. Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium); elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium); majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Eestis loodu uusi töökohti ja uusi ettevõtteid; toetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; uuendati Eestimaa teid; prügilate renoveerimine.
Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused. 3 Põhimõtted : - keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte –
kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused. KKÕ põhiprintsiibid (7): KK säilitamine: eesmärgiks on tagada loodusressursside säästlik kasutamine, looduse säilitamine on eelkõige seotud klassikalise LK ja peamiseks sihiks on kindlustada elu tagavate ökosüsteemide areng ning säilitamine, säilitada BM ja tagada liikide ja ökosüsteemide sääslik kasutamine.Loomastiku puhul tähendab see optimaalse arvukuse tagamist ja sel eesmärgil jahti ja kalpüüki reguleerivate eeskirjade kohandamist.
· tõhusad haldussüsteemid ja asjakohane vahendite jaotamine; · professionaalne personal; · kvaliteedi tagamise mehhanismid pakkujatele; · ranged riiklike raamistike piires toimivad dokumendipõhised järelevalve ja hindamissüsteemid; · tihedad sidemed teiste haridusvaldkondade ja -asutustega, nt õppurite organisatsioonid, tööstusharude organisatsioonid ja valdkondlikud institutsioonid. Kuna tööandjate roll täiskasvanuhariduses on tänu töökohal pakutavale koolitusele ning toetava suhtumise ülesnäitamisele suur, on tööandjate kaasamine kohaliku ja piirkondliku tasandi täiskasvanuhariduse kavandamisse väga oluline. Õppimise - nii formaalse kui ka mitteformaalse õppimise 13 - suhtes on vaja kõiki tasandeid ja kõiki elemente hõlmavat plaanipärast ja süstemaatilist lähenemisviisi, et suurendada
Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ● Juhttegurite suunamine (poliitika) – teadlikkus, toetused, valdkondlikud poliitikad, maapoliitika jne) ● jne Maastikuhoolduse üldlähenemine ● Väärtuslikud maastikud ○ Kogu maastik ○ Väärtustatud maastik ○ Väärtuslikud elemendid jne ● Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad, linnamaastik jne) ● Tegevused (maastikuhooldusplaan, planeerimine, maastikukujundus, maastiku taastamine jne)
ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid ii. Logistika strateegilise planeerimise põhieesmärk kulude ja investeeringute vähendamine, teenindustaseme tõstmine iii. Süsteemne planeerimis- ja juhtimistsükkel Strateegiline hankimine/ostmine (tarnijasuhete juhtimine)- Strateegiline hankimine on pidev protsess, mis: tasakaalustab ettevõtte sise- ja väliskeskkonda; integreerib ettevõtte põhi- ja valdkondlikud (funktsionaalsed) strateegiad ning äriprotsessid hangete ja ostude valdkonnas; sünkroniseerib võimalused ning tulemused (sisendid ja väljundid) i. Tee-või-osta otsus- Äriotsus, mille tegemisel hinnatakse toote, teenuse või mõlema isetootmise kulusid ja tulusid, võrreldes neid materjalide, komponentide ja sõlmede allhankega või teenuste sisseostmisega 1. Väljasttellimine - Ajalooliselt ettevõtte enda poolt teostatud tegevuse või
hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine
hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine
abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused millal, milliste seadustega Seadus koosneb peatükkidest: nt ÜLDSÄTTED Peatükke võidakse liigendada jagudeks: nt 1. jagu, 2. jagu (JäätS) Peatükid koosnevad paragrahvidest (§ ) nt Mõisted Paragrahvid koosnevad lõigetest (1)
KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem KK määrab ära ellujäämise Legaaldefinitsioonid: Sõltuvalt õigusakti eesmärgist On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned: 13 Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll Loodusteadused faktide tõlgendamine Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole.
avatus, kaasatus; eesmärgistamine on konfliktne. 6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? – Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil: *2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega •2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse •2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad • Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium •Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad Teema 6: Teadmusjuhtimine Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise
koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt: Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus. Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus, fairness. Uudisväärtused.
2002 – Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava „Curriculum tüüpi“ õppekava. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 28. jaanuar, 2010 – Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. Hakkab kehtima järgmisest aastast. RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb: üldosast (lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekorraldus, üldpädevused) ainekavadest (valdkondlikud) läbivatest teemadest Ainekavade struktuur RÕK-is sissejuhatus õpetuse eesmärgid õppesisu õpitulemused õppetegevused Regulatsiooni tasand Eesti Vabariigi Haridusseadus (1992) Eesti Riiklik- ja Gümnaasiumiseadus (1993) Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (2002) HTM ministri määrused Koolide õppekavad ja arengukava Haridust reguleerivad dokumendid Riigikogu --> EV Haridusseadus
pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Keskkond ja õigus, EL keskkonnapoliitika KK-õiguse peamised allikad : Rahvusvaheline tasand- Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid, EL õigus, Rahvusvaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand- PS, Raamseadus, Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev uued probleemid nõuavad paindlikke lahendusi, Erinevate tasandite regulatsioonid kattuvad. KKÕ eriomased jooned : Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll, Loodusteadused faktide tõlgendamine, Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole, Praegu avalik- õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel, Vastutus suunatud eelkõige kahju
säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki - annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele. Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus maapõueseadus metsaseadus EÜ keskkonnaõigus Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad. 1
Moodustatakse KOV funkt paremaks korraldamiseks ov eripiirkondades. Alusdokumendid: Põhimäärus, Arengukava, Üldplaneering, Eelarve. 73. Kohalike omavalitsuste koostöö õiguslikud alused ja vajadus. Koostöö võimalused? EL harta, Põhiseadus ja KOKS annavad loe koostööks. Koostöö annab suurema efektiivsuse teatud valdkondades. Piirkondliku arengu planeerimine ja identiteedi loomine. Kultuuriline, sots koostöö. Omvalitsusliidud, piirkondlikud ühendused, koostöölepped, valdkondlikud ühisasutused (jäätmekäitlus, ühistransport), prohektipõhised (töötute aktiviseerimine) 74. Kohalike omavalitsuste maakondlikud liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. Sama mk KOV. Üldkoosolekul esindja igast KOV, juhatus, büroo. Funkt: mk jätkusuutlikuse arengule kaasaitamine, kultuuri säilitamine, mk liikmete esindamine ja kaitsmine suhtes riigiga, mk KOV üksuste koostöö edendamine, mk tähtsusega küsimused.
(2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56 Vabariigi Valitsuse 28. Jaan 2010.a. määrus nr 14 RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK koosneb: · üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus, üldpädevused ...) · ainekavadest (valdkondlikud) · läbivatest teemadest Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Kooliaasta pikkus 175 päeva. Kooliaasta pikkus 35 nädalat. · koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained · ainete jaotus nädalas, päevas · õppekava sh kooli vabadusaste selles · õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine
üldseadused: * säästva arengu seadus * planeerimisseadus * keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus * keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus
erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1
toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks. Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm. 49. Rohemajandust suunav poliitika Eestis. Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele
transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks. Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm. 49) Rohemajandust suunav poliitika Eestis. Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele
aastal Vabariigi Valitsuse vastu võetud strateegiliste arengukavade määrus Meil koostatakse eelarve strateegiad (3 aastat ning iga aastaselt) o Nendest lähtuvalt teevad ministeeriumid oma arengukavasid Meil koostatakse valitsemisala arengukavasid ja valdkondlikke arengukavasid o Valitsemisala arengukavad ning hallatavate asutuste arengukavad kinnitab minister o Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium o Meie strateegilise planeerimise süsteem on liiga hajus Liiga palju erinevaid arengukavasid Liiga palju erinevaid kohti, mis kinnitavad need o Avalikul sektoril puudub ühine arusaam reformidest o On vähe koostööd mitut valitsemisala hõlmavate teemade osas Seetõttu andis VV 2012 . aastal Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile volitused
printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus) igaüheõigus:
Pealekaebused tekkisid tavaliselt inimsuhete probleemidest. Nõukogude süsteemis arvestati väga hoolikalt altpoolt tulevaid kaebusi. Süüdistused arhiveeriti, erinevatel tasanditel oli pealekaebuste informatsioon olemas, mida sai vajadusel kasutada. Ajaloo ajakirja Nõukogude ajal välja andma ei hakatud. Käe pani ette Kreml. Pea kogu Nõukogude perioodi ei ilmunud puhast ajalooalast ajakirja. 1952. aastast hakati välja andma ENSV TA Toimetisi (1950). Selle all valdkondlikud väljaanded. Humanitaarvaldkonna ajakirjaks sai Ühiskonnateadused alates 1952. aastast. Ilmus neli nr aastas. Avaldati mitte ainult ajalooalaseid teadustöid, vaid ka teiste humanitaarvaldkondade uurimistöö tulemusi. See väljaanne oli üks olulisemaid, kus tollased ajaloolased said oma töö tulemusi avaldada. PAI-l sariväljanne Töid EKP ajaloo alalt. Igal aastal ilmus üks köide, mis oli ENSV ajal olulisim parteialane väljaanne. NSVL ajaloo kateedri ajakiri Eesti NSV ajaloo küsimusi
(järgmine) Nõukogu koosneb liikmesriikide ministritest. Millised ministrid osalevad, sõltub teemast (10 erinevat koosseisu). Nõukogu pädevuses on EL õigusaktide vastuvõtmine, üldine majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine jt. Nõukogul on eesistujariik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Nõukogu töö ettevalmistamisega madalamal tasemel tegelevad valdkondlikud töögrupid (kokku paarisaja ringis) ja erikomiteed. EK koosneb 27 volinikust (igal riigil oma volinik), kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komisjoni juhib president, kes nimetab volinike seast 5 asepresidenti. EK(euroopa komisjon) peamiseks ülesandeks on osalemine EL õigusaktide väljatöötamisel, oma pädevuse piires otsuste ja rakendusmeetmete vastuvõtmine, soovituste ja arvamuste andmine, EL õiguse rakendamise jälgimine. Reeglina seadusandluse algatamise ainuõigus.
rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades oluliseks sotsiaalse kompetentsuse saavutamist; 9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on saavutatavad. 1.8. Hindamise alused Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja õpitulemused osaoskuste raames. Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut
· Nõukogu istungeid valmistab ette Alatiste Esindajate Komitee (Coreper). · Coreperi kuuluvaid liikmesriike esindavad alalised esindajad ehk suursaadikud EL juures · Coreper käsitleb nõukogu otsuseid ettevalmistavate valdkondlikke töögruppide tasandil lahendamata jäänud probleeme ning kinnitab töögruppide tasandil saavutatavad kokkulepped. · Nõukogu töö ettevalmistamisega madalamal tasemel tegelevad valdkondlikud töögrupid (kokku paarisaja ringis) ja erikomiteed. 4. Euroopa komisjon · EK koosneb 27 volinikust (igal riigil oma volinik), kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komisjoni juhib president, kes nimetab volinike seast 5 asepresidenti. · EK peamiseks ülesandeks on osalemine EL õigusaktide väljatöötamisel, oma pädevuse piires otsuste ja rakendusmeetmete vastuvõtmine, soovituste ja arvamuste andmine, EL õiguse rakendamise jälgimine
Igaüks on kohust säästma elu ja looduskk ning hüvitama kahju, mis ta on kkle tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus (suunatud isikutele!). Üldseadused kehteala hõlmab kogu kkkaitse sfääri (säästva arengu, planeerimis, KMH, kk järelevalve, kkseire, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastetasu, GMOde kk viimise seadused). Valdkondlikud seadused jäätme, pakendi, LK, vee, välisõhu kaitse, kiirgus, kemikaali, jahi, kalapüügi, maapõue, metsaseadused. IV Kkõiguse meetod : kkriskide kontrollimise õiguslikud vahd Kkalase regulats esemeiks vo tooted, saasteained, tööstuslikud tehnold või maakasutuse liigid. Kolm eri alust: 1) lähtumine tervisekaitse vaj (kõrge kaitstuse taseme saavut, hindu ja tehnol
Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS ︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond
mõju ja tähtsusega Eli õiguslikule tasakaalule või korrale, kuid Esimese astme kohus tegeleb teemadega, mis on väiksema mõjualaga. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) Rooma lepingu loomisel otsustati luua konsultatiivne organ majandus- ja sotsiaalhuvide esindamiseks. Selleks otsuseks oli neli peamist põhjust. Esiteks - kuuest asutajamaast viiel oli sarnane organ juba olemas nende endi avalikus sektoris. Teiseks, Euroopa Ühenduse majandusliidulik olemus tähendas, et valdkondlikud huvid mõjutaksid otseselt poliitikate loomist ning integratsiooni. Kolmandaks ei arvatud, et tollane Assamblee, praegune Parlament oleks efektiivne foorum sääraste vaadete avaldamiseks. Neljandaks, Rooma lepingu institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel
valitakse mõnedest isikutest koosnev juhatus. Kõrvuti nende kollegiaalsete organitega valib elanikkond vahetult ametiisikuid (serif, kes on USA-s maakonnapolitsei ülem, attorney, kes esindab maakonda kohtus jt). Üldpädevusega organit omavalitsusasutused Suurbritannias, USA-s, Austraalias ja Kanadas ei moodusta. USA-s tegelevad selle tegevusega valitavad ametiisikud, Suurbritannias valdkondlikud alatised komisjonid, mis moodustatakse volikogu liikmete seast (elamuehituskomisjon, kohalike teede komisjon, hariduskomisjon jne). Needsamad komisjonid valmistavad ette volikogu otsused ametiisikute määramisest, kes vastava komisjoni juhtimisel tegelevad vahetult täidesaatva tegevusega, projektid kinnitatakse volikogu istungil, kes seega määrabki ametisse. Komisjonisüsteem Suurbritannias on siiski taandumas (vt Suurbritannia KOV-i organisatsioonilist struktuuri slaididel).
annaabi.ee 
