Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level näide Pyramus ja Thisbe noored armstajad, kes ei saa koos olla, sest nende vanemad vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja arvab, et kallim on tapetud. Meeleheites tapab ta enda. Thisbe tuleb
Religiooni saab suhtuda kahte viisi : Kas oled usklik ja usud, või siis vastupidi. Mulle jäävad alati meelde tapatalgud, mis hoiatavad mind selle eest mida võivad inimesed jumala nimel toime panna. Ja need vägivallapuhangud on liiga tihti kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse ususõjad, tormilised rahutused Iirimaal, Hispaania diktaatori Franco katoliiklik natsionalism ning Inglise kodusõda, mil vaenutsevad pooled läksid lahingusse samade ülistuslaulude saatel. Inimesed pöörduvad religiooni poole et saada vastuseid oma küsimustele. Kust me tuleme? ja milleks me elame? Esimesele küsimusele ma vastata ei oska. Teise küsimuse peale julgen avaldada oma arvamust et niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist. Ka tänapäeva poliitilist elu on taas
Traditsiooniliste majandus ja ühiskonna elu vormide lagunemine. Euroopalike ühiskonna struktuuride tekkimine. 1900 Yhetuani ülestõus, mis oli suunatud mandsude ja välismaalaste vastu. Ülestõus suruti maha välisjõudude abiga.. Hiina jagatakse mõjusfäärideks. 1911 nn Xinhai revolutsiooniga kukutatakse keiser Pu Yi. 1912 kuulutati välja Hiina Vabariik. Algas sisesõdade periood. Guomindang ehk rahvuslik rahva partei. Aafrika maad Euroopa riikide kolooniad (va Etioopia ja Libeeria). Vaenutsevad hõimud. Lõhuti aafriklaste traditsiooniline elulaad ning ühiskonna suhete süsteem. Ülestõusud 1904-1906 Saksa Edela Aafrikas. 1899-1902 Inglise Buuri Sõda. 1913aastaks kogu Aafrika jagatud Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Portugali ja Itaalia vahel. Ladina Ameerika 20.sajandi alguseks suutis Ladina Ameerika koloniaalsõltuvusest peaaegu täielikult vabandeda. Hispaania-Usa sõjas kaotas Hispaania Puerto Rico ja Kuuba. 20.sajandil olid
jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes? Katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. See oli seotud katoliikluse lõhenemisega, algul kaheks ja hiljem kolmeks, millel kõigil oli oma paavst.
Referaat Kolmas maailm Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber 2012 õa. Hiina Rahvavabariik Aastatel 1911-1913 toimus Hiinas revolutsioon, mille käigus kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. Kuid Hiina eri piirkondi valitsesid vaenutsevad rühmitused. Rahvuslikul Rahvaparteil õnnestus Hiina ühendada. Hiina Kommunistlik Partei alustas selle peale kodusõja. Jaapani sõjaväe sissetung lõpetas ajutiselt kodusõja, mis jätkus peale jaapanlaste väljatõrjumist 1945 aastal. NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kommunistliku partei esimees Mao Zedong sai Hiina juhiks. Alustati kiiret sotsialismi ehitamist ja juba 1950. aastate algul muutus Hiina
● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ● Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ● Vaenutsevad pooled üritasid oma üleolekut maksma panna majanduses, poliitikas, kultuuri-ja teaduselus Berliin pärast teist maailmasõda https://www.opiq.ee/kit/67/chapter/3 231 Fakte Berliini õhusilla kohta ● Blokaad kestis 324 päeva ● 1948/1949. a talvel olid inimestele söögiks vaid kuivatatud kartulid, munapulber ja lihakonservid ● Päevas oli elektrit vaid neljaks tunniks ● Nõukogude juhtkond pakkus ka enda poolt esmatarbevahendeid eluks, kuid sellest loobuti
Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks.
*LähisIda sõjad Iisraeli ja Araabia riikide vahel. *Vietnam 19601970 Vietnami sõda; lõppes USA lüüasaamisega; Vietnam langes kommunistliku võimu alla. *Kuuba 1950 NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA tunnistas Kuuba puutumatust ja viis välja Türki paigutatud raketid. *Berliin 1960 Euroopa jagunemine kaheks. *Afganistan 1979 Lääneriigid said innustust võitma külma sõda. Üldine põhjus kõigil neil kriisidel oli külma sõja käik, mille läbi üritasid vaenutsevad pooled suurendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ning Euroopas. Kriisid ei lahendanud riikide vastasseisu, pigem süvendasid seda, kuna ühelegi kriisile rahumeelset lahendust ei leitud. 6. Pingelõdvendus PÕHJUSED: lootus parandada USA ja NSVLi suhteid. EESMÄRK: võidurelvastumise ning poliitilise ning majandusliku võitluse lõpetamine maailmas. TULEMUSED: leping, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ja vee all. Ida ja
Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma
kaupmehed elasid kaitstult linnamüüride sees, siis võib oletada et seisuslik ja majanduslik ebavõrdsus sel ajal erinevate ühiskonnakihtide vahel oli väga suur. Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate soovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega. Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad pidasid tihti tänavalahinguid. Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma
organisatsioon. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tahtsid paljud kiiresti liituda Euroopa Liiduga. 2004. aastal said Euroopa Liidu liikmeks kaheksa endist idabloki maad, nende hulgas ka Eesti. 8. USA ja NSV Liidu suhted jahenesid ja mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 9. Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest
mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel:relvade toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne. Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud
14. Mida kujutas endast külm sõda, miks kujunes, millised vormides avaldus? Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvandkondi(sõjatehastes, majanduses, mõjuvõimu laiendamises). Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Vaenutsevad pooled ei olnud küll üksteisega otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualade: relvade tootmine, majanduse arendamine, mojuvõimu laiendamine Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerias, kultuuri-ja teaduselu, propaganda. 15. Mis on Raudne Eesriie? oliNõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline
stalin kehtestada kontrolli kogu euroopa üle, mis said ka tõeks kui NSV liit sedasi kesk ja ida-euroopas ametisse kommunistlikud valitsused · NSV liidus jäi esialgu kestma sõjaline seisukord (kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks) · Avalikuks alguseks võib lugeda berliini blokaadi. · Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasesisu · Vaenutsevad pooled ei olnud otseses sõjategevuses kuid üritasid üksteisest paremad olla(majanduses, poliitikas jne) · USA ja nsv liit üritasid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud euroopas ja üritati laiendada mõjuvõimu ka kolmandas maailmas ehk mis ei kuulunud nii demokraatia ega kommunismi allal(lääne, idablokk) Trumani doktriin · Kuulutas välja 1947.a ühendriikide presitent Harry Truman
st elektrist , kütusest ning toiduainetest , lootes sel moel linna põlvili suruda ja liita kommunismiga. Lääne- Berliin aga ei alistunud. Usa suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine. 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg koostöölepingu kuna aga osalisi oli liiga vähe liitusid hiljeb 10 euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-atlandi Lepingu Organisatsiooni. 1949 aprill NATO Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi.
Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edestada võidurelvastumises , teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei dem. ega kommunismi. NATO moodustamine, EL algus
kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas
Viimast pidas ta väga ebasoovitavaks valitsusvormiks. Ta arvas, et kui valitseja töötab oma parima äranägemise järgi riigi hüvanguks, on tulemused kogu ühiskonna jaoks ideaalsed. Bodin uskus, et monarh ei peaks andma vastust mitte kellegi teise kui vaid enda ja Jumala ees ning enam ei tähendanud viimane neist kirikule kuuletumist, kuna Bodini järgi pidi valitseja olema kõrgemal ka kõigist usunditest ehk kirik(ud) pidi(d) kuuletuma talle. Nõnda oleks kuningal võimalik lepitada ka vaenutsevad usulahud, olles nende organisatsioonide kõrgeim käskija. Absoluutne monarhia praktikas Eellugu Praktikas võib absolutismi põhimõtteliselt märgata juba isegi Vana-Egiptuses, kus jumal-kuningale (Euroopas peamiselt tuntud vaaraona) kuulus ametlikult kogu maa ja kogu võimutäius terve maailma üle. Ka mitmed hilisemad valitsejad kuulutasid end jumalikeks ja põhjendasid nii oma absoluutset võimutäiust. Üks viimaseid neist oli Rooma keiser Diocletianus
Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale. Külm sõda Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks toetasid nii USA kui ka NSVL teisi sõdivaid riike, tekitades erinevaid kriisikoldeid.1950- 1980 aastatel sai üheks peamiseks valukõsimuseks võidurelvastumine. Nii USA kui NSVL kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid üritasid samal ajal vastast hirmu all hoida
tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e
******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka
16. s inglise arst Harvey vereringe Al Indris Araabia kartograaf, kes koostas 1154 maailmakaardi 12. Renessanss. 13. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Antiikkultuuri taassünd 14.- 16. s pärast 1000-aastast seisakut Alguse sai Firenzest, Itaalias Hiliskeskaja lõpus (13 saj lõpp, 14 saj algus) Põhjused: · Senine areng ammendunud · Hirm katoliku kiriku ees vähenenud (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid Avignonis ja Roomas) · Uued kreeka-/araabiakeelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon, Thukydides jt) · Teadmiste levik paberi tootmine ja trükipressi leiutamine Gutenberg 1455 Saksamaal · Itaalia linnriikide rikastumine raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse, ehitistesse · Renessansiideid toetasid suured maadeavastused + usupuhastus 14. Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G
(elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. o Üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. NATO. · Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid
· 23.1 · Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest · Toit maaelanike omast mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu · Linnas abielluti suhteliselt hilja, loomulik iive tavaliselt negatiivne · Palju läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid, kerjuseid ning muud võõrast rahvast · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem
Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud. Arvukad kastid grupeeruvad omakorda neljaks suuremaks seisuseks. Kastide koguarv ulatub umbes 3000-ni. Kuningriigid VI sajandiks eKr oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed olid kuningriigid, teised vabariiklikku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suurteks monarhilisteks riikideks. Riikide jõuvahekord oli muutlik: maa eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis lühemaks või pikemaks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui Gangese tasandikku, kujunes IV sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu III sajandil eKrkuningas Asoka valitsusajal. Asoka laiendas veristes vallutussõdades oma võimu ka lõuna poole, kuid otsustas siis edasisest verevalamisest loobuda ja pühendus suurriigi sisekorraldusele
armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne. Lev TOLSTOI 1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas
Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Vastast üritati edestada võidurelvastuses, saavutada jagatud EU-s poliitilist ülekaalu ning laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Majanduslik vastasseis (tänu rahareformile mindi üle tulumajandusele) · Kriisis osalenud riigid ja nende liidrid: USA ja liitlased (Pr, SB) (Truman), NSVL (Stalin)
AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat : · Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898.a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud).
USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. NATO moodustamine, EL algus NATO MOODUSTAMINE (1949)
kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia. *Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada. *Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks
3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt
Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said 2 kinnitust sõja järel, kus NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopa ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastaseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahelisel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja tunnusteks oli näiteks võidurelvastumine. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi tuumapomme. Kohe asuti ka USA-s selliseid pomme valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Teiseks soovisid USA ja
*rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest *kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal *linnades levis laialt prostitutsioon *linnaelu muutis suhtumist abiellutraditsioonilised perekonnasidemed olid nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku *abielluti hiljaloomulik iive tavaliselt negatiivne 25.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud *Kasvasid aegajalt üle relvastatud kokkupõrgeteks *mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsija aadlisuguvõsad tänavalahingud *mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta *itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks 1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö
3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja
15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas:
Sõdade puhul taandub multipolaarsus bipolaarsuseks, sest tihti “peab” kahe vahel poole valima. - tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad. ● geopoliitiline asend - konkreetne positsioon -> kergem olla väikeriigil siis, kui ta geograafiliselt asub n-ö mõttetus kohas ja ei paku teistele huvi - puhverriik -> mõte on selles, et vaenutsevad suurriigid teineteisest eemal hoida Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros
viletsam. Seetõttu tuli linnadesse rajada ka avalikke saunu. · Linnas abielluti suhteliselt hilja ja see tagas negatiivse iibe. Lihtinimesed said rohkem valida ka, kellegad nad tahavad abielluda. · Prositutsiooni levis linnades laialdaselt ning järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimud sellesse leplikumalt suhtuma. Linlaste ellusuhtumine Linnaelu juurde kuulusid tempokas elu ja sotsiaalsed pinged ning vastuolud. Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi. Linnades arveldati tunduvalt rohkem rahaga. Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika: 5. Saj. II poolel. Sai alguse Dinoysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavatest rituaalsetest ,,falloselauludest" (pilkelised stseenid, kodanike mõnitamine). Vana-atika komöödia eelkäija oli sitsiilia komöödia. Vana-atika komöödia peamiselt poliitiline, , paljastav. Pilkab üksikkodanikke. Süzee on enamasti fantastiline (teostamatu realiseerub). Koor- 24 liiget, vahel vaenutsevad poolkoorid. 4. saj. komöödias viljeldi paroodilis-mütoloogilist ja olustikulist temaatikat, nende kahe liitumisel tekkiski uus-atika komöödia. Temas puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäetud ühiskondlikud probleemid. Koor võtab etendustest küll osa, kuid esitab oma laule vaheaegadel, vaatuste vahel, kusjuures need vahepalad ei ole sisuliselt seotud komöödia faabulaga. Vastavalt ühiskonna huvile
ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. · Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale. · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. · Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud
Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid sageli üsna ebastabiilsed. Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust. Rikkad ja suursugused seevastu püüdsid oma võimu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. Mitmel pool ähvardasid sisepinged kasvada üle veristeks relvastatud kokkupõrgeteks. Sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamiseni. Mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Sellist ainuvalitsejat nimetasid kreeklased türanniks
Sellega algab Iisraeli kuningamõrvade pikk rida. Samal ajal sõdib Iisrael vilistitega, ka hiljem ja sõdade põhjused pole teada. Baesa valitses Iisraelis 24 aastat. Ta viis residentsi Ida-Jordanimaalt üle Tirsasse (Thiriza) Efraini mäestikus, seeb jääb poliitiliseks tsentrumiks Omrini, kes andis lõpuks Põhjariigile pealinna. Vaidlusalaste Benjamini terriotooriumite üle kestavad sõjad endiselt. Baesa ja Aasa (Lõunariigi samaaegne kuningas) vaenutsevad omavahel. Baesa alistas Benjamini alal 10 km kaugusel Jeruusalemmast Raama ning hakkas seda ehitama piirkindluseks Juuda vastu. Arami kuningas Ben-Hadad I saatis aga oma väed Iisraeli, need vallutasid Ijoni, Daani ja Aahel-Reet-Matka linnad. See aramite sissetung, mis oli esimene Arami sõjakäikude pikas reas Iisraeli vastu, sundis kuningas Baesat loovutama Raama ning tõmbama ära oma väed sellest piirkonnast. Aasa sai nii Raama tagasi ja ehitas omakorda
annaabi.ee 
