Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega.
seob teadusliku töö meie tava eluga. Igat protsessi meie elus võib vaadelda teadus-uurimuslikust vaatepunktist. Toidu valmistamine on eriti huvitav minu jaoks, sest annab teada palju kasulikku tulevikuks. Valisin uurimusprotsessiks juustu tootmine. Oma töös ma vaatlen juustu tootmise tehnoloogiat, mis on erinevad sõltuvalt juustude liigitamisest, piima eeltöötlusest, juustu tootmise põhifaasidest, konsentreerimisest, juuretisest, valmimisest ja vaatlesin veel millised mikroobid ja ensüümid kasutatakse juustu käärimisel. Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna v...
Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli
katseklaasi saia tükid ja lisasin kahte katseklaasi vett, kolmanda jätsin kuivaks. Märgistasin katseklaasid vastavalt vee kogusele- I katseklaasi lisasin kõige rohkem vett ning sai oli üleujutatud, II katseklaasi lisasin paar tilka vett ja III katseklaas jäi kuivaks. Alustasin katset 17.09.2012, kui märgistasin katseklaasid ja lisasin saiadele vett. Muutusi ei toimunud ja jätsin saiad katseklaasidesse, asetades need üksteise peale ja jättes III katseklaasi ilma kaaneta. Vaatlesin tulemust uuesti 19.09.2012, kui olid toimunud esimesed muutused katseklaasides. I katseklaas, kus oli kõige rohkem vett: sai oli kaotanud oma esialgse kuju ja katseklaasi laiali valgunud. Saiale oli tekkinud ebameeldiv lõhn, seega võib öelda, et tööd alustasid roisubakterid. II katseklaas, kuhu oli lisatud paar tilka vett: sai oli säilitanud oma esialgse kuju ja saia ääred olid kergelt kuivanud, kuid seest oli pehme. Hallitusest märke ei olnud, samuti lõhnas sai normaalselt.
Muuseumianalüüs Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost. Kadrioru loss Esimesena vaatlesin maali nimetusega `Soome suurmehi' (I. Repin), mis on maalitud aastate 1922 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2 seisavad seljaga; tagapool on näha härrasmehi seismas. Meeleolu tundub olevalt elav ning mõtterohke
Kokku nimetati 20 parki: Löwenruh (7), Tammsaare (4), Hirve (3), Politsei aed (2), Kopli park (2), Kadrioru (2), Raekoja (1), Adamsoni (1), Estonia (1), Männi (1), Jüriöö (1), Snelli tiigi (1), Männiku (1), Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis. Märkasin, et seal kasvavd vahtrad, kased ja kastanid. Taimestikuks olid põõsad ja väike lilleaed. Lilleaed oli ümbritsetud väikse nöörist aiaga. Suvel oli seal põhuteter. Pool parki oli puhas ja pool parki oli hooldamata ja lehed olid riisumata. Seal oli
suure tähtsuse. Tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele. Minu töö eesmärgiks on raamatusbilansi olemuse avamine ja selle tähtsuse ettevõtte finantsjuhtimiseks määramine. Töö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas on antud bilansi mõiste, välja toodud seaduslik reguleerimisbaas ja määratud bilansi majanduslik tähtsus. Teises osas mina vaatlesin bilansi struktuuri, koostamise reegleid ja bilansi hindamismeetodeid. Kolmas osa on pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina teen bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks. Finantsanalüüsi aluseks on võetud OÜ Refonda bilanss aastate 2005 ja 2006 eest. Kahjuks, firma ei olnud nõus anda 2007. aasta majandusaruannet, aga kuna minu töö eesmärk ei ole
perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe pildi peale nägin väga huvitavalt kujutatud klaverit, teise pildi peal, mis mulle samuti väga silma jäi, nägin pisikest naerunägu. Ma vaatlesin seda pilti ja leidsin enda jaoks sellele pildile seletuse: pisike nägu on akna peal öösel pimedas ja vaatab toa poole. See on muidugi minu arusaam pildist. Paljud teised nägid kindlasti midagi muud pildil. Kõik pildid olid geomeetrilised nagu oleks matemaatika alast näitust vaadanud. Minu jaoks puudub paljudel tema piltidel tähendus, aga siiski tähendus neil ometigi olemas on, kuna kunstnik ju pidi pilti tehes millegi peale mõtlema.
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1]
Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest
1. Üleriigilised tulemused 1. Pakun et erakondadest saab riigikokku: Reformierakond (31 kohta) , Keskerakond (25 kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa)
Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema. Ühel päeval ma vaatlesin kodukandis ja Papiniidus ringi käies, kuhu klassi võiks keegi kuuluda. See ülesanne on lihtne, kui pead arvama, kes kuulub alamklassi. Alamklassi inimesed ma pakkusin õigesti, ma tundsin nad ära nende välimusest, käitumisest, suhtumisest ja lihtsalt olekust. Raskemaks läks siis, kui tuli hakata vaatlema, kes kuulub keskklassi, kes kõrgklassi. Enda jaoks ma ei näinud selle aja jooksul ühtegi isikut, kes võiks kuuluda kõrgklassi. Mina liigitasin ülejäänud isikud keskklassi
Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle," laususin viimaks. Nii suikusin ma unne, meel nii hale. Nägin unenäos ,et istusin aias ning vaatlesin teisi lapsi kaugel mängimas. Neil oli sama lõbus kui minul toona, väikese lapsena . Ma tahtsin samuti minna kodust kaugemale. Mul oli kurblik, aga siiski hää. Otsustasingi minna teiste juurde mängima. Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunud. Astusin teele ja järsku ehmatas mind taevast kostuv mürin. See hirmus hääl liikus üle mänguväljaku ja üle minu rõõmsa maja ka . Ma sain aru ,et pean astuma tagasi aeda, sest vihmapilv oli ju tõstmas üle linna halli kätt
Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu
Tuul Lai ja avar aknatäis selgelt kastesinist tuult, kuldseid lõhnu kuslapuult aknatäis ja uksetäis. Alles une mustad jõed Kohisesid öises loas, nüüd ent hommikutuul mu toas, ja me oleme kui õed. Akna-, ukse-, majatäis, õuetäis ja põuetäis. Luuletus räägib tuulest ja lõhnadest, mida see edasi kannab. Tähed Palju tähti akna taga- ma ei maga, ma ei maga. Kui veel hoidsin nukku süles, naersin teie poole üles. Vaatlesin teid ammu enne kõike õnnetust ja õnne. Vaatlen nüüdki imest ilma imetelles teile silma. Äratate härduskihku nagu nutaks keegi pihku. Oh neid tähti akna taga! Ma ei maga, ma ei maga. Luuletus räägib tähtedest, mis on taevas olnud juba väga kaua ning, kui imeline on neid vaadelda, kui und ei tule.
seega ka subkultuurilise ajaloodokumendi rolli. „Kei ja Pärtel'i” teos on osa triptühhonist (Foto 1). Teistel osadel on kujutatud vaid mehi ja erinevalt eelnevalt nimetatud teosest sisaldavad teised ka sümboleid. Teose vahetu kogemine ja tõlgendamine Minu esimene reaktsioon valitud teose juures oli ehmatus ja hirm, sest kõige esimesena püüdis mu pilku ketassae ketas, mis on ohtlik objekt. Konkreetne kunstiteos vajab aega vaatlemiseks ja mõistmiseks. Nägin rohkem, kui vaatlesin kauem. Alguses arvasin, et pildil on esiplaanil olev inimene see, kes kannatab valu all, kuid mehe ja naise miimikat võrreldes selgus vastupidine. Teos ei ole seotud ruumiga, seda saab vaadata kõikide nurkade alt, aga otse vaadates on kõige parem. Teos väljendab parafiiliaid nagu homoseksuaalsus ja sadomasohhism. Kokkuvõte Enne kindla teose valimist uurisin ka teisi teoseid ja sain ka nende kohta rohkem infot.
· raviks (antibiootikumid) · mürkained · E-vitamiin · värvained · glükoos · lõhnaained · lihhenoindikatsioon õhu puhtuse määramine 7 5.Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas. 5.1 Uurimustöö Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus. Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1 Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2 5.2 Uurimustöö eesmärk. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud. 5.3 Uurimustöö metoodika. Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks
cm kahjustatud Leht/okas 1 4 0,1 + Leht/okas 2 3,6 0,1 + Leht/okas 3 6 0,1 + Leht/okas 4 4 0,1 + Leht/okas 5 4,1 0,1 + Pidin võtma internetist pildi kuna siis pole olnud männil õisi kui mina vaatlesin seda puud. Männi õis on kollakas, rohekas ja punakas. Mänd õitseb kevadel. Ja sellest õiest areneb käbi. Männi käbi saab valmis kevadel. Männi viljad on mittesöödavad aga ka mitte mürgised. Ma nägin ka männimetsas rähni, putukaid ja teisi pisemaid linnde. Loomad vajavad puud söömiseks, õhu saamiseks, pesa ehitamiseks. Minu puud ohustavad tegurid Minu puu tähtsus keskonnale Putukad Hapnik
Arengupsühholoogiline analüüs lapse vaatluse kohta Vaatleja: Vaadeldav: Robert-Ruben S., 4-aastane poiss Vaatlus koht: Roberti kodu Vaatluse aeg: 31.10.2013, lõuna Analüüs on tehtud lapse kõne arengu kohta. Vaatlesin Robertit lõuna paiku tema kodus. Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb
Abi- ja näitevahendid: Arvuti, projektor, kõlapulgad, tamburiinid, kõristid, kõlarid. III LÕPETAV OSA Õpetaja korjab lastelt pillid ja palub neil tagasi toolidele istuda. Õpetaja palub laste käed panna ette ja teha nendest väike linnupesake. Õpetaja jagab igale lapsele ühe linnumuna sokolaadikommi, mille lapsed hiljem võivad ära süüa. Õpetaja tänab ja kiidab lapsi meeldiva tunni eest. Laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlus Surju lasteaed Vaatlesin muusikalist tegevust 09.04.2019 praktikal viibides Surju lasteaias. Muusikaline tegevus toimus rühmas sees, eraldi saali ei mindud. Rühmas olid 2-4 aastased lapsed ja neid oli sellel päeval kokku 10. Lapsed istusid toolidel ja muusikaõpetaja oli põlvili nende ees vaibal. Tund hakkas tervituslauluga “Tere kogu meie pere, tore tund meid ootab ees, laulan kaasa olen virk ...“ Tervituslaulu laulsid kaasa kõik lapsed. Teiseks lauluks oli “TEE JÄRELE
1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml glükoosi lahust, teise katseklaasi valasin 2ml arabinoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi u. 0,1 g tahet fenüülhüdrasiini ja u. 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni takhed ained lahustusid. Kuumutasin mõlemat segu u. 40min vesivannis. Seejärel asetasin katseklaasid jää sisse jahtuma. Katseklaasidesse moodustusid kollased kristallid (ka lahus ise oli kollakas). Vaatlesin tekkinud osasoone mikroskoobi all. Järeldused: Vaadeldud osasoonide struktuurid olid järgmised: Glükoosi osasoonid Arabinoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molemulis olev aldehüülrühm taandab mitmete metallise soolasid. Amoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe katseklaasi pinnale, moodustades nö ,,hõbepeegli". Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks MgNO3 ja NH4 põhjal tekkiv diamiinhõbe(I). Töö käik:
4. Uurimustöö Lohusalu metsas 11 Minu uuritavaks paigaks oli Lohusalu mets. Valisin just selle metsa, et ome tööd huvitavamaks teha. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata selle paiga õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. 4.1. Uurimustöö metoodika 12 Algselt sõitsin Lohusallu. Mere ääres asuvas metsas vaatlesin 10 lähestikku kasvavat puud. Puudeks valisin männid. Kaasas oli eelnevalt valmistatud 10x10 cm² ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike ma näen ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks kaasas, et saaksin väikese tükikese igast sambliku liigist kaasa võtta. 4.2. Uurimustöö tulemused 4.2.1. Harilik hallsamblik
Joonis 1 Uuritav ala asub Tallinnas, Nõmmel (Joonis 1). Lähedalasuvas parkmetsas on peamiselt okaspuud. Ala asub Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee vahel. Konkreetsest uurimistöö paigast on teed umbes 300 m kaugusel. 4.2. Uurimustöö eesmärk Minu uurimustöö eesmärgiks on määrata kodukohas Nõmmel asuva ümbruse õhupuhtus. Seda saab väga lihtsalt määrata puudel kasvavate samblike abil. 4.3. Uurimistöö metoodika Koduhoovis vaatlesin 10 lähestikku kasvavat puud. Puudeks valisin männid. Kaasas oli eelnevalt valmistatud 10x10 cm² ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike on näha ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. 4.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 4 erinevat liiki samblikke. -harilik hallsambliku (seda esines kümnel puul), - hall karesambliku (kolmel puul),
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ü...
· Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalonlahused hoolikalt läbi. SO42- iooni kontsentratsioon: 10-4 M Kokkuvõte: Leidsin kraanivee üld- ja karbonaatse kareduse, mille tulemusel sain määrata tiitrimise teel vee kareduse. Vaatlesin vee kareduse muutumist ja katlakivi eralduse hulka kuumutamisel kolmel viisil. Esmalt vee kuumutamine keemiseni ning siis üldkaredust ja karbonaatset karedust määrates. Teiseks vee kuumutamine 15 kuni 20 minutit ja taaskord mõlemad karedustüübid. Kolmandaks määrates filtreeritud vee, mida samuti kuumutatud 15 kuni 20 minutit, jääküldkareduse. Viimasen määrasin vees sisalduva SO42- iooni ligikaudse kontsentratsiooni etaloniga võrdlemisel.
11 Jana Krot Referaat ,,Tee" 5 EESTIS MÜÜDAVAMAD TEE KAUBAMÄRGID Lipton Greenfield Dilmah Teekanne Tetley HERBA 12 Jana Krot Referaat ,,Tee" KOKKUVÕTE Referaadis vaatlesin musta ja rohelise tee erinevusi, nende fermenteerimist ja kääritamist. Tõin välja mõningad eksootilised teesordid, nagu oolong, valge tee, rooibos ja pu-erh. Samuti kirjeldasin teede erinevusi maitses, värvuses, kääritamises jne. Selle referaadi tegemine oli minu jaoks huvitav, kuna leidsin palju uut infot tee päritolu, valmistamise ning erinevuste kohta. Sain teada huvitavaid fakte tee kohta, mis muudavad ka minu teejoomisharjumusi.
3 nende jaoks normaalne ja selle vastuolule Eesti seadustega oleks tähelepanu pidanud juhtima Eesti-poolne firma. Seega tõdeksin, et tähtis juhtimisülesanne on ka diskrimineerimisjuhtumite võimalustega arvestamine ning ka nende juhuste ilmnemise minimaliseerimine, aga ka eetiliste probleemide arvestamine, mis sellega kaasneda võivad. Niisiis vaatlesin kahte probleemi ehk siis pealekaebamine ja diskrimineerimine ning mõlemat üksikjuhtumi põhjal. Võiksin tõdeda, et mõlemad probleemid olid küll suhteliselt erinevad, aga neil on siiski üks ühine joon, nimelt küsimus mis on tänapäeval juhtimises eetiliselt õige. Siiski arvan, et ühest lahendust väljapakkuda on vägagi raske, küll aga peaks see kõik lihtsalt aja jooksul muutuma ning iga firma siseselt väljakujunema, kuidas teatud asjadesse suhtutakse.
Lapse vajaduste analüüs Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit. Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida
läbipaistvus on suurenenud ka lipiidide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik Võtsin kaks kuiva katseklaasi, kumbagi katseklaasi lisasin väikse tüki erinevat tahket ainet, mille lipiidset koostist oli vaja uurida. Lisasin 0,5ml orgaanilist lahustit mõlemasse katseklaasi, loksutasin ja lasin settida umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust,
Tänapäevani Eesti areng aina kasvab ning innovaalisisuse protsesse meie riigis võib nimetada progressiks. Samas, kui mitte kõikides arengu riikides see isegi toimubki. Hüpoteesid, mis olid kodutöö alguses välja toodud on enamasti täidetud. Mitmetes artiklites, mida esitasin selles töös, olid välja toodud mitmeid lahendusi, mida Eesti riik pakkub ja panustab inovatsiooni arenguks. Teine hüpotees täitus erineva vaate nurga alt erinevalt. Kui vaatlesin rahvusvahelist innovatsiooni tabelit, siis selgus, et Eesti innovatsiooni tase on üpriski kõrge, kuid samas on ka kuhu edasi liikuda. 7
Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikuid (või pole tihedalt kokku pressitud, juustukeras on lõhed). Vähenõudlikud hallitusseened kannatavad bakteritest paremini keskkonna suuremat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Seetõttu peaks kasutama õhukindlalt suletavaid hoiukarpe ja säilitusnõusid. Katse kirjeldus Katse algas 17.09.12 ja lõppes 26.09.12, ehk siis kestis kokku 9 päeva. Objekte vaatlesin kokku kolm korda nende üheksa päeva jooksul. I sai: märg II sai: 3 tilka III sai: kuiv kuupäev I II III 19.09.12 Haiseb ja on pehme. Midagi märgatavat On kuivanud Värvus pole pole muutunud kivikõvaks muutunud 24.09.12 Hais on väga On tekkinud väike Täielikult kuivanud
joodiga läbipaistvaks, jäävanni pannes taastus sinine värvus. Sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temp.-l kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatlesin mikroskoobi all erinevate tärkliste proove. Kuumutamisel tekkis kompleksühend joodi ja tärklise vahel, mis temp langedes lagunes.
või mitte. Runneli luulet on kerge lugeda, kuna ta ei ole kasutanud raskesti hääldatavaid sõnu või siis on üritanud anagramme mitte kasutada- vähemalt selle ,,Punaste õhtute purpuri" luuletustes. 6 KOKKUVÕTE Ise arvan, et ma olen oma eesmärgi täitnud. Andsin endast parima luulekogu ülevaate andmisel. Referaadi koostades vaatlesin, millist luule vormi on kirjanik kasutanud. Lühidalt proovisin seletada, miks on tema laule nii palju viissistatud, see on ju ikkagi sellepärast, et tema luule on nii laululine. Kui ei oleks antud sellist tööd kodus teha, et analüüsi ühe luuletaja luulekogu, siis ma kindlasti ei oleks saanud Hando Runneli kohta nii palju teada. Kindlasti võiks selliseid töid veel olla, kuid ega see väga lihtne ka ei ole.
Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust alast paberil heledam ja pimeda ala poole vaadates tumedam. Katse käik: Panin ühte katseklaasi u 1g rasvapleki proovi ainet I ja teise katseklaasi sama palju rasvapleki proovi ainet II. Lisasin mõlemasse katseklaasi u 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin settida. Sademe kohale tekkis selge lahuse kiht. Võtsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilgakese lahust ja kandsin erinevatele filterpaberi tükikestele. Lasin kuivada ning vaatlesin siis pabereid vastu valgust ning ka tumeda ala poole. Tulemus: Sellel paber, kuhu oli tilgutatud lahust, mis oli võetud esimesest katseklaasist (rasvapleki proov I), oli vastu valgust vaadeldes selgelt näha heledamat suurema läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud. Järeldus: Esimene lahus, mis oli valmistatud rasvapleki proov I ainest, sisaldas lipiide.
Graafikust on väga hea näha, et enamuses Essti peredes on üks või kaks last, mõnedel ka kolm-neli, kuid paljulapselisi peresid on vähe. Sarnased graafikut saame ka, kui võtame eraldi linna ja maa-asulade lõikes. 11 Statistika kodutöö KOKKUVÕTE 2009. aastal elussündinud laste analüüsis vaatlesin linnalise ja maa-asulate järgi: vastavalt 69% ja 31%. Tuleb märkida, et maal elab noori vähem, seega tulemus ka on selline. Samuti, kui vaadata ema vanuse ja haridustaseme järgi, saame tulemuseks, et kõige rohkem oli sünnitanud ema vaanuses 25-29 (33%), 30-34 (25%) ning 20-24 (21%). Kõik on hästi loogiline, kuna kõige parem vanus naistele laste sünnitamiseks on vahemikus 20- 30 eluaastat. See aspekt, et kõige rohkem sünnitavad keskharidusega naised, on hästi
Hetkel pole meie töökollektiivis tunda veel väsimust, ega kaastöötamissoovi puudumist. See, et meie töökollektiiv on kohanemisfaasis näitab ka see, et juht oskuslikult arendab kollektiivis koostööd ja on pigem motiveerija kui juhi rollis. Juht oskab panna ka tööle nn. kõrvaltvaatajad ja saavutab sellega hea tööõhkkonna. Kokkuvõte Juhtumiskäitumine7 Oma referaadis vaatlesin Meremäe kooli töökollektiiv juhtimist, selle efektiivsust ja milline on kooli töö faas. Kokkuvõtvalt võin järeldada, et Meremäe Kool on juhitud demokraatlikel alustel, juhiga ollakse rahul, teda hinnatakse. Juht ise innustab töökollektiivi tööle ja hindab saavutusi ja töötulemusi. Juht on loonud meeldiva, pingevaba tööõhkkonna, olles ise eeskujuks teistele. Kasutatud allikad 1. Krips,H. (2010). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Altex 2
Lisasin 3ml kloroformi, loksutasin 3 minutit ning tsentrifuugisin, eraldasin Pasteuri pipetiga alumise kloroformikihi. Kordasin ekstraktsiooni 2 korda 2,5 ml kloroformiga. Ühendasin kloroformikihid. Kuivatasin kloroformilahuse 1-2g Na2SO4-ga. 2. Ekstrakti koostise analüüsimine TLC meetodil Analüüsisin ekstrakti TLC meetodil, standarditena kasutasin kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2ml/mg) ja teobromiini (0,5mg/ml). Elueerimiseks kasutasin CHCl3:C2H5OH (9:1) lahust. Vaatlesin plaati UV valguses. Kuna mingil põhjusel TLC plaat ei tulnud välja, kordasin katset, kuid plaat jooksis siiski viltu. Teiselt plaadilt on siiski võimalik järeldada, et suure tõenäosusega on tegemist kofeiiniga, kusjuures kontsentratsioon on kõrgem, kui standardil, st >2 mg/ml. 3. Eraldatud ainete koguse määramine Kallasin kloroformilahuse Na2SO4 kristallidelt keeduklaasi, aurutasin nõrgal kuumusel
võikisd katseandmeid moonutada. Seejärel hakkan segu komponente lahutama, et saaksin määrata eluendi mahud kuni segus sisalduvate ainete kõrgeimate kontsentratsioonidega fraktsiooni väljumiseni. Seejärel sisestan proovi, et saaks alata vedeliku voolamine läbi kolonni ning ained segust saaksid hakata eralduma. Vaatlesin oma uuritava segu koostist, et teaksin mis ained ja mis järjekorras hakkavad kolonnist väljuma. Seejärel asun kolonni voolutama, et ained kanduksid koos voolutiga läbi kolonni katseklaasidesse. Siis asun fraktsioone analüüsima, et saada teada erineva mahuga väljunud fraktsioonide ainete sisaldust (fraktsioonide optilise tiheduse kaudu). Geelkromatograafiakolonni iseloomustavad mahud · Töö käik etappide kaupa
liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli. Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina.
(Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine Võrgus Pakitud (kilekott) Apelsin Apelsin Apelsin
Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Sain vere lahjenduse 1:200. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Erütrotsüütide hulk ruutudes : 1. 112 2. 108 3. 116 4. 120 5. 111 A = 567 X = 567 · 4000 · 200 / 80 = 5 670 000 Järeldus Punased verelibled e
toimub kahes etapis. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 2ml erinevaid taandavaid suhkruid ( 1% laktoos ja 1% maltoos) · Lisan mõlemale 0,1g fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati · Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni reagent) sadestub aldehüüdide toimel metalliline hõbe moodustades katseklaasi pinnale kerge peegli. Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust
Suhtlemine lk 6 Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9 Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev.
Vahemere kruiisid on iseenesest tõsiste ökoloogiliste probleemide, sealhulgas vee- ja rannikualadereostuse ning merepõhja hävimise allikas. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid, 7,5 miljonit liitrit vedeljäätmeid, 800 000 liitrit sanitaarseadmetest tulenevat ning 130000 liitrit toitlustusteenustest tulenevat reovett. 8 Kokkuvõtte Selles referaadis ma vaatlesin Vahemere tänapäeva struktuuri ja seisundit ning tähtsust inimkonnale. Kuid merel on pikk ajalooline lugu. Selgub, et ökoloogiline seisund on normi lähedal, kuigi võiks olla paremini. Loodan , et ta jääb samaks või pareneb. Vahemeri omab suurt tähtsust kaubanduses ja turismis. Vahemeri on üks põnev regioon. Just selle võrratu mere kallastel on defineerunud meie ajalugu, siin on paika pandud tänase kultuuri väärtushinnangud ja vastuolud.
molekul keerdus joodi molekuli ümber. B. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli vaadelda, kirjeldada ja joonistada tärklise ja joodi lahust põhimõttel, et tärkliseterade värvuse ja suuruse tõttu on nad mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, mis võimaldab kindlaks teha taime, millest tärklis pärineb. Töö käik: 1) Kandsin mikroskoobi alusklaasile tärklise proovid ja lisasin tilga lahjendatud helekollast joodilahust. 2) Katsin preparaadid katteklaasiga ja vaatlesin preparaati mikroskoopides suurusega 15 x 8. Tulemused: 1. Preparaat K: Kartuli tärklise molekulid on suured. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2. Preparaat M: Maisi tärklise molekulid on väikesed.
20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. · Sain vere lahjenduse 1:200. · Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. · Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Erütrotsüütide hulk ruutudes : 1. 196 2. 272 3. 244 4. 172 5. 156 A = 1040 X = 1040 · 4000 · 200 / 80 = 10 400 000 Järeldus Punased verelibled e
Kaminaks oli Harvia Nostaligia Mini, mille tehase poolt määratud maksimumküttevõimsus on 6kW. Et saada piisavalt täpseid tulemusi, kaalusin iga kütmise jaoks kulunud puidu koguse ära. Peale selle mõõtsin iga kahe tunni tagant toatemperatuuri. Toas püüdsin saavutada temperatuuri 24-26 kraadi. Argipäeviti alustasin kütmisega kell 17.00 ning oma vaatluse lõpetasin 23.00, kui mõõtsin viimast korda toatemperatuuri. Puhkepäeviti oli selleks perioodiks vastavalt 13.00 ja 23.00. Kuigi vaatlesin umbes kahe kuu jooksul välistemperatuuri ja selle mõju küttekulule, on kogutud andmeid siiski vaid 21 päeva jagu. Põhjuseks see, et paljudel päevadel ei toimunud olulist temperatuuri muutust ning minu ülesandeks oli just uurida välistemperatuuri languse või kasvu mõju küttekulule. Oma vaatlusperioodil kõikus temperatuur +1,5 kuni -26 kraadini. Välistemperatuuriks võtsin päevase mõõtmistulemuste keskmise. Allpool olevatest tabelitest [LISA 2; Tabel 2; Tabel 3]
Minu ainus õde Auguste-Marie vanem õde suri rinnalapsena (Ida-Marie 12.VI 3.VII 1869) on minust 8 aastat noorem. Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaanisid, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ning sepapajaga, milles suure punase habemega tahmane sepp hobuseraudu tagus, kuna mina teda ukse vahelt aukartusega vaatlesin, ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad otsatud metsad, kus meie marjul käisime ja mis mule igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid". Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: "Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt viidatud ka sellega külgnevatele distsipliinidele nagu ajalugu ja majandus.
annaabi.ee 
