Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Sisukord
S
  issejuhatus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

H
  al itusseente süstemaatiline kuuluvus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2

H
  al itusseente tähtsus inimesele  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2

K
  atse ettevalmistus, kirjeldus ja tulemused  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3

K
  okkuvõte  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule #1

Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule #2

Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule #3

Uurimistöö- Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkkatuu Õppematerjali autor

Lühiuurimus, mis on läbi viidud bioloogia tunnis. Samuti saab vastuseid hallitusseente olemuse ja arengu kohta.

bioloogia uurimistöö lühiuurimus hallitusseened niiskustingimused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Uurimustöö: Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule

SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada

Bioloogia

doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

Mahajahutamine peab toimuma vähemalt 1,5 2 tunni jooksul. Enne marmiiti panemist tuleb toit kiiresti üles soojendada. Toidu sisemuses peab olema saavutatud ülessoojendamisel vähemalt 75ºC. TEMPERATUUR Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37ºC ümber, seega on vahemik 8...63ºC nn. ohtlik tsoon, mis on sobiv temperatuurivahemik patogeenide paljunemiseks toidus. Joonis 2 Temperatuuride mõju mikroorganismide kasvule Millal on toit ja toiduained ohtlikus tsoonis: Kui toitu eeltöödeldakse ja ka valmistatakse toatemperatuuril; Kui toitu jahutatakse ja toidu peab maha jahutama vähemalt 2 tunni jooksul; Kui toit on laual ja seda süüakse; Kui toitu taaskuumutatakse jne NÕUDED KÜLMUTUSKAPPIDELE: hea ventilatsioon; temperatuur külmkapis +2ºC - +6ºC; sügavkülmkambris < - 18ºC hoida uksed suletuna;

Toiduhügieen

pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

.........................................................................................................6 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8 2.1.3. Hallitus. ............................................ .................. ...........................................................8 2.1.4. Maltspuidu seenvärvused .................... ...........................................................................9 2.1.4.1. Sinavus. .................................. ....................................................................................9 2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. ...................................... ............. ...................

Metsakaitse

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: ¾ värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, ¾ väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooni- protsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, ¾ väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Mõningad neist reaktsioonidest on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks määramiseks. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: ¾ universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele, ¾ spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele.

Biokeemia

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

3.2.2 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 41 3.2.3 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 43 3.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 45 3.2.5 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 46 3.3 Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 47 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 48 3.5 Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt köetavates elamutes 51 3.6 Elanike hinnangud sisekliimale 53 4 Biokahjustuse tekke risk 55 4.1 Meetodid 55 4.1

Ehitiste renoveerimine

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik.

Ehitusfüüsika

doc

Kordamisküsimuste vastused

Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Hallitusseentel on tuum eraldunud rakust. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest moodustub mütseen. Enamik seeni areneb orgaanilistel ainetel, kuhu kuuluvad näiteks toiduained. Toituvad valkudest, süsivesikutest, rasvadest. Osa neist ainetest läheb hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad

Mikrobioloogia