Statistika analüüs (2)

Maslow vajaduste püramiid
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Julia Lissovskaja
EV-1-E-S-tar
Statistika kodutöö
Juhendaja : Kalev Avi
Tartu 2011
SISUKORD
andmestiku tutvustus 3
esmaanalüüs 4
analüüs 7
kokkuvõte 10

andmestiku tutvustus

Koduse töö andmestikuks valisin Statistikaameti statistilise elussündinute andmed ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp ). Kasutasin andmed „Elusündinud Ema vanuse ja haridustaseme ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal“ ja „Elusündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal“. Statistikaametis olid andmed uuendatud 31.05.2010.
Andmestikust loodan leida vastused järgmistele uurimiseesmärkidele:

Kas on seotud Ema haridustase ja sündinud laste arv;

Kas Ema vanuse ja tema haridustase vahel on seos.

Missugune on linnas- ja maa-asulates elavate noorte emade osakaal.

Kas on seos Ema haridustaseme ja lapse sünnijärjerorra vahel peres.
Andmete analüüsiks kasutasin erinevaid Exceli funktsioone.

esmaanalüüs

Analüüsis olevad andmed 2009 aasta kohta, kokku oli sündinud 15 763 last, nendest 10 807 (69%) linnas ja 4956 (31%) maal. Vaatasin ka eraldi Ema vanuse ja haridustaseme järgi. Vanuserühmad olid jagatud 5 aasta kaupa (kuni 20, 20-24, 25-29, 30-34, 35-39 ning 40 ja vanem), kokku 6 rühma. Haridustaset oli 3 rühma: Põhi- või madalam, Kesk- ja Kõrgharidus.
Rohkem oli sündinud lapsi emadel, kes elavad linnas, kellel on kesharidus ja kelle vanus on vahemikus 25-29 aastat.
Tabel 1. Elussündinud Ema vanuse, haridustasemi ja asutusüksuse liigi järgi.
Kokku
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Kokku
Vanuserühmad kokku
15 763
2 689
7 363
5 709
Alla 20
854
712
142
0
20-24
3 325
903
1 952
469
25-29
5 193
560
2 212
2 420
30-34
3 850
358
1 718
1 774
35-39
2 100
135
1 100
865
40 ja vanemad
441
21
239
181
Linnalised asulad
Vanuserühmad kokku
10 807
1 488
5 024
4 293
Alla 20
457
372
85
0
20-24
2 105
514
1 261
329
25-29
3 726
335
1 556
1 834
30-34
2 780
190
1 249
1 341
35-39
1 453
69
737
647
40 ja vanemad
286
8
136
142
Maa-asulad
Vanuserühmad kokku
4 956
1 201
2339
1416
Alla 20
397
340
57
0
20-24
1 220
389
691
140
25-29
1 467
225
656
586
30-34
1 070
168
469
433
35-39
647
66
363
218
40 ja vanemad
155
13
103
39
Olin ka huvitatud, kui palju lapsi on Eesti peres, selle jaoks kasutasin teist tabelit, kus on antud andmed lapse sünnijärjekorra, ema vanuse ja asulaüksuse liigi järgi.
Tabel 2. Elussündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi.
Kokku
1. laps
2. laps
3. laps
4. laps
5. laps
6. laps
7. laps
8. laps
9. laps
10. laps ja järgmised
Kokku
Vanuserühmad kokku
15763
7210
5552
2093
571
196
67
30
19
13
12
Alla 20
854
767
79
8
0
0
0
0
0
0
0
20-24
3325
2425
783
105
9
3
0
0
0
0
0
25-29
5193
2666
1999
404
81
34
6
2
1
0
0
30-34
3850
989
1806
775
177
56
22
9
7
5
4
35-39
2100
309
778
661
228
70
25
14
6
4
5
40 ja vanemad
441
54
107
140
76
33
14
5
5
4
3
Linnalised asulad
Vanuserühmad kokku
10807
5068
3924
1338
325
91
30
15
9
5
2
Alla 20
457
426
28
3
0
0
0
0
0
0
0
20-24
2105
1583
458
56
6
2
0
0
0
0
0
25-29
3726
1988
1422
251
43
16
3
2
1
0
0
30-34
2780
778
1349
503
101
28
7
6
5
2
1
35-39
1453
249
589
434
135
24
12
7
1
1
1
40 ja vanemad
286
44
78
91
40
21
8
0
2
2
0
Maa-asulad
Vanuserühmad kokku
4956
2142
1628
755
246
105
37
15
10
8
10
Alla 20
397
341
51
5
0
0
0
0
0
0
0
20-24
1220
842
325
49
3
1
0
0
0
0
0
25-29
1467
678
577
153
38
18
3
0
0
0
0
30-34
1070
211
457
272
76
28
15
3
2
3
3
35-39
647
60
189
227
93
46
13
7
5
3
4
40 ja vanemad
155
10
29
49
36
12
6
5
3
2
3
Kui vaadata seda tabelit, siis on võimalik tuua ka järgmised osakaalu näitajaid:
Enamus Eesti peredes on kas üks (46%) või kaks (35%) last.

analüüs

Andmete analüüsis, vaatasin eraldi haridustaset ja kõikide vanust . Sain tulemuseks sellised andmed:
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Keskmine
448,17
1 227,17
951,50
Mediaan
459
1 409
667
Standardhälve
339,90
883,90
956,28
Haare e. variatsiooniulatus
882
2 070
2 420
Miinimum
21
142
0
Maksimum
903
2 212
2 420
See tabel näitab karakteristukat kogu Eesti lõikes.
Kui vaadata eraldi linna ja maad, siis on andmed vastavad:
Linnalised asulad
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Keskmine väärtus
248,00
837,33
715,50
Standardviga
78,89
253,86
296,49
Mediaan
262,5
993
488
Standardhälve
193,24
621,83
726,25
Haare e. variatsiooniulatus
506
1471
1834
Miinimum
8
85
0
Maksimum
514
1556
1834
Maa-asulad
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Keskmine väärtus
200,17
389,83
236,00
Standardviga
60,52
109,79
94,05
Mediaan
196,5
416
179
Standardhälve
148,25
268,92
230,37
Haare e. variatsiooniulatus
376
634
586
Miinimum
13
57
0
Maksimum
389
691
586
Võrreldes viimast kahte tabelit on näha, et kõik näitajad, v.a. miinimumi näitaja põhihariduse korral, on linnalises asulas kõrgem, see on tingitud sellest, et linnas elab rohkem inimesi, kuid maal elaval naisel on haridustase madalam.
Nagu näha, on emad, kellel on olemas juba kõrgharidus, sünnitanud lapsi üle 25-aasta vanuselt. See on loomulik, kuna meie kõrgkoolis õppijad on vanuses vähimalt 20-25.a.
Toon veel kaks graafikut (maa ja linna eraldi).
Siit graafikust on näha, et maal elavad noored emad omavad enamus kesharidust, kõrgharuduse korral on nii maal kui linnades üldandmed sarnased selles mõttes, et kõrgharidusega noored emad on vanemad kui 23aastat.
Kui vaadata sünnijärjekorra järgi Eesti lõikes, siis saame järgmise graafiku:
Graafikust on väga hea näha, et enamuses Essti peredes on üks või kaks last, mõnedel ka kolm-neli, kuid paljulapselisi peresid on vähe.
Sarnased graafikut saame ka, kui võtame eraldi linna – ja maa-asulade lõikes.

kokkuvõte

2009. aastal elussündinud laste analüüsis vaatlesin linnalise ja maa-asulate järgi: vastavalt 69% ja 31%. Tuleb märkida, et maal elab noori vähem, seega tulemus ka on selline. Samuti, kui vaadata ema vanuse ja haridustaseme järgi, saame tulemuseks, et kõige rohkem oli sünnitanud ema vaanuses 25-29 (33%), 30-34 (25%) ning 20-24 (21%). Kõik on hästi loogiline, kuna kõige parem vanus naistele laste sünnitamiseks on vahemikus 20-30 eluaastat . See aspekt, et kõige rohkem sünnitavad keskharidusega naised, on hästi selgitatav meie keskooli seadusega, kuna 12. klassi lõpetaja tavaliselt on juba 19-aastane neiu . Kõrghariduse miinimum on 0, kuna alla 20-aastased veel ei jõua omandada kõrgharidust.
Vaadates graafikuid võib teha otsuse, et enamus neiud saavad emaks , kui omandavad kõrghariduse, peale keskkooli. Samuti selgub tabelitest, et mida kõrgem on haidustase, seda väiksem on laste arv peres ja vastupidi, mida madalam haridustase, seda rohkem lapsi peres on. Samuti on maal peredes rohkem lapsi, kui linnades (tabel. 2)
2