Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laboratoorne töö nr 1
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
Töö eesmärk:
  • Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega;
  • Katlakivi moodustumise uurimine;
  • Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga;
  • Vees sisalduva SO42 − iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine.

Kasutatavad ained:
0,025 M soolhape , 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks.
Töövahendid:
Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter , klaaspulk, filterpaber , katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit , etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks.
Töö käik:
A: HCO3 iooni sisalduse (KK) määramine
  • Loputada 100 mL pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 mLuuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp.
  • Seada töökorda bürett − kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,025 M soolhappelahusega nullini ( meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga).
  • Tiitrida 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega . Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL.
  • Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL.
    Arvutused:
  • Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmiste põhjal arvutada HCO3 - ioonide kontsentratsioon (mmol/L) järgmisest valemist :
    Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuste ruumalad:
    • 10,8 mL
    • 10,7 mL
    • 10,7 mL

    Keskmine VHCl = 10,73 mL
    HCO3- -iooni sisalduse KK määramine
    CmM,HCO3- =
    = 2,68 mmol/L
  • Karbonaatne karedus
    KK:
    = 1,34 mmol/L
    Väljendatuna kas Me2+, CaO või CaCO3-na
    B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine
  • Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks.
  • Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus.
  • Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL.
    Arvutus:
    Paremini kokkulangevate tiitrimistulemiste keskmiste põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist:
    Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B ruumalad
    • 10,1 mL
    • 10,2 mL
    • 10,1 mL

    Keskmine Vtriloon-B = 10,13 mL
    ÜK:
    = 2,53 mmol/L
    C. Katlakivi moodustamise uurimine
  • Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutada vett kuni keemiseni. Seejärel jahutada kolvides olev vesi ja määrata ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass.
  • Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass.
    Arvutused:
  • Kraanivesi kuumutatud keemiseni
    Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuse ruumala: 10,1 mL
    Tiitrimiseks kulunud 0,025 M triloon-B lahuse ruumala: 9,5 mL
    ÜK:
    = 2,53 mmol/L
    CmM,HCO3- =
    = 2,38 mmol/L
    KK:
    = 1,19 mmol/L
    Tekkinud katlakivi mass:
    m = KK * MCaCO3
    m =
    = 0,016 g/L
  • Vett on keedetud 15-20 minutit
    Tiitrimiseks kulunud 0,025 M HCl lahuse ruumala: 4,3 mL
    Tiitrimiseks kulunud 0,025 M triloon-B lahuse ruumala: 5 mL
    ÜK:
    = 1,25 mmol/L
    CmM,HCO3- =
    = 1,075 mmol/L
    KK:
    = 0,54 mmol/L
    Tekkinud katlakivi mass:
    m = KK * MCaCO3
    m =
    = 0,081 g/L
  • Vett on keedetud 15-20 minutit ja filtreeritud
    Tiitrimiseks kulunud 0,025 M HCl lahuse ruumala: 3,2 mL
    CmM,HCO3- =
    = 0,8 mmol/L
    KK:
    = 0,4 mmol/L
    Tekkinud katlakivi mass:
    m = KK * MCaCO3
    m =
    = 0,095 g/L
    D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine
    Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee jääküldkaredus (JÜK) ja hinnata filtri efektiivsust . Selleks :
  • Pipeteerida 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 mL puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00
  • Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni.
    Arvutus:
    Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääküldkaredus arvutada vastavalt valemile:
    Tiitrimiseks kulunud 0,005 M triloon-B lahuse ruumala: 0 mL
    ÜK:
    = 0 mmol/L
    Kuna lahus värvub siniseks pelgalt indikaatori lisamise, on vesi pehme.
    E. Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine
    • Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 ↓.
    • Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks
    • Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalonlahused hoolikalt läbi.

    SO42- iooni kontsentratsioon: 10-4 M
    Kokkuvõte:
    Leidsin kraanivee üld- ja karbonaatse kareduse, mille tulemusel sain määrata tiitrimise teel vee kareduse. Vaatlesin vee kareduse muutumist ja katlakivi eralduse hulka kuumutamisel kolmel viisil. Esmalt vee kuumutamine keemiseni ning siis üldkaredust ja karbonaatset karedust määrates. Teiseks vee kuumutamine 15 kuni 20 minutit ja taaskord mõlemad karedustüübid. Kolmandaks määrates filtreeritud vee, mida samuti kuumutatud 15 kuni 20 minutit, jääküldkareduse. Viimasen määrasin vees sisalduva SO42- iooni ligikaudse kontsentratsiooni etaloniga võrdlemisel.
  • Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #1 Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #2 Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #3 Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #4 Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #5 Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 269 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor littlegirl Õppematerjali autor
    Vee analüüs

    Sarnased õppematerjalid

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    3
    doc

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,

    Anorgaaniline keemia
    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    6
    pdf

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega.

    Anorgaaniline keemia
    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    3
    pdf

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Praktilise töö eesmärgiks on määrata vee karedust tiitrimisega, uurida katlakivi moodustumist, kõrvaldada vee karedust Na-katioonfiltriga ning määrata ligikaudset vees sisalduvat SO42- kontsentratsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Ained: 0,025 M soolhappelahus; 0,025 ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus, ~0,5 M HCl lahus

    Anorgaaniline keemia
    Anorgaaniline keemia protokoll 1
    4
    doc

    Anorgaaniline keemia protokoll 1

    Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    4
    pdf

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega Katlakivi moodustumise uurimine Kareduse kõrvaldamine Na-kationiidfiltriga Vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl

    Anorgaaniline keemia
    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    4
    docx

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo)

    Keemia
    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
    6
    docx

    Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

    Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3⋅H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,

    Keemia ja materjaliõpetus
    Vee kareduse määramine tiitrimisega ja Ioonide kontsentratsiooni määramine
    5
    docx

    Vee kareduse määramine tiitrimisega ja Ioonide kontsentratsiooni määramine

    Anorgaanilise keemia praktikum Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml büretid (3), 25 ml mõõtsilinder, filterpaber, Na-kationiitfilter, etalonlahuste komlekt , elektripliit, Kasutatud ained: 0,025M HCl; 0,005M ja 0,025M triloon-B lahus; metüülpunane (mp) ja kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (6)

    rauno266 profiilipilt
    Rauno Veberson: Oli väga suureks abiks.
    18:05 10-02-2013
    Brenda profiilipilt
    Brenda: Materjal aitas mind!(Y)
    11:29 28-01-2013
    Kettuuu profiilipilt
    Kettuuu: Väga hea, oli abiks
    18:04 04-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun